01.04.2023. Vaat, asjalood nii läksid, et Vennaskonna kontserdil sai küll käidud, aga Kaidot sel korral kaasas ei olnud. Olid hoopis Kaja ja tema sõbranna Kaidi.
Ürituse algus oli kaheksast, nö 'uksed on avatud', aga meie jõudsime sinna pisut peale üheksat ja ka siis polnud veel midagi peale hakanud 
Alles kümnest tuli peale soojendusbänd milleks oli minule varemalt tundmatu The Rockin-n Lady & Her Rivertown Boys (ametlik veebileht). Üldiselt ma sellist rockabilly't ei kuula, aga siin pani ta peo käima küll, ja seda ikka täie raha eest! Ma suisa imestasin kuidas nad neljakesi ikka nii ehedalt hullu panid ja kogu ruumi ning lava krapsakalt ja lustlikult ära täitsid. Tavapärase basskitarri asemel andis bändis tausta hoopis kontrabass ja kogu tegevus laval oli aktiivne ning põnev. Isegi bändi esinemise ajal saabunud Vainola seisis saaliuksel ja nautis (Y)
Peale korralikku mürglit sai siis veidi rahu. Avastasin saalist Tom'i ja ühe Kaido kunagise tuttava kelle nimi lihtsalt ei meenu 
Aga ma ei jäänud nendega, kolisin omade juurde
Ja siis Vennaskond. Et tegemist on plaadi "Usk. Lootus. Armastus." 30. aasta juubeliüritusega, siis panin kohe alguses kaamera käima ja ootasin, et Tõnu midagi ka kostab. Aga ei, kontsert pandi ilma hingetõmbeta käima: "Ronk," kõlas Tõnu huulilt. Ja lugusid tuli ridamisi, nagu arvata võis.
Kui üsna kõlari läheduses olles tundus, et bändi helitehnik on vist magama jäänud, siis mõni lugu hiljem kui asukohta vahetasin selgus, et helitehnikuga on kõik korras :P
Kontsert sai kokku igati aus. Sai end tühjaks hüpatud ja häälgi peaaegu välja lauldud. Koju jõudsime Kajaga vist pisut enne ühte, ehk et kontsert oli tavapärane pooleteisetunnine
