Pühapäeval, 05.10.2014 pidasime mängumaal Mäng ja Rõõm Kadi ning Keisy sünnipäevapidu. Kuigi Keisyl oli see juba möödas ja Kadil alles ees, oli tark teha seda koos: tuleb mõistlikuma hinnaga ja katab külalistega ruumi ära. Lisaks on pooled külalised meil nagunii ühised, optimeerime siis nendegi käimisi 
Hommik algas vara. Kaja tuli kella peale üles, et ära hakkida porgandid ning lillkapsas, lisaks olid vaja valmis teha tikuvõileivad. Kui asjad juba üldises mastaabis sujusid, siis üks hetk helistab Gerly ja teavitab, et Eesti Leivatööstus ei anna putkast torti kätte, kuna peal ei olevat märget, et asi on makstud. Ja siis algab triangel, telefonikõned paremale ja vasakule, ja lõpuks päädib asi sellega, et trükin välja maksekorralduse, Gerly tuleb sellele alt linnast järele ja saab ka lõpuks tordi kätte...
Mängumaale sõidame nii, et võtame ka Inna poisiga peale. Koha omanik juba ootab meid ja laseb meid sisehoovi. Muidu tuleb seal auto jätta väljapoole hooviala parklasse ja siis pikk tee maha vantsida enne kui kohale jõutakse. Ja silte pole ka kuhugi välja pandud, et leiaks parklast tee otse mängutoani.
Jõuame loomulikult esimestena, aga kohe hakkab ka külalisi kohale tilkuma. Esimesed on Maarja Melindaga ja siis juba tulevad vanaemad ja Kaja vend pojaga. Edasi ma enam tähele ei pannud, neid lihtsalt tuli ja tuli ja osasid ma neist ei tundnud ka 
Lapsed panid kohe sajaga mängima. Hitt-atraktsiooniks oli kerge kalde ja ühe tõusuga autorada millel sai siis sõita nii autode kui motikatega. Ei olnud vahet, kas poiss või tüdruk – kõigile meeldis! Isegi Kadi möllas seal meie üllatuseks. Samal ajal hoidis alguses Kadi eemale täispuhutavast hüpperuumiga liumäest, aga mida aeg edasi, seda rohkem ei tehtud endale enam piiranguid, vaid igal pool roniti ja möllati.
Mina üritasin pilte teha. Loomulikult ka tordi tossutamisest ja lahti lõikamisest – absoluutselt kõigest. Vahepeal jalutasin koridoris ja avastasin seintelt vanad Tartu joonistused, mida mõtlesin pildistada. Et need kribud olid, siis tahtsin pildi eelvaadet vaadata, aga fotokas teavitab, et mälukaarti viga. Majandasin kaameraga ja kui ta mälukaarti lugema hakkas, siis selgus, et ühtegi pilti mul polegi. Kerge vandumise saatel lendasin tagasi mängutuppa ja hakkasin klõpsima, et midagigi saada, kuna mõned olid jõudnud juba lahkuda. Kahju.
Mängumaa oli meie päralt kolm tundi. Enne lõppu hakkasime koristama ja asju kokku võtma. Kui omanik kohale jõudis, selgus, et asju polnudki koristada vaja, aga ega see meil ka tükki küljest võtnud.
Üritus paistis kõigile kohalolijaile tore olevat. Keegi nagu üksi nurgas ei konutanud ja lapsed, need muidugi võtsid võimalustest viimast. Täname kõiki kohalolijaid ja vabandan ürituse kehva jäädvustamise pärast. PILDIRIDA on parooliga kaitstud.