Nonii, ei mäletagi kuna lastest pikem kirjutis sai. Praeguseks on igatahes aeg nii kaugel, et Miia saab kahe nädala pärast kahe aastaseks ja Kadi on juba kolm nädalat kuue aastane. Aeg lendab, mis? Lendab, lendab, eriti võõrastel lastel 
Kadi on igati suur tüdruk juba. Maailmapilt kujuneb. Ainus mis ei kujune, on söömisharjumused. Sööb kesiselt ja valik on ka nigel, nagu mina lapsepõlves.
Arengu poolest on kõik normi piires. Huvitav, mis olen täheldanud, et vaatab sildil tähed üle, ja siis loeb peast tähehaaval ette ja küsib mis tähendab, näiteks A-A-K-R-E on viimane mis meelde jäi, kuigi asula silt oli juba kilomeetri taga... Ja eile tuli tagatoa aknalt kööki ja loeb: E-E-S-T, siis jookseb taha tagasi ning tuleb jätkama: I-A-I-A-D – ühe auto külje peal maja ees nii kirjas oli 
Magamise osas on Kadiga nüüd enam vähem OK. Kui öösel pissi häda tuleb, käiakse ise rahulikult ära, üsna teisi häirimata. Küll magama jäämisel üritatakse jonni saatel luua olukorda, et meie kõrval magama jääda – aga see nali meil läbi ei lähe.
Miia kasvab ja kosub üsna Kadi kõverate järgi, ei ole ta samas vanuses ei raskem ega pikem. Küll sööb justkui rohkem kui Kadi tema vanuses, aga mitte oluliselt, lihtsalt nomenklatuur mida suhu sobib panna, on laiem Sööb suure isuga ka tomateid, vastupidiselt Kadile ja minule.
Ka Miia arengus on kõik korras. Samas mulle tundub, et ta räägib Kadi sama ea kohta tunduvalt rohkem - laused kisuvad juba viiesõnalisteks. Üldse suudab ta end kenasti väljendada ja viisakuskombedki on kenasti paigas.
Mis paigast veel ära on, on magamine. Magama jäädakse väga pikalt, ei taheta olla pikali vaid ronitakse istuli või siis elatakse oma mänguasjadel ja patjadel seljas ning siblitakse ringi. Üldiselt on magama minnes jonni ja trotsi täis. Ka lobiseb kõige selle juures palju ja teinekord läheb ühe fraasiga suisa lolliks, korrates seda konstantselt ja valjult. Keeruline värk, ei oskagi asja paremaks saada, aga närvid kuluvad küll kõvasti. Ka öösel on emme või issi otsimisi liiga palju. Vastu hommikut ärgatakse üles, häiritakse tugevalt, ja kui ta magama tagasi saab surutud, siis enda magama jäämine on juba keeruline... Lõuna ajal ka, magama jäämine on pikk protsess, magatakse tavaliselt kuni poolteist tundi.
Viimased kaks nädalat on sisuliselt mõlemad lapsed minuga kodused olnud. Algas Miia nohuga ja Kadi tuli sellele paar päeva hiljem järele. Seega siis olen nendega sinisel lehel. Üsna nüri teema, aga no mis sa teed. Lapsehoidja leidmine on keeruline ja ka kallis. Ma ei käi ju tööl selleks, et teenitud raha lapsehoidjale ära anda, targem on siis juba oma lastega ise kodus olla, pealegi tööandja selle koha pealt rahalisi kahjusid ei kanna. Igatahes esmaspäevast peaks minema asjad taas õigetesse rööbastesse. Loodan vaid, et Miia lasteaeda jätmine pole sama keeruline kui esimestel kordadel