Tammeka fännid on juba mõnda aega trenni teinud ja nüüd oli siis see aeg, kus tuli kõik oma oskused kokku panna ja näidata mis me suudame. Toimus fänniturniir, Tallinnas, Kalevi sisehallis.
Kohale vedas peale meie veel 17 satsi. Kohale sõitsime tänu Martini tutvustele Welco fännidega. Päris iselaadne seis oli: welcokad olid bussi tagaotsas omaette ja meie eespool samamoodi omaette. Mängisime kaarte, ajasime juttu ja elu läks kui linnutiivul.
Kohale jõudsime mitte palju enne õiget aega. Jõudsime ka pisut sooja teha ja siis oli juba esimene mäng. Kuigi meil oli selline alagrupp kus teised meeskonnad olid üsna tõsised mängijad, suutsime esimese mängu Kalevite Kants'i vastu võita 2:0!!! Super! Ja siis kaks tundi vahet ning uus mäng, Soccernet.ee vastu. Sellega läks nii, et saime nullise viigi, aga see oli meile igati OK. Sain siin ka platsile, kuigi jah, ma just eriti heade mänguoskustega pole (see oli ka viimane platsil mängimine). Alagrupist väljusime liidritena! 
Kõik meie hirmud olid käega pühitud – edasi on ainult boonus.
Ja edasi oli nii, et veerandfinaalis Elektric Legion'i fännide vastu mängides saime samamoodi viigi, aga sellele järgnenud penaltiolukorrast tulime 2:0 seisuga välja! Ülisuper, ma ütlen, see tunne seal platsil penaltide realiseerimist oodates!!!
Viimane mäng oli meil poolfinaalis KüKK ehk kohtunike satsi vastu. Vaat need mehed olid teisemast puust. Kõvad pommlöögid, pidev surumine – kõik päädis Kaido ninaga tõrjumise ja lõpuks ka väravaga. Noh, kahju ta ju oli, aga olime isegi kõrgele jõudnud! Lõppkokkuvõttes 4-6 koht, see on ju tase omaette, meil pole ju ühtegi liigamängijat, kõik tavalised fännid. Ma poleks sellist seisu uskunud et me ikka nii kõrgele jõuame, tase, tase, tase!
Enne finaalmänge, mis meid enam eriti ei tõmmanud, käisime dušši all ja siis oli aeg fännilaulmiseks. Kõikide TÕELISTE fännimeeskondade vahel tehti võistulaulmine mida mingi seltskond hindas. Selles jäime neljandaks, esimene ja teine koht läks jagamisele Nõmme-Kaljukate ja Elektric Legioni vahel, kuigi viimased esinesid nagu paremini
Ja siis tagasitee. Pimeduse ja juttude saatel, mitu metsapeatust ja hunnik fännilaule.
Meie koosseis: Mihhail Olefirenko (1990), Silver Suurniit (1988), Jevgeni Samoilov (1991), Rainer Printsmann (1983), Kaido Vahkal (1975), Jüri Raudmaa (1975), Martin Kivimäe (1993), Kermo Kadak (1992). Treener: Üllo Paabel. Kõigi mängude kohta saate lugeda Soccerneti kokkuvõtvast artiklist.
Endast ka 
Ise sain siis mänguaega vaid kaks minutit :P Esimeses mängus tekkis vahetustega möödarääkimisi, teises mängus aga neid enam polnud ja sain ka platsile Hea tunne! Enne kolmandat mängu aga oskasin soojenduse ajal end vigastada ja ma enam platsile ei kippunud. Pealegi jäi nii, et kui meeskond kes meie vastu mängib liiga tugev on, siis pole lihtsalt tark minu vastu kedagi välja vahetada. No ja õigus ta ju on :P Aga kolmas ja neljas mäng olid ikka parajad pähklid, seega oligi targem minu koha pealt vahetust teha ainult äärmisel vajadusel. Õnneks seda vajadust ei tekkinud. Halenaljakas on see, et mina, kes ma peaaegu ei mänginudki, sain vigastuse ja seda väljaspool mängu! Jalalaba valutab astudes ikka päris korralikult... Igatahes, mängida oleks küll rohkem tahtnud, aga päev oli igati korda läinud ja käimist väärt!
Ja nüüd üleval ka mängude videod: Tammeka - Kalevite Kants 2:0, Tammeka - Soccernet.ee 0:0, Tammeka - Elektric Legion 2:0 penaltidega ja Tammeka - KüKK 0:1.