Hahaaa! Ära jõudsin oodata kuna nad ükskord Tartusse tulevad! Ja kui juba tuldi, sai loomulikult ka vaatamas-kuulamas-nautimas käidud. Ja seda mitte üksi, vaid Kaido ja Piretiga.
Eelnevalt sai laud kinni pandud ning kohad olid meil otse lava vastas rõdu serval. Kui kohti broneerisin, tuli välja, et pea kogu maja lauad on broneeritud. Ausalt, see üllatas, aga alles kontserdi päeval selgus, et broneering polnud enamasti bändi pärast 
Üheksaks jõudsime kenasti kohale ja jäime ootele. Olime kõik seda meelt, et kui Summerit pole, kaome minema. Aga Summer siiski oli 
Bänd astus lavale üheteistkümne paiku. Esimese seti tegid kuskil pooletunnise, seda me nautlesime laua taga. Siis tegi bänd hingetõmbe ja kui teist korda lavale tuldi, kolisime meie lava ette kaasa elama Terve seti mõnulesime seal. Taas tehti puhukus. Maandusime lauda, vaatasime üksteise unistele nägudele otsa ja otsustasime kolmanda seti ootamisest loobuda.
Mis siis muljed olid? Minule meeldis, Kaidole mitte. Mina läheksin ka järgmine kord, Kaido mitte. Laiemalt vaadates tundus, et me olime justkui ainsad kes siin tubekate pärast olid, kõigi ülejäänute jaoks oleks olnud täiesti ükskõik milline punt laval muusikat teeb, nad oleks nagunii tantsu vihtunud Püss jäi pidevalt järjest tühjemaks, seegi näitas, et ei tuldud bändi pärast. Tänu tudengipäevadele oli terve linn tõsiseid konkureerivaid üritusi täis (Öötantsupidu, Padar Atlantises, Cosmodroom Club Tallinnas jne), seega polnud imestada noorte vähesuse üle. Aga mine tea, äkki pole nad rahva jaoks enam piisavalt popid?
