Tasku oma kõledusega võttis meid vastu ja vedas eskalaatoritega kolmandale. Vahin ringi ja mõtlen et kust kurjamist ma need piletid nüüd oma paberilipaka vastu vahetan. Cinamoni nänniletis aga märkasin Kittyt ja õnn soosis just teda lühima sabaga. Kit vaatab mu paprelipakat ja küsib miks me sisse ei lähe – a kust ma teadsin et see lipak ka sobib. No tegime veidi kassat talle ka, Kaja ostis Pepsi. Tänude saatel suundusime viiendasse komorkasse kuuendamasse ehk eelviimsesse ritta.
Miks ei ole üheski kinosaalis seintel nagisid?! Lihtsalt ei saa sellest aru...
Tool tundus algselt isegi okei, mulle isegi tema kiikumine meeldis ja korralik ruum jalgade jaoks on igati kiiduväärt. Aga mis mind üllatas – film pidi algama 21:45 aga hakkas 22:00, vahi uute filmide demosid ja reklaame. Lollus, jrgm kord tean et 15 minti on hingetõmbe aega.
Tuled hämardusid, algas film. Ekraanis häirib mind pildi ebastabiilsus ja võbelemine. Esimeste tiitritega uurisin kohe siinset. Ja üllatus . Ka siin tiitri serva vaadates on näha et pilt võbeleb, küll märgatavalt vähem kui Ekraanis, aga võbeleb. Miks? Polegi siis õige digi või?
Film mida vaatasime oli Death Race (Surmaralli). Populaarsest internetis näidatavast kolme-etapilisest surmarallist kinnise saar-vangla territooriumil. Efektid olid head, meeldis ja üldse oli minu arust hea actionfilm. Kinosaalis kohati jube lärmakas, aga hea.
Filmi jooksul hakkasid välja lööma tooli ebamugavused. See et ta on jäik ja seljatuge liigutada ei saa ning seljatugi on nii kõrge et pea on ka vastu seda. Kael jäi kangeks ja lõppeks hakkas mul isegi pea valutama. See viimane vist sellest et ekraan oli minu jaoks liiga suur, no tõesti natuke liiga suur.
Aga üldjoontes käib küll, vahepeal tuleb kinos ka käia ja miks mitte siis ka taskukinos
