Tehnika ja tehnilised saavutused, tehniline võimekus ja progress – need on meie igapäevased kaaslased. Ei ole päevagi kui tehnikamaailm ei teata mingistki uuendusest tehnikavallas. On juba hunnikuteviisi asju mida tänane põlvkond pole näinudki ja heal juhul vaid kuulnud on. Mõni aeg tagasi soovis üks tuttav „kilesid mida saaks tidiprinteris kasutada.” Kui ma ütlesin sõna lüümik, paluti telefonis korrata 
Eks ta oli jah, tänase põlvkonna esindaja kah Minu põlvkond aga peaks olema selle sõnaga kokku puutunud küll, kuigi jah, väheusutav et see neil igapäevases kasutuses on :P
Niisiis: lüümik. See on siis põhimõtteliselt kileleht mille peale printeriga trükiti ja sellel olevat väljatrükki siis grafoprojektoriga seinale suurendati. Grafoprojektor? Kui tekib üldse küsimus, siis jällegi vaid tänase põlvkonna esinajatel Grafoprojektor on eelkäija tänapäevastele dataprojektoritele-videoprojektoritele. Tema põhimõte oli lihtne: tugeva valgusjõuga kasti peal on klaaspind mille peale tuli asetada eelprinditud lüümik, valgus paistis sellest läbi üleval oleva pea suunas mis siis pildi vajaliku nurga all seinale edasi projitseeris – nii saadi enamasti A4 väljatrükiga lehelt seinale või ekraanile tõsisemates mõõtudes pildi mida oli hea konverentsisaalis rahvale näidata. Peegel-lääts-pea tõstmise ja langetamisega sai reguleerida näidatava pildi teravust mis sõltus kui kaugel ekraanist grafoprojektor oli. Keeruline jutt? On jah, aga asi iseenesest oli üsna lihtne
Usun, et selliseid aparaate tavainimestel kodudes ei ole, kuna koduses majapidamises temaga suurt midagi peale hakata polnud. Vanemate koolide keldrites-panipaikades võib neid aga hulganisti olla Isegi osta.ee portaalis on proovitud neid asjahuvilistele müüa, aga üsna tulutult Üldse julgen väita, et ka saja aasta pärast ei tunta tema suhtes erilist vaimustust kuna tema eluiga oli siiski üsna lühike ja kasutuala piisavalt piiratud – ehk ei tekita erilist nostalgiat. Küll mõnes muuseumis ta endale koha leiab
