Antud testike on jõudmas netti pea kuu ajase hilinemisega
:
Suure remondi tegemise käigus sai endale lubatud nii paljuke aega et käia Tõrva linna päevade raames toimuvale Tõrva-Helme ringreisikesele. Lasin Innal bussi peale kohad broneerida, õde helistab et veel 6 kohta on järel - paanika! Et ma üksi minna ei tahtnud siis ta oli peale mõningas palumist nõus ka reisikaaslaseks tulema. Sõit algas kell 12, suure ehmatusega avastasin et 20 minutit ongi ainult aega. Siva riidesse ja autosse - minek.
Jõudes linna oli infopunkti eest bussike, 7-kohaline. Üks koht juhile, teine giidile ja ülejäänud 6 inimest? Okei, patuga pooleks me siis istusime tagaistmel neljakesi.
Giidi esimene pilk taha: "Kõik tõrvakad nagu ma aru saan " Jah, ega ta ei eksinud nagu välja tuli 
Esimesed sõnad siis Tõrva linna keskest vanast kõrtsihoonest. Edasi sõitsime kirik-kammersaali juurde. Et kõik olid seal juba korduvalt varem käinud siis me sisse piiluma ei hakanudki. Sõitsime ringiga ümber Riiska järve (varemalt linnaäärne mõisajärv) Vanamõisa järve äärde. Järvekesi vaatasime ka eemalt, ei hakanud sääl aega raiskama Viskasime pilgu peale Tõrva Gümnaasiumi juures olevale mälestusmärgile Juku, keerasime ümber Gümnaasiumi ja liikusime surnuaia poole. Enne surnuaeda Helme kirik ja surnuaia taga Ohvrikivi ning sõit Helme varemete ja koobaste juurde võis alata.
Ohvrikivi juures jalutasime ka natuke ringi, kuulasime legendi (suure tagumendiga) neiust kes kivil istudes oma kurba saatust kurtes otsad andis ja sellest kivisse kaks lohukest (väidetavalt tagumendi eri pooled) jäid. Ausalt, ma pole veel oma ihusilmaga sellist peppi näind aga no praegu on ajad ka teised...
Helme lossivaremed ei pakkunud midagi uut aga looduses jalutamine on mulle alati meeldinud. Koobaste juurest tulles olin ma sabas eelviimane, minu taga veel üks vanamammi. Kohe näha et liikuda ei jaksa, üritab minuga rääkida et ma liiga kaugele eest ära ei jookseks, muidu oleks ta rahvast liiga eraldunud ja üksik - nii läbi nähtavad on need kõrgete aastatega autasustatud.
Helmest minnes aga oli ette nähtud tunnine ajaplaan lõhki. Koduloo-muuseumi ja laululava juurde me ei jõudnudki
Huvitav kus me siis oleks olnud kui igas kohas oleks ka jalutanud?!
Hea küll, reis reisiks, aga kiid oleks võinud olla naaaatukene lõbusama jutuga. Muidugi olime me juba kolmas sats rahvast ja tema seisukorras oleks igal teisel jua vaikselt kopp ees Aitäh näitamast mulle mu kodulinna, alati on mõnus vanu kohti üle vaadata!