Neljapäeval kui hakkasime Kuutsemäe poole liikuma, tuli Erkkil plaan endale mõned turvised hankida ja seega läksime Lõunakeskusesse. Tema siis spordipoodi ja mina naistele Jägermeistrit ostma. Võtsin Maksimast joogi ja RedBulli, maksin ära, astun turvaväravast välja: „Präääks!“ Turvanaine seisis kohe sealsamas ja tuli naeratava näoga. Naeratasin minagi, huvitav hakkas.
Paluti siis mul astuda uuesti sisse ja tulla teist korda: „Prääks!“ Panin asjad letile ja tegin asja veel üks kord läbi, vaikus. Teist korda, vaikus. Kolmas kord koos asjadega, vaikus. Huvi aga kasvas ja tahtsin et mind läbi otsitaks. Läksime siis turvaruumi. Üks meesterahvas sisenes, ma veel naersin talle: Noh, kas nüüd hakkan kolakat ka saama?“ 
Vastas et pole vist põhjust ja uuris ega mul mingeid äsja ostetuid riideid seljas pole – polnud. Hakkas siis oma aparaadiga mind üle käima. Vaikus. Siis aga parema kinga talla alt: „Prääks!“ Vaat kus koer maetud! Et kingal sisetald välja ei käi siis me täpselt teada ei saanudki mis seal on. Igatahes, kui turvaväravast läbi tulen, pean jalgu järel lohistama, võimalikult põranda lähedalt