Esmaspäev. Mida öö! Ma pole nii halvasti ammu maganud. Uni on aga silmad kinni ei jää...
Tööpäev aga õnneks nii unune ei olnudki. Tegin asju mis on pikka aega tegemist vajanud pluss inventeerimise kokkuvõte. Viimasele on nüüd ka allkirju vaja veel korjama minna.
Õhtu kodus oli üsnagi rahulik. Kadi väga ei lärmanud, panin ta kõhu peale magama ja suikusin samal ajal ise kah. Päris mõnus puhkus.
Teisipäev. Täna oleks maganud kui karu kui elekter poleks keset ööd ära kadunud. Kaja ajas üles et elektrit pole. Kell oli peaaegu kaks kui ronisin vaatama kõigepealt korteri ja siis terve maja korke. Probleem paistis olevat majast väljas, saatsin EE'le SMS'i nagu kord ja kohus.
Täna, võrreldes eilsega, on ikka kohutav uni peal. Silmad on paksult rähma täis. Ei tea mis jama on. Päike ka paistis täna aknast nii teravalt et silmad olid lõunaks grillis.
Õhtul tuli läbi käia müügipunktist linnas et allkirju inventuuriaktile korjata. Nuusutasin siis juba ka natuke linnas ringi. Ja siis sain aru et ma pole nii ammu linna peal kolanud. Jõgi on jääs, mis pole ju mingi ime aga vaat polnud sel aastal seda veel märganud Kaubamaja juures olevast parklast on jupp ära lõigatud ja sinna miskid infotahvlid tekitatud – jällegi minu jaoks uus asi. See et linn jõulutuledes on, pole jälle mingi ime, aga ilus kaeda. Tuleks mõni õhtu siia nautlema tulla.
Raeplatsis kukkusin Pillega kokku. Teda polnud, võrreldes kesklinnaga, veel kauem näinud... Aga noh, et kodused ootavad siis kaua linnas ei tuterdanud, sõitsin bussiga kodupoole.
Kodus nagu kodus ikka Täna oli Kadi rahutuvõitu, vahepeal olid hirmsad gaasivalud. Tuleb emme toidumenüü ikka kriitiliselt üle vaadata...
Kolmapäev. Kui mina õhtul üheteist ajal magama jäin, siis korra öösel tegin silma lahti ja magasin kuni hommikuni välja. Kaja hommikul uuris et kas ma ikka magada sain, laps olla kaheni jauranud. Huvitav, mitte midagi ei tea :O
Õhtul sõitsime kuueks linna. Kell kuus iga päev on raeplatsil muinasjutu lugemine ja jõulukalendri akende avamine. Rahvast oli kogunenud omajagu. Huvitaval kombel keegi meist muinasjutu sisu ei kuulanudki, vahtisime lihtsalt ringi Et aga väljas on siiski jahe, käisime Zum-Zumis pannkooke söömas ja teed joomas. Kahjuks leidis töö mu siit üles ja käisime pärast ka Ülikooli Kohvikus.
Töö juurde osteti juba kolm aastat tagasi Canon EOS 350D. Et sellel aga KIT objektiiv on totaalne saast, siis rääkisin Kaimoga ja ta laenas mulle ühe vähe korralikuma objektiivi. Ülejäänud õhtu testisime siis fotoka oskusi. Tuleb nentida et objektiivist sõltub nii mõndagi (teine oluline punkt on valgus).
Neljapäev. Täna tuleb Monika! See siis olla lumetorm mis tuleb üle Euroopa ja puudutab ka Lõuna-Eestit. Kui hommikul on tööle veel rahulik tulla siis tunnike hiljem on näha tugevamat sorti tuult ja peenikest tihedat lund.
Ma nüüd ei tea kas see Monika süü on, aga terve hommik on probleeme Pärnu poolse internetiühendusega. Muudkui helista ülemusele, kliendihaldurile ja inimesele kes seadmete juures füüsiliselt kohal on...
Lund sajab kenasti päev läbi. Naabrimees teeb õhtul õue puhtaks, tunnikesega aga viskab sellise lume maha et lähen teen korduslükkamise Et lubab veel hullemaks minna siis varun tuppa ka ahju- ja kamina puid.
Reede. Tööpäev. Öine Monika läks meist ikkagi mööda. Ööga pole lund peaaegu sadanudki. Kuigi hõigatakse maha et bussid käivad vaba graafiku järgi tuli ta hommikul õigel ajal. Ainus probleem oli see et bussipeatus oli üks suur lumehang, tuli pisut ronida et bussiuksest sisse saada.
Päeva peale hakkas väljas tuiskama, Õnneks oli mul baasis olemise päev.
Õhtul on lapsel vannipäev. Aga et Kaja saaks pisut lõõgastuda siis saadame ta vanni ja tunnike hiljem saab siis ka Kadi suure vanni rõõme nautida. Ikka maru vinge on vaadata kuidas ta veele reageerib See üllatunud, aga positiivselt üllatunud, nägu on nii armas. Käed on küll rusikas ja käsi eriti vette panna ei taha aga samas on näha et talle see meeldib. Mõne aja pärast saavad ka sõrmed lahti. Kui tugevam pind korraks ära kaob siis pisut ehmatab aga muidu on väga vapper Pakun et 15 min on mingi maagiline piir, siis kipub väuksuma hakkama. Kõige hullem on aga alati veest välja võtmine. Selle peale pannakse häälepaelad korralikult mürisema ja ei jääda enne rahu kui tissiots suus on. Me pole siiani aru saanud miks see nii on sest ei saaks öelda et külm oleks.
Laupäev. Paneme pudinad kokku, Inna peale ja piltide toomisega Lõunakast sõidame Tõrva. Tee on lumine aga ma ei ütleks et libe. Kõik on korralikult lahti aetud. Huvitav on seegi et kui suvel tundub maantee suhteliselt kitsas siis nüüd sõida või viies reas
Tõrvas tegime ema juures söömad. Käisime Lõvel aga et seal olid maja ümber kõrged hanged siis poole sumpamise ajal ema ikkagi loobus tee sisse tallamisest. Surnuaias tegime tiiru. Kui surnuaia ümbert oli kenasti tee lahti siis platside vahel polnud ühtki hingelist liikunud. Et isal on surma aastapäev siis sumpasime hauani ära ja panime ikka küünla ka paika. Järgmine peatus leidis aset vanaema juures. Siin tõime puid ja kloppisime voodikatteid. Naasime ema juurde, sõime ja siis mina läksin Kaja ema juurde kus Kaja Kadiga oli. Ka Aira oli külas. Passisime siin mõnda aega ja tulime Tartusse tagasi.
Lõunakeskuses on Ostuöö. Teeme kodus ahju ära ja sõidame terve krempliga ööd nautima. Tüdrukud käivad omi radu ja mina Kadiga omi. Ligi poolteist tundi asjatame siin ringi ja ega suurt midagi ei leia.
Pühapäev. Ülenurmel Commonis on miski ale. Teeme hommikuseks virgutusvõimlemiseks sõidu sinna. Pmst nullring, ei midagi erilist. Käime Maximas toiduvarusid täiendamas ja põrutame kodu. Toon puid, koristame ja peseme pesu.
Päeva teises pooles tuleb Ardo külla. Näitab oma fototehnikat ja jagab sellealaseid teadmisi. Asjast on isegi kasu Seitsmeks pidid tulema Haidakud, aga et Janar tõbiseks jäi siis jäi tulek ära. Eks nad pea siis teine kord tulema
Täna tegime titele kamina ees lambanaha peal kõhuli õhuvanne. Oi ta oli rahul Meie muidugi ka!