Esmaspäev. Aardla ristis olid politseinikud. Ühed istusid autos ja jälgisid kas keegi punase tulega üle läheb ja need teavitasid Säästumarketi juures olevaid politseinikke. See aeg mis mina liikusin, mitte keegi vahele ei jäänud.
Mõnusad kuivad sügisilmad jätkuvad, seega jätkub rattaga tööl käimine. Tööpäev tõi erinevaid probleeme laias mastaabis, aga põhiline aeg kulus kodulehe peale.
Midagi kurba tänases päevas: Hillar Otto oli mees kes viis Tammeka jalgpallimeeskonna Meistriliigasse. Fännidega arutasime juba ammu et teeks temaga koos ühe fänniõhtu ja räägikski sellest teekonnast. Nüüd aga, täna öösel, võeti see mees meilt ära ja me ei saa enam kunagi temaga seda üritust teha. Tõsine kaotus, kurb, aga tõsi. Seega, kui tuleb mõni hea idee siis tuleb see kohe ka ellu viia, elu on liiga kiire et oodata.
Sõidan õhtul kodu, Aardla rist. Minu nähes läheb kolm järjestikku autot punase tulega üle! Ja politseinikke loomulikult ju enam ei ole...
Õhtu kodus: maja väriseb, pudelid klirisevad, lilled rapuvad ja kõrvad jooksevad virtsavett. Ehk siis tänaval raputatakse killustikku ja see vibratsioon mõjutab kõike ümberkaudset...
Ema helistas õhtul: ruuter ei lähe tööle ja telekat seega ei näe. Lahkasime siis probleemi kuniks mõlemad osapooled olid närvis ja ma ema peale suisa pahandasin. Mõni aeg hiljem ei lasknud süda rahu ja helistasin uuesti, tegime kõik toimingud uuesti läbi ja saime kõik korda. Lisaks sai ema ära kurta päeva peal kogunenud probleemid ja lõpuks oli hea tuju mõlemal 
Hea et peale mõningast hingetõmbepausi kõik taas lahenes Tüliga ei tohiks ühtegi kõnet lõpetada, või kui lõpetada, siis natuke oodata ja rääkida asjad uuesti üle!
Vaata nüüd, päev jooksiski nii õhtusse et enne kui hilisõhtul Kaja meelde tuletas: Kadi sai täna ju aasta ja üks kuu vanuseks
Teisipäev. Kaevetööd maja ees edenevad. Õhtuks on maja vundamendi sisse ka auk tehtud. Aga, kui algselt räägiti puurimisest, siis tegelikult on seal täiesti jõhkralt tambitud ja pekstud et see auk sisse saada. Ma kohe ei teagi mida teha, kas peaks pöörduma kuskile või mis. No see on ikka täielik lõhkumine ja totaalne kirvetöö, nii ikka vana maja vundamendi kallal ei toimetata. Ja siia nüüd mõttes ka mõned roppsõnad, aru mai saa... Pilt on siin kõrval ka, justkui õhatud oleks :S
Omamoodi naljakas, just eestlastele: Soome jalgpallur Teemu Pukki Mängib jalgpalli ja teeb teiste pukki 
Kolmapäev. Imeliselt valge hommik! Taevas pole pilve kriipsugi ja maa on kohati hallane. Igatahes on väljas nii valge kui tavaliselt üheksa-poole kümne paiku.
Et Kaja täna terve päev linnas kolas, siis ka õhtusöögi tegime linnas. Käisime pitsat söömas. Ja kui kodu jõudsime siis siin oli seis selline et mine sina kust poolt tahad, ikka on enne meie ust kraav. No me siis ronisime seal enne kui tuppa saime. Ja milline tohuvapohu seal õues käis! Mingi osa tänavast pannakse asfaldi alla ära ja siis raputati mitme masinaga teepõhja killustikku kokku. No majas kõik konkreetselt värises! Mõtlesin et ei tea kui hull naabritel üleval on ja otsustasime selle ka üle vaadata.
Laseme naabritele alt uksekella – vaikus. Laseme veel – siis tullakse uksele hiilima. Tuleb välja et täna jooksevad mardisandid No meie marti ei tulnud, me tulime lihtsalt külla ja kuulama kuidas üleval maja värisemine kõrvadele mõjub. Siin aga oli PALJU rahulikum, vähemalt värina koha pealt küll. Kui me alla tulime, tuli ka naabrite naispere meitele. Tõdeti et siin alla on tõesti asi kole
Neljapäev. Ohhoo, esimene hommik siis sel perioodil kus ma pean tööle minema nii et väljas on temperatuur alla nulli 
Täna helistasin vanaemale – süda pisut kergem. Eile käis väljas ja täna pidi ka minema. See tähendab et saab ikka pisut liikuda ja voodisse jäämine veel ei ähvarda. Nimelt paar nädalat tagasi ta kukkus voodist välja, lõi enda tugevalt ära ja kurdab et ei saa kohe üldse liikuda. Arstile, nagu arvata võite, ta keeldub minemast. Kardab et äkki panevad lahasesse ja siis ongi voodis. Jama jah see vanadus.
Õhtul jõuan kodu, naabrinaine Laili majandab oma peenra kallal. Tänava pealt üles kaevatud mullast õnnestus tal hankida terve hunnik asfaldi all olnud munakivitee kive, nüüd ääristab ta nendega peenart. Tänaval seistes ja temaga jutustades näen saabuvat Kaja koos magava lapsega. Ka tema liitub meiega.
Õhtu on tubane. Akna taga sähvib keevituse valgus. Panevad lõpuks meie majja ka kütteveetorud ära. Ometi, muidu auk vundamendis haigutab juba mitu päeva. Muuseas, Filosoofist on pool ära asfalteeritud. Aiman halba, asfaldikatete liitekoht jääb meie värava ette ja on teada et liitekohad kaua ei püsi... Pealegi, avastame Lailiga et varasemas vee äravoolukohas enam auku polegi! Seega, nüüd saame maja ees veel rohkem uputada kui varem... 
Reede. Ärkan öösel üles paremal rinnakorvi allservas tugev ja terav valu, suus kuivab, külmavapped ja täielik loidus. Ajan enda jalgele et pisut sirutada ja võimelda, äkki hakkab parem. Kohati kokku kukkumise ääre arvan et aeg on kiirabisse helistada. Otsustan pisut oodata, viskan voodisse kõhuli ja kerget valu tundes jään magama.
Telefon heliseb, helistavad püssist, väike probleem. Valu enam pole, aga, magu nagu kiheleb. Vaatan kella – üks öösel. Minu jaoks on 11.11.11 alanud, kaosega. Saan natuke magada ja siis algab lapsel mingi poolune ja kräunumise periood, nagu iga öö, aga see on juba ette teada.
Hommik. Magu ikka närib. Sõidan rattaga tööle ja kirjutan kõigest ka perearstile, ootame nüüd vastust.
Laupäev. Mina Kadiga magasin veel kui ema saabus. Me ei kuulnud isegi uksekella. Igatahes peale ärkamist ja hommikusi toimetusi jalutasime Maximasse kuhu tuli ka Inna. Siit edasi jalutasime bussi nr 9 peatusesse ja sõitsime Sepa turgu. Innal on ju sünnipäev tulemas ja otsime talle siis kingitusi.
Sepast tagasi meie Kajaga jalutasime kuna laps magas. Ilm polnud just eriti meeldiv aga väga märg õnneks ka mitte. Jalutasime kodu, võtsime auto ja sõitsime Inna juurde sünnipäeva-istumisele.
Tänaste suurte toimingute käigus on aeg väga kiiresti läinud. Kella viieks tuleme kodu, ema meiega. Kuueks läheme meie Kajaga kinno ja ema jääb kodu last valvama.
Kaja miskipärast põeb et kuidas laps end kodus üleval peab ja mis saab kui ta avastab et vanemaid polegi. Mina võtan asja väga kergelt. Kui kodu tagasi saabume, siis laps nagu polnudki märganud et meid pole. See on hea märk.
Et ema Inna juurde öömajale viia käime läbi Tamme staadionilt Hillar Otto mälestusmängu algust vaatamas, siis käime poest läbi, potsatame ema Inna juurde ja sõidame kodu.
Mäss Pilvelõhkujas – Tower Heist. Päris aktiivne ja tore filmike kuidas varastavalt rahamehelt nodi tagasi varastatakse. Tore ajaviitefilm, erilist teost mitte oodata.
Pühapäev. Aiatööde päev. Talv järjest läheneb ja meil on aias riisumine pooleli. Täna siis võtamegi selle ette. Lapse paneme murule, kile talle alla. Aga et laps on paksult riides, siis on ta nagu kubujuss ja ega eriti liigutada ei saa, vaatab lihtsalt pealt mis me teeme ja huigub vahepeal Samal ajal käivad tänaval torude katmistööd ja raputajaga raputatakse nii et aedagi on tunda. Et lapsel oleks põnevam siis tõstan ta vahepeal lehehunniku otsa kärus ja sõidame nii ladustamiskohta ja siis tühjas kärus istudes jälle tagasi – meeldis küll.