Kiirarvustus. Tartu Maarjalaat, suur ja lai, on küll igaaastane suurüritus, aga mis minu jaoks jääb üsna tõsiselt lahjaks. Miks? Lihtsalt, mingit laadameeleolu siin ju ei teki: pole mingit keskpunkti, pole aktiivset kauplemist ja rahvast on ilusa ilma korral täiesti ülearu... Ehk siis vaja oleks see üritus kriitilisema pilguga üle vaadata.
Näiteks oleks vaja tegeleda rahva hajutamisega, kuna Küüni tänav ja Raeplats oma välikohvikute terrassidega teevad liiklemise keerukaks. Külastatavus on, arusaamatu küll, kolossaalne. Rahvast voorib siin palju ja kõik on küünarnukk-küünarnukis kinni. Käruga on üldse keeruline liikuda... Järelikult oleks tarvis ala laiendada.
Samamoodi oleks vaja luua laadale mingigi keskpunkt mis on nii infoallikaks kui meelelahutuskeskuseks. Näiteks oleks tarvis uuele elule kutsuda laadanaljatlejad, laadamängud jms lõbusus. Praegu pole peale kaubavaatlemise seal midagi teha. Tahaks pisut peatuda ja aega maha võtta, aga Raekoja ees olevad kaks pingikest esinejatele EI OLE keskpunktiks. Jah, võiks ju siis välikohvikus istuda, aga sinna teadupärast ilma midagi ostmata istuma kutsutud pole...
Mis veel - kaupmehed võiksid natuke rohkem end esile tuua, teha mingit trianglit ja näha välja pisutki põnevamad. Miks mitte müüjate poolt teha käigu pealt mõnele külastajale äkiline sooduspakkumine või mõni kihlvedu – mina müüjana teeks küll igasugu trikke ja üritaks oma putka juures tekitada melu ning elevust, küll siis ka kaup minema hakkab 
Praegu on kõik üks kuiv tule-vaata-ja-heal-juhul-osta laadalaadne müügiplats... Teisisõnu: palun tehke selle üritusega midagi!