Maailma lõpp?
Täna öösel nägin unes kuidas metsa kohale kerkis täiskuu, vaatasin seda kellegagi koos. Siis aga hakkas kuu taevavõlvil ringe tegema, tema ümber lisaks veel kaks pisikest heledat täppi. Kõige lõpuks kerkis ka päike ja käis selline imelik taevakehade liikumine. Tekkis hirm. Siis hakkasin nägema erinevaid asju: inimestel näod pidevalt muutusid, merel tekkisid kõrged lained ja tormituul, sadas tõsiselt suuri raheterasid, mingid kivist kujud kuskil mägedes muutusid elavateks, lendas veidraid lennumasinaid. Maailma lõpp? Ei oska kommenteerida. Unenägu oli värviline nagu päriselus.
Unenäopallid.
Kirjutan veel ühest väga värvilisest unenäost mida nägin paar kuud tagasi. Olin nagu Tartus aga majade asetus oli teisem. Rahvast oli tänavatel kuna pidi algama mäng kus linna peale lastakse lendlema ja põrkama värvilised pallid millega ei tohi pihta saada. Äkki oli õhk täis tennisepalli suuruseid värvilisi pallikesi. Jooksin ja põiklesin nende eest. Pallid aga läksid pidevalt suuremaks, kuid samas jäi neid ka vähemaks. Lõpuks ma enam inimesi ei näinud ja viimased pallid mida mäletan olid inimesest kõrgemad, nad ainult veeresid ja neid oli mõni üksik.
Mitte et ma nüüd unenägusid tihti ei näe, näen küll. Alati pole nad nii värvilised kui need kaks ja ka mitte nii muljetavaldavad enda jaoks kui ülaltoodud.