Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!

Eile sõitsime Eloga (töö juures raamatupidaja) liinibussiga linna. Vahtisime inimesi, kommenteerisime, rääkisime vanamuttidest. Just siis kui mul tuli meelde üks anekdoot (vanamutiga) ja seda Elolegi rääksin,  keeras eesistuv tjootja end teistpidi ja küsis miks em vanainimeste suhtes nii halvustavad oleme. Kui aus olla siis ega me neist just positiivses ülivõrdes ei rääkinud jah, aga samas midagi koledat nüüd ka mitte, aga ikkagi leidus keegi kel oli vaja meie jutule täiendust tuua Selgitasime kiirelt tädikesele ära et meil pole muttide vastu midagi, meil on lõbus anekdoot ja kui ei taha siis ära kuula...
Ja pärast ma mõtlesin et  "vanamutt" ei ole otseselt halvustav sõna. Mina pakuks et see on rohkem staatus nagu: noormees, neiu, taat jne. Ja isegi kui mulle mõni inimene ei meeldi, siis keegi ei keela mul seda välja öelda, iseasi kui taktitundeline see on, aga sõnavabadusühiskonnas me seda siiski võime. Edu teile, vanamutid!