Esmaspäev. Taas tööl. Hommikupoolik kulub Ülikooli Kohviku ja Zum-Zumi probleeme lahendades. Lõuna toimubki Zumis. Elionil on interneedusega probleeme, paistab et netiseadmed ei kannata palavust välja. Õhtusöögi teeme Kajaga Lõunakeskuses. Enne söömist kastan aias lilli ja mängin palli.
Teisipäev. Tänane päev kulub baasis askeldades. Väljas on niivõrd palav et ei viitsi majast välja sööma minna, seega käin putkast läbi ja toon endale saiakesi. Hea et tööl ikka konditsioneer on
Õhtusöögi tegime Lõunakeskuses ja käisime Rimis suuremal ostutuuril. Lootsin et äkki linnas toimub midagi põnevat, seega sõitsime linna ja tegime väikese jalutuskäigu. Midagi ei toimunud, isegi Pirogovi plats oli hõre. Sõitsime kodu ja surime seal.
Ühtne Eesti Suurkogu – poolpoliitiline megaetendus, kohati natuke uimane, kohati aga korralik ärapanemine. Mulle meeldis, kuid samas näiteks teist korda pole seal enam midagi vaadata.
Kolmapäev. Õhtul oli köögi poolt kuulda erinevat krabistamist. Hommikul avan köögikapi ukse – hiire saba vahib vastu. Lõin ruttu kapi kinni, las elab seal. Tööle sõites käisin Maximast läbi aga seal hiirelõkse ei müüda, tuleb hiljem Soodusmarketisse põigata, seal minu mäletamist mööda neid on. Küll see hiirenatuke seal kapis seni hakkama saab
Tööpäev on täna palav, lisaks on mul ühe tarkvara arendaja siin, lõbus vend.
Õhtul käisime Kajaga poes ja kastsime aias lilli, muidu aga midagi teha ei saa – liiga palav.
Hiiresaaga jätkus jaselles juba siin.
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Hiirepüüdja
- Üksikasjad
- -> 2036
Avastasime pühapäeval et meile on majja hiired siginenud, seega tuli selles suunas midagi ette võtta. Kirjutasin isegi Facebooki et: "PAKUN TÖÖD hiirepüüdjale, arvatavasti üle ühe ei ole ja otsima peab nelja korteri vahel. Tasuks hiire nahk ja töörõõm." See aga ühtegi vastust ei andnud, seega käisin poes ja tõin tavalise hiirelõksu. Vaatasin küll et natuke nagu kange värk aga ehk ajab asja ära. Juustutükike peale ja lõks kappi (kuulsin et hiir majandab seal). Mõne aja pärast lähen vaatama – juust ära söödud. Mis seal ikka uus tükike külge ja lõks kappi, mõni aega mööda, jälle ära söönud. Mõtlesin et see toitmine polnud just see mida vaja. Otsustasin seda lõksu veidi timmida. Avastasin aga, et pane nii peenelt kui tahad, peab hiir ikkagi tantsu sellel lööma enne kui ta kinni klõpsatab. Järelikult mitte hiire- vaid rotilõks. Nüüd oli kolm teed: kas püüda käsitsi, tuua mürki või tuua uus lõks.
Alustasin esimest - käsivõitlust. Seks ajaks oli ka Kaja kodu jõudnud, tõstsime kapi asjadest tühjaks ja avastasime et hiir on kapist juba plehku suutnud panna. Asusin teise variandi kaalumise peale, aga arvan et kui hiir mürki sööb, ja mul põrandalaudade all otsad annab, siis haiseb elamine terve aasta enne kui tema maised jäänused kaovad. Selge, asume plaanile number kolm, ehk läheme vaatame nüüd HIIRElõksu. Zeppelinist leidsin plastmassist kopsiku mis näeb välja kui suur arvutihiir (vaata pildilt). Tema kinni kukkumise kergus avaldas muljet ja paistis et sellega peaks nüüd lõksuprobleem lahendatud olema.
Enne und panin lõksu köögi põrandale ja keerasin magama. Suurest palavusest on uni õhuke ja ma isegi kuulsin kui lõks kinni kukkus. Mõne aja pärast aga kuulsin et hiir muudkui kriibib plastikut. Läksin kontrollima, hiir oli lõksus, sabaots väljas. Et minust just erilist loomatapjat loota ei ole siis keset südaööd võtsin lõksu ja viisin hiire eemale pargi teise otsa ja lasin ta lahti. Kuigi ma uskusin et tegu oli ühe hiirega otsustasin lõksu uuesti töökorda seada.
Hommikul Kaja ärkas esimesena ja ajas ka minu maast lahti. Järjekordne hiir oli lõksus. See vaeseke aga oli jäänud kaelapidi vahele, huvitaval kombel pea just väljapoole. Hiir paistis omadega teises ilmas olevat, seega lasin ta prügikonteinerisse. Näpu vahelt aga libises ka lõks sinna järele! Meil on suht kõrge servaga prügikonteiner ja alles viidi ta tühjaks, majandasin siis puupulkadega nagu viimne asotsiaal, aga kätte sain oma lõksu. Enne kui tööle tulin panin lõksu uuesti üles. Õhtuks oli juust alles
Neljapäev. Öösel sai aken pärani jäetud ja tool pandud nii et see hoiaks kardina aknast eemal. Üllatus-üllatus, mul hakkas hommikuks isegi pisut jahe ja tõmbasin tekinurga peale
Õhtul kui kodu jõudsin hakkas järjest pimenema, üks hetk oli justkui öö käes olgugi et kell sai viis. Läksin kuuri alla korda looma. Ja siis hakkas paukuma, sähvima ja lõppes vihmavalinguga. Mõnuga sadas, käisin väljas ja nautisin vihma, mõnus soe. Kui vihm mööda sai käisime Kaja ja Innaga Saadjärves ujumas. Päris palju inimesi oli siin. Ikka on inimesi kes ei saa aru et koertega ei käida seal kus inimesedki ujuvad. Samas on näha et inimeste veendumusi, hoolivust ja kultuuri kannab sõna POHUI.
Õhtul hakkas jälle sadama, käisime jällegi väljas ja sadasime märjaks, nautlesime Nii et üle pika aja tuli lõpuks vihma, õigel ajal, muru hakkaski juba kollaseks kiskuma.
Reede. Täna öösel oli juba palju parem magada. Ka hommik oli õhurikkam. Tööl oli kõigil miski puhkuseelne seisund kuigi puhkama läksid ainult Virve, Maarja ja Neeme. Töö mõttes tööd jagus ja seda ka veel hilisõhtul.
Kuigi oli täna Hansapäevade avamine ja mul algselt just sinna oli soov minna käisime hoopid Lõunakeskuses iluuisutamise gaalat vaatamas. Mina, Kaja, Piret ja Kaido. Oli ja ei olnud kah, uni kippus peale kuna uisutajate tantsude muusikaks kiputakse miskeid igavaid sümfooniaid laskma. Kui gaala läbi sai oli kõigil paras kopp ees Kaido sõitis rattaga ja Pireti viisime meie kodu. Et väss oli peal siis Hansapäevad jäidki täna puutumata.
Laupäev. Ilm ilus. Läksime Kaja ja Innaga Hansalaadale. Ilmatuma ringi jalutasime maha, rahvast oli paaalju ja tuli järjest juurde. Täitsa tore oli. Üle pika aja nägin Tihanovi, suur äratundmisrõõm on ka pildilt näha Hansalikku riietust oli vähe näha, isegi kaupmeeste seas. Kui miskit oligi siis linane riietus, muidu aga sellise palavusega oli ikka vastav lühike „vorm“.
Kui kodu tagasi jõudsime siis kaja jäigi koduseks. Mina aga läksin Kaido, Taneli, Sigmari ja Martiniga Viljandisse jalkale. Käisime minu autoga ja seekord oli meil reegel – autos alkoholi ei tarbi. Nurinat oli aga hakkama saime. Kuitsi autoga tulid mängule ka Joonas, Heiki ja Kermo. Mäng oli kohutav ja kohtunik oli puhtalt Viljandi poolt. Kui aga kohtunik jalgpalli mängib siis ei saagi sellest midagi head tulla, saime nelja palliga lutti. Fännid olid nii muserdunud et tegid kohtunikele omamoodi vastuvõtu... PILDID.
Ja siis käisin Viljandi järvest läbi, tegime Tänassilmas burgeri ja loputasime endid veel Emajõe suudmes. Õigemini meie autost olin ma ainus. Enne Tartut viisime Jõgiojale trummi naha ja viisin poisid Tammekale. Ise aga kodu ja põhku.
Pühapäev. Käisime Kajaga Kambjas vaarikaid korjamas. Päike lõõmas täies võimsuses, parmud ja sääsed õgisid armutult. Oli mis oli aga korjasime kahe peale kilo jagu marju ja siis meile aitas sellest jamast Käisin ojakesest läbi, karastasin ennast kuna sealne vesi oli parajalt külm.
Tartusse võtsime kaasa ka Lille. Molutasime mõnda aega kodus, siis aga käisime Saadjärves ujumas. Et faces Kaimo kurtis et tahaks ujuma siis võtsime ka tema kaasa. Päris mõnus oli sulistada.
Pärnus, Viljandis ja Tõrvas juba sajab, meilgi kisub pilve, näis kas hakkab öösel ragistama kah.