Esmaspäev. Tänane öö oli üllatavalt rahulik, aga ma ütlen seda sosinal et õnn selle koha pealt ei pöörduks.
Tööle sõitsin autoga, vaja on autole kaks uut rehvi osta ja paigaldada. Selle „pisiasja“ saan päeva peale isegi korda, nüüd võib minu jaoks talv tulla ja ka politseinik oma rehvimustri millimeetrite mõõtmisega.
Õhtul tuli käia Bauhofis ja seetõttu pakkusin välja et teeme õhtusöögi Lõunakeskuses. Bauhofis käisime seinaplaate vanaema duššinurga jaoks ostmas, nüüd siis otsime inimest kes plaadid ka seina paneks.
Õhtul Kaja tegeles erinevate aeganõudvate koduste toimetustega ja mina andsin Kadile õhtust putru. Aga, nagu ta meil ikka, mingil hetkel suu likku ja käed ette – ei taha enam! Hakkasin siis läpaka ekraani alla keerama et ta multikat ei näeks ja siis viisin lusika pudruga suu juurde – võtab! Tõstan siis ekraani tagasi – ei võta. Tõstan käe ekraani suunas et seda kallutama hakata – võtab! Kolm neli kord järjest ja minus miski murdus. Ma lihtsalt ei suutnud lapsega manipuleerida! Aga, nagu nad kõik räägivad, siis hiljem see kõik just nii olema hakkabki: kui sina mulle nii, siis mina sulle naa. Peale väikest pausi aga sõi mul edasi, kuigi see kausikese söötmine võttis üle poole tunni, saime selle siiski peaaegu söödud.
Päeva kild Mareki FB staatuses: Kui oled kaelast saati kuses, siis ära pead küll norgu lase! 
Teisipäev. Kupatasin Kaja öösel seina äärde magama et tegelda lapsega ise. Neli-viis korda pidin enda üles ajama et laps nurgast voodi keskele tuua ja lutt suhu panna. Võib öelda et lihtne öö.
Tööpäev algab paari arvuti parandamise ja kommidega – Virvel on täna sünnipäev. Kohvilauda minnes on kõigil juba suu magus ja tuju pisut ärksam kui tavaliselt, laulame Virvega: „Taadil tare künka peal, hiia-hiia-hoo...“
Mis ma õhtul tegin võib lugeda eraldi teemast {include_content_item 1047 readmore='SIIN.|SIIN - sulge artikkel.' class=style1}
Kolmapäev. No kuidas ma küll ei tahtnud üles tulla! Uni oli ikka nii mõnus! Mingil hetkel, 15 min hiljem, sain siiski padjast lahti lastud ja igahommikustele toimetustele mindud.
Nagu eile lubati, nii ka hommikusk oli – vihmasadu. Õnneks aga sadas ta nii hõredalt et vihmavarju jätsin kuuri ja sõitsin tööle rattaga. Vahepeal sadu tihenes aga väga märjaks ma ei saanudki.
Täna olin tööl tõlgiks. Tõlkisin inglise keelest eesti keelde! Kui laborijuhataja mind kutsus, oli see ikka tõsine üllatus, ma ei tea miks ta arvas et ma inglise keelt üldse oskan, ei oska ju. Aga, Google abiga saime enamusest jagu 
Õhtuks olid tüdrukud kodus tagasi Kajal oli küpsetatud suur tükk kaelaliha ja lasime seda siis koos mõnuga hea maitsta. Oli hea küll Ja siis tuli Kadi tuttu panna, tegin seda ise ja puhkasin ka ise veidi. Terve tunnikese sai puhatud.
Edasine õhtu läks pere seltsis kuni tüdrukud magama läksid ja mina TV6'st jalgpalli vaatama hakkasin. Arsenal ja Marseille mängisid väga nauditavad ja võrdset mängu, võrreldes eilse mänguga oli ikka pinget ka. Mängu vaheajal aga „õppisin“ 3D stereogramm pilte vaatama, sellest teema {include_content_item 1048 readmore='SEAL.|SEAL- sulge artikkel.' class=style1}
Neljapäev. Õhtul ütlesin Kajale et magagu seina ääres, et kui jalgpall lõpeb siis vaatan öösel lapse järgi ise. Kuus korda ajas laps öösel end istukile ja hakkas nutma. Paned ta siis pikali, luti suhu, teki peale ja magab jälle edasi.
Eilne vaimustus 3d piltide üle on tänagi sees, näitan neid ka teistele (ainult Monika oskab vaadata) ja uurin kuidas neid ise teha saab. Selleks on isegi tasuta tarkvara olemas! 3DMiracle on selle nimi ja nende koduleht on SEAL. Midagi keerulist ei ole ja töötab! Kunagi teen mingi üllatuspildi kah 
Enne lõunat sõitsin kodu, võtsin tüdrukud kaasa ja käisime lapsega kardioloogi juures. Eelmine kord oli laps täiest hingest röökinud, seekord aga oli üsna tubli ja ei torisenudki palju Südames on kerge kahin ja mingi üleliigne löök aga midagi tõsist ja sekkumist vajavat ei ole
Tööpäev ise oli igasugu tegemisi täis. Kõigega ei jõudnudki päris lõpuni, aga homme on ka õnneks päev
Reede. Hommikul aetakse üles kuna internet ei tööta, tuli siis seadet ümber lülitama minna, seega autoga minek. Tööpäev sujub kiirelt, hommikusse mahub ka massaaž.
Peale tööd käin läbi Fordi esindusest kuna ma ei tea oma maki parooli. 20 euro eest saan siis koodi teada ja taas autos makki kuulata! Kajale ma seda ei öelnud, las avastab ise kui autoga sõitma läheb
Laps on päris kuum, palavik üle 38. Ka minul on palavik aga mitte nii suur. Seega on meil nüüd kaks haiget majas...
Laupäev. Pool ööd magasin eestoas, teine pool ööd hoidsin mina lapsel silma peal. Mitmeid kordi tuli last pikali tagasi panna... Aga magasime üllatavalt pikalt.
Unenäod olid täna põnevad. Üks oli UFO'dest ja teine lihtsalt maal aladel mis praeguseks on juba võssa kasvanud.
Et me lapsega oleme haiged, siis oleme seega ka kodused ja mitte midagi erilist ei toimu. Lõunauinakule lähen lapsega koos ja Kaja samal ajal käib poes ära. Pärast uinakut vaatame telekast jalgpalli. Hiljem käin ka mina väikesel jalutuskäigul värskes õhus, külastan Tartu poodi et küpsisevarusid täiendada.
Ja nii see päevake siis õhtusse saadeti – mitte millegi põnevaga tegeldes. Fännid ähvardasid külla tulla, üleliigse alko järele. Ma korjasin isegi ülejäägid kokku aga kohale ei tulnud kedagi – phähh! Fännid nimelt tähistasid Tammeka võitu Sillamäe Kalevi üle. Võit oleks arvatavasti tulemata jäänud kui Kalevil poleks kaks meest punast kaarti saanud Tõsine mäng
Pühapäev. Öö oli kuni kolmeni rahulik, siis ärkasin ja katsusin et laps on ikka liiga kuum. Tegime kraadimise, panime küünla ja edasi oli hommikuni üsna rahutu magamine.
Enne hommikuund tegime jälle kraadimise – 38,9 kraadi! No ma loodan et enam hullemaks ei lähe. Laps samal ajal on ikka askeldav ja jutustav, ei saakski nagu aru.
Täna võtan ette suure töö mida ma pidevalt edasi olen lükanud. Nimelt oli vaja puhastada boiler, ja kui juba see on tühi, siis parandada ka kraani all olev torustik ja vahetada filtrid. Kõige lollim osa selles oli just see torustiku parandus. Igatahes said tööd tehtud ja selle alla kulus terve päev! Esmalt kui alustasin, siis laps magas, tegin eeltöö. Kui laps ärkas läks bolieri tühjendamiseks, siis torustiku vahetuseks. Siis jällegi läks laps magama ja kolistada enam ei saanud, seega tegin ära filtrid. Laps ärkas sai ka bolieri pesu lõpule viidud ja kogu süsteemi vesi taas sisse lastud. Mul oli 7 erinevat liite-kohta mis pidid vett pidama jääma. Olgem ausad, ma pole just eriline torutööde spetsialist, seega hirm et kuskilt immitsema hakkab oli olemas. Aga ta ei immitsenud kusagilt! Rõõm tehtud korralikust tööst oli suur
Kui töö edukuse üle võib rõõmustada siis laps paneb muretsema. Palavik on ikka kõrge ja see ei näi veel kontrolli alla saavat. Igatahes kogu pinget tuli pisut maandada, seega tegime Kajaga kerge veini.