Hommikul ärgates meenus öine unenägu - inimesed, nii tuttavad kui võõrad. Ja tekkiski küsimus: millest lähtudes genereerib aju (või miski) meie unenägudesse võõraid inimesi? Kas me oleme neid tegelikult kunagi näinud, aga me lihtsalt pole endale seda teadvustanud? Või on see kõik ikkagi mitte reaalsuse põhjal? Igatahes on unenägudes võõrad inimesed mõnikord nagu vanad sõbrad, nendega suheldakse, tehakse midagi koos ja mõnikord tuntakse suisa hingesugulust.
Huvitav tunne on näha unes omaenda last (lapsi), eriti kui neid tegelikkuses endal veel polegi 
Igatahes on teadmine, et nad on omad, justkui elaks unenägudes teist elu.
Igatahes on teadmine, et nad on omad, justkui elaks unenägudes teist elu.