Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!

Milleks selline teema? Vaat endal jäi kuidagi kripeldama. Viimased aastad on olnud justkui juba tavakohased: jõulud vanaema juures Tõrvas ja aastavahetus Tartus minu juures. Sel aastal aga kiskus kuidagi teisemaks see tavade värk.
JÕULUD. Tavakohaselt oleme jõulud pidanud Tõrvas. Selle koha pealt ei muutunud miski. Samas sai varem käidud surnuaial küünlaid viimas ja peale seda ka kirikus jutlust kuulamas. Lihtsalt nii oli kuidagi mõnud, tavapärane ja ilus. Sel aastal aga sadas lund ja ma üldse kohe ei tahtnud autoga sinna võitlema minna. Kirikus oleks vahva olnud aga ma ei tahtnud nii kaua lasta Kajal üksi lapsega majandada, lisaks parkimisprobleemid. Varem käis vanatädi Hilja Viljandist Matiga, tegime kõik koos need surnuaiatiirud, kirukutiiru ja pärast olime koos laua taga. Teinekord võtsime isegi laulud üles. Sel aastal aga neid ei tulnud. Vot siis, kõik pea peale keeratud. Samas aga ma ei saaks väita et jõule minu jaoks üldse poleks olnud. Õdus olemine, omad ümberringi – hingeline rahu.
AASTAVAHETUS. Viimased aastad on olnud selline valem: Jüri ja Co möllab ja mooritab ahjuliha, kõik tulevad külla, kõigil on koos hea ja ilus, kerge alkouim, lõbus olemine, siis suureks pauguks linna saluuti kaema, pärast taas veidiks ajaks minu juurde ja siis hommikul saan roppu moodi koristada. Sel aastal vaatasin et lapse kõrvalt ikka mooritamist ei tee, külalistel pole hea olla kui laps jonnib ja kuidagi polnud jaksu olla ei seltskondlik ega ka asjalik. Nii pakkusin lähedastele välja hoopis Tõrva minna. Kõik kiitsid teema heaks, eriti ema. Vanaema muidugi korraldas asjad jälle nii et kõik ikka tema juurde, ehk siis painutas algset plaani. Kohale jõudnud, tegin talle kiiresti asja selgeks et võtame ta valmis tehtud söökidega kaasa ja viime KEK'i. Torises pisut küll aga andis järele Nii me siis olimegi Tõrvas. Rakette vaatasime koos vanaemaga neljakesi läbi klaaspaketi, noh, polnud küll see nagu väljas, aga pettis ära küll. Ja hommikul kohe Tartusse tagasi