Juba mõni kuu olen kuulnud, et meie presidendi hr Allar Karise eestvedamisel plaanitakse koolidele mingeid AI võimaluste laiendamist ja tasuliste AI keskkondade juurdepääse ning väljaõpet. Olen ametialaselt üritanud aru saada millega on tegu, mis, miks ja kus see õppetöös kasutusse tuleks. Nimelt, kui ma kuulen, et keegi teeb koolitust AI kasutamise osas, siis see ajab lihtsalt naerma. AI kasutamine ja enda vajaduste järgi juhtimine on lihtsalt nii lihtne, et see ei vaja mingit eeltööd, oska vaid sõnu ja soove ritta seada ning tulem on kohe käes. Õpetada ei ole seal minu hinnangul küll mitte midagi, kui, siis nagu mina siin algklassides lihtsalt näitasin lastele erinevaid ChatGPT võimalusi...
Nüüd siis aga, eelmine neljapäeval, käis meil koolis gümnasistidele kõnet pidamas haridusminister Kristina Kallas. Teemaks oligi just see presidendi alustatud projekt. Loomulikult ei jätnud ma juhust kasutamata, et tuumast rohkem aimu saada.
Teen sellest kohtumisest ühe kiirkokkuvõtte. Nimelt plaanitakse 10-11. klassidele riigi rahadega AI võimaluste tagamine õppeprotsessis, ka tasuliste keskkondade juurdepääs. Aga see on üks osa, põhilisem osa on see, et luuakse oma AI keskkond kuhu söödetakse selle astme õppematerjalid sisse ja nii saavad siis seda kasutada õpetajad õpetamiseks ja õpilased õppimiseks-kasutamiseks. Kõlab juba nagu sedamoodi, et õpetajat polegi enam vaja kui õpilane suudaks oma õppimist ise juhtida, aga ei, sellist juttu päris ei olnud 
Lisaks planeeritakse õpilastele soetada seadmed mis on personaliseeritud, keskhaldusega ja eelnevalt AI teemadeks ära seadistatud (loodetavasti saab seda ka õppetööde tegemiseks kasutada).
Nüüd, kus jalg ukse vahele sai, uurisin veidi lisa. Avastasin Haridusministeeriumi lehelt artikli ja leidsin, et kogu selle projekti koondnimetus on TI-hüpe 2025. Kõik mis haridusminister meile rääkis, on ka seal kenasti olemas, va seadmete soetamise osa.
Nüüd siis aga liigun selle osa juurde mis mind tegelikult seda juttu kirjutama ajendas: nimelt selle tegelik vajalikkus ja sellele kuluv ressurss. Ühelt poolt tekib tunne, et viimast teenistusaastat pidav president tahab endast jätta märkimisväärset pitserit, mis sisimas pole ju üldse paha mõte. Ja kuna haridusteema on talle südamelähedane, siis just sinna ongi hea end positsioneerida. Miks muidu tahetakse projekti tulemit käivitada juba käesoleva aasta septembriga.
Vajalikkus. Olen üsna nõrk maailma makropildi nägija ja seega ei oska ma aru saada kui vajalik selline projekt tegelikult on. Ka aulas olnud õpetajad ei osanud näha tegelikku vajadust, pigem kui kohustust. Samas väideti, et see pole kohustuslik ja justkui õpetajad ei pea seda kasutama. No milleks siis luua süsteemi mida ei pea kasutama?! Lisaks on seda asja juhtima pandud grupp minu arust liiga väike, seega kardan, et siit tuleb üks kiiruga kokku klopsitud kompott mille tulud ei kata kunagi kulusid.
Ressurss. Kujutage ette seda rahasummat mis kulub seadmete (räägiti sülearvutist) soetamiseks 20 000 õpilasele (aastaks 2026 suisa 38 000). Lisaks siis nende ettevalmistamine personaliseerimiseks ja võtame siia juurde AI keskkondade tasud. Ja kui veel luuakse oma AI mull, siis ka selle ülesehitamine ja töös hoidmine ei ole odavad lõbud.
Kahepalgelisus. Ma ei tea kas see on õige alagrupi pealkiri, aga paneb nii mõtlema küll. Miks see alapeatükk tekkis, on see, et üks õpilane küsis läbi lillede, et kui suur selle asja jalajälg on. Tundus, et vastaja ei saanud aru või lihtsalt poliitikuna mängis sellest kõrvale. Praegu, kus kogu maailm ja ka meie riigiisandad pidevalt räägivad kliimamuutustest, CO2’st ja ökoloogilisest jalajäljest, siis tehakse selline projekt mis kogu selle rohepesuga tegelikult kuidagi kokku ei lähe: ühelt poolt seadmete tellimine ja teiselt poolt tehisaru poolt kasutatav üüratu energia. Kui riigil raha üle on, siis vahetaks koolidel vanad projektorid või sellelaadsed tooted digitelekate vastu välja – palju laiemalt saab haridussektor sellest kasu ja mugavust.
Aga jah, need sis minu mõtted sel teemal, eks tulevik näitab mis ja kuidas see projekt olema saab. TI-hüpe 2025 ametliku lehekülje leiate siit.