Kadil saab/sai üks eluring taas täis, nagu lõpupeol laulusõnadki ütlesid: lasteaed on kitsaks jäänud. Nüüd siis hakkab elu vaat et üks raskemaid perioode: õppimine, olelusvõitlus, puberteet ja maailmapildi kujunemine. Aga kõik me oleme selle üle elanud 
Lasteaia lõpupidu oli siis 31.05.2018, Piilupesa lasteaia suures saalis. Pidu koosnes kahest etapist: etendus ja pidulikum laulude osa. Etenduseks mängiti Sipsikut – mis see muu ollagi sai Sipsikute rühma jaoks! 
Kui see õppeaasta algas, oli Kadi juba alguses kindel, et tema mängib lõpuetendusel Sipsikut – ja ta ei eksinud (Y)
Sipsiku etendus koosnes, nagu raamatki, osadest, aga need osad polnud raamatu järgi (mõned pisijupid vaid). Aga terve etendus oli lõbus ja tore, lapsed kõik nautisid seda mida nad teevad ja välja tuli kõigil kõik imekenasti. Ülimalt uhke olen ma Kadi osas, kuna ta mängis oma osa innuga ja hästi, ausalt, üle ootuste! Viimase aastaga on muidu üsna arast tüdrukust saanud julge koolihakatis! Ka üks lapsevanematest oli vaimustuses, ka tema üllatus just Kadi julguses Aga nagu ütlesin, kõik olid äärmiselt tublid, keegi ei kippunud isegi lollitama, mida tavaliselt poiste juures olnud on
Peale etendust oli veerandtunnine paus. Lapsed vahetasid lavastuse riided piduriieteks ja tulid saali. Kadi pidas oma kleidi kenasti välja: pikk maani kleit vajabki kena rühti ja see tal ka oli Ma vaatasin ja ei suutnud ka siis ära imestada, kuna meie rühi hoidmist talle nagu õpetanud ei ole (ai, ai, lapsevanemad). Ei, ma siiani olen uhke oma tütre üle – nii väljapeetud ja tubli. Ka lõpuvalsi juures ei andnud ta allahindlust. Üldse oli valss kõigil väga kena, ei olnud koperdamist või saamatust – asi lihtsalt sujus.
Laule esitati nii kogu rühmaga kui olid eraldi poiste ja tüdrukute laulud lavalise liikumisega. Poistel oli üks äge luuseri laul ja tüdrukutel südamlikum ja sügavam lugu. Õnneks polnud üritus melanhoolseks aetud, vaid esimene lugu kergelt tõi härdustunde hinge.
Edasi jätkusid tänamised ja kinkimised. Tegin lastevanemate poolt kiirkõne, utsitades saalitäit rahvast ka toolilt tõusma, ja lillesadu jätkus. Lillesajus toimus ka pildistamine. Nii see asi meil läbi saigi. Tordisöömise teeme 9. juunil Taevaskojas, selleks on planeeritud pikem ettevõtmine ja terve päev PILDIRIDA.
Lõpupeo kõne: Tere! Algatuseks ma palun teil kõigil püsti tõusta. Aitäh! Nüüd võite kõik tagasi istuda. See oli teile selle eest, et mind niimoodi tanki panite Aga muidu asjast ka. Ma pikk ajuttu tegema ei hakka, on kole palav ja niigi on kõigil väsitav päev. Nii. Ma tahan siiralt tänada kõigi siinolijate nimel meie vapraid ja tublisid õpetajaid ning muud personali, kes on olnud meie lastega nii mures kui rõõmus, nii edusammudes kui tagasilöökides. Neid, kes on meie lastest vorminud tublid ja rõõmsameelsed koolijütsid. Meil on suur rõõm, et oleme saanud oma lapsed usaldada teie hoole ja armastuse alla. Suured tänud teile! Soovime teile häid kordaminekuid ning kõike head ja paremat! Ma palun aplausi!