Esmaspäev. Otse tööle. Tööl tegemist palju, muude asjade käigus saab üks töötaja uuema arvuti. Hea on inimesi õnnelikumaks teha, vähemalt korrakski ) Päeva teine pool viis ka Tartu Sadamasse.
Kuigi ma eestoas olin üksi, siis kuskil tagumistes ruumides oli veel keegi. Varsti möödus must meesterahvas ja läks sinna ruumi. Ossamait kus naisterahvas läks keema. Muudkui vaterda-paterdas ja naeris kõva häälega. Kuidas ikka kodus on süldid ja koogid ja tema kõik ikka lauale tõstaks jne jne jne. Selline korralik taluperenaise möla. Mul õnnestus ta isegi ära näha, tuli minu ruumi suhkrut otsima 
Väljas aga hakkas lund sadama. Tuli kohe tihedalt. Käisin läbi ka Leikost ja edasi juba Kaubamaja juurde bussi peale. Ette sõitsid 18 ja 24. Ma küll täpselt ei tea aga minu mäletamist mööda keeras 18 Pepleri tänavasse, mida aga 24 teeb, otsustasin katsetada. Bussides ju öeldakse mis peatusesse jõuti ja mis on järgmine. Riia mäel aga mulle helistati ja järgmine peatus läks minu kõrvust mööda. Pepleri-Riia ristis 18 sõitis otse ja ma olin juba kindel et minu buss nüüd keerab ära. Aga ei, vedas, otse läks, nii et sai kenasti Pauluse juures maha. Kuhu nad siit aga edasi põrutasid mind enam eriti ei huvitanudki
Räägime siis juba maimukesest kah 
Terve õhtu üritasin talt naeratust välja meelitada. Ega väga ei õnnestunud. Tuleb aga Kaja, ütleb kaks sõna ja lilleke läheb õitsele. Ei, nii mulle kohe üldse ei meeldi! Igatahes üritasin vahepeal jälle. Lõpuks ta ajas minuga piiiiiikalt juttu ja naeris vahetpidamata. Ma olin kohe si*aks rahul nagu arvata võikski Kadil on ka miski imemise või närimise vajadus. Mänguasjad selleks ei kõlba, oma rusikas on parem. Sobis ka minu nimetissõrme nukk, kord ühel käel, kord teisel käel. Eih, vahva värk 
Enne tuttu minekut tegime talle ka õhuvanne. See tähendab et eemaldasime traksidega padja, koorisime ta paljaks ja panime voodile kõhuli. Mõnuga siples täna. Nii pikalt ta tavaliselt vastu ei pea, hakkab jonnima. Mingi hetk jäi ta rahulikuks ja pani ka pea maha. Vaatasime et ju siis aitab. Nii kui ta ringi keerasin avastasime suure pissilombi Selge värk, sellist rahulikkust mis nii lõpeb on ennegi nähtud! Ei olnud siis muud kui pessu. Edasi läks kiirelt, riided selga, süüa ja tuttu. Tuttu läksime meiegi.
Teisipäev. Eileõhtuse kütmise tulemusel said otsa kaminapuud. Seega tuli enne tööle minekut garaažis natuke majandada.
Bussipeatuses patseeris üks paari aasta vanune mustakarva kiisu. Oli kohe näha et tahab üle Võru tänava saada. Küll tema sitsis ja vaatas. Autosid aga muudkui tuli rodus mõlemast suunast. Mingi hetk tekkis liikluses vaikus, kiisu aga ei läinud. Ma juba vaatasin ahastades et nüüd näen vist kassi surma pealt. Autod jälle liikusid ja kiisu uuris võimalusi. Mingi hetk tekkis paar autot vahet, kiisu kargas hange tagant teele ja no sekundiga oli teisel pool teed. Elus ja terve!
Tööl teen järgmise töötaja uue arvutiga õnnelikuks. Välja lubati teha lõunasöögiks kaasas olnud kaks võileiba Et lõuna oli ukse ees siis loobusin :P
Tänane päev on huvitav ka selle poolest et väga palju küsimusi tekib piraattarkvara tasandil. Et kuidas ikka võib ja kas võib ja miks ei või. Seleta nagu puust nukkudele. Isegi üks töötaja tõi koduse läpaka et näe, poiss pani uue windows seitsme peale aga masin ei tööta. Et ma kleepekat kuskil ei näinud, siis arvan et tegemist on piraadikaga. Mingil veidral põhjusel see masin ei lähe internetti, lihtsalt hangub ja kogu moos. Aega raiskamata seletasin talle piraadi olemusest ja saatsin ta koos masinaga minema – pole vaja mulle sellist jama siia.
Viimasel ajal magan kuidagi kehvasti, on tunne et pole magama minnes füüsiliselt väsinud. Seega võtsin endale ülesandeks viimased puud puukuurist ära tassida garaaži (siis saaks puukuuri uusi puid täis osta). Otsustasin et teen seda iga õhtu pool tundi. Täna oli siis esimene õhtu ja võiks öelda et jäin sellega rahule.
Kolmapäev. Täna tuleb õigeks ajaks bussile jõuda kuna kaheksast väljume Pärnusse. Teen hommikused toimetused nii kiiresti kui võimalik ja jõuan veel ka kõnniteed maha sadanud lumest ära kühveldada.
Täna on jälle selline omapärane päev kus internetis on ülevabariigilisi probleeme. Hommikused esimesed kõned on stiilis: „Miks ma internetti ei saa?“ või: „Miks mul MSN ei tööta?“ Et selliste riketega pole minust nagunii asja sõitsime Monika ja Vahuriga ära Pärnu peale.
Tee oli lumine ja jäine. Hea et meile autojuht kaasa anti Peale Viljandit oli kohe hirmus libe, kurvides tuli pidevalt hoog maha võtta. Pealegi mööduvate autode tagant paiskus õhku korralik pahvak lund nii et mitte midagi ei näinud. Enne Pärnut teeolud paranesid, taevas oli pilvitu ja silmi teritas ere päike.
Pärnus sai siis kiiresti toimetama hakatud. Ka koondatavad olid kõik majas, neile tehti isegi peielaud. Mõned oli töökaotamisest üle, mõned aga käisid klomp kurgus ringi ja ei suutnud mõistlikku juttugi ajada. Kahjuks pole midagi teha.
Pärnus olime kokku kolm tundi. Auto pagasiruum sai erinevaid aparaate täis tuubitud – seega minu töö oli siin seks korraks tehtud. Näis mis seal edasi toimuma hakkab.
Tartusse jõudsime tund enne tööpäeva lõppu. Sai toodud kola õigetesse kohtadesse ära paigutatud, mõned probleemikesed likvideeritud ja võiski kodu minna.
Kajal on miskid veidrad seljavalud, arvatavasti eelmisel päeval tehtud pikast jalutuskäigust käruga. Loodame kõige paremat. Samas Kadi oli täna õhtul erakordselt heas tujus. Jutustas ja naeris meiega, vahepeal siputas üksi voodis ja vaatas tegelusteki kaare küljes kõlkuvaid mänguasju.
Olen viimasel ajal täheldanud et autosõit ei ole meie maimukesele eriline uinuti. Täna käisime Konsumis ja terve see aeg ei jäänud ta kordagi magama vaid vaatasi suuri silmi ümberringi toimuvat Analoogne asi oli ka nädalavahetusel.
Neljapäev. Täna hommikul tuli bussi üks ülisuur minust noorem naisisend. Edasi rjäääpime:
„Tal vanniskäiguks kulub ainult kolm liitrit vett
ja sellestki voolab pool üle ääre
tal enda kasimiseks läheb seepi terve tükk
ja ma ei imesta kui sellestki jääb väheks...“
Täna vajas restarti püssi server. Vaatasin et keegi sees ei istuks ja panin rebooti. Mõni aeg hiljem mõtlesin et vaataks serveri üle kas kõik on korrektselt käima jooksnud. Ja hea et kontrollisin – masinat võrgus ei näinud. Läks kiireks sabimiseks, sain auto ja põrutasime kohale. No ikka tükk aega jändasin enne kui masinale jalad alla sain. Juhtub teinekord...
Tänane põhirõhk on Pärnu osakonna etikettide trükkimise süsteem. Küll oli aga arvuti selle töö jaoks, praegused uued itimehed pole sellist näinudki: 486 protsessor 100 Mhz, mälu 4 MB, operatsioonisüsteemiks DOS 6.2. Ma arvan et kirjutan sellest masinast kunagi rohkem ja tekitan ka pildimaterjali nii väljast kui seest
Väljas on täna mõned külmakraadid alla kümne ja päike paistab. Aknast vaadata väga ilus. Puud lähevad järjest rohkem härma, võrratu! Kahjuks pilti läksin sellest ilust tegema siis kui päike juba ääre taha ära kaduma hakkas.
Kadi olevat täna väga vähe maganud. Selle tulemus oli õhtuks ka käes: jõuramine ja jauramine mitmel rindel Vahepeal nagujääb magama, magab 15 min ja jälle üleval. Mõningase pusimise tulemusena surus Kaja ta lõpuks voodisse maha
Reede. Kadi oli meil täna äraütlemata tubli. Eile õhtul sai süüa kümne paiku ja pool üksteist jäi kenasti magama. Magas kuni hommikul viieni, see on seitse tundi! Siis sai süüa, järgmine laks kell kaheks ja siis kümnest alles ärkas. Nagu Kajagi juba mainis: „Oleks kõik ööd sellised “
Minu tööpäeva hommik algas püssis serverit restartides. Üritasin lahendada ka ühe läpaka anomaaliat aga kahjuks läks kõik vett vedama... Siis vaatasin et olen liiga palju aega raisanud ja sõitsin ära baasi.
Täna helistas üks inime ja oli ilmselgelt ärritunud et tema arvuti on aeglane. On kogu aeg olnud. Kogu aeg tähendab poolteist aastat! Tema annab meile arvuti tagasi. Ütlesin siis et see on ju välja ostetud et mis meil sellega teha. Hakkas siis muud juttu ajama, et kuidas talle ikka juba algselt nii kehva arvuti vaadati. Arvutil on pool giga mälu, see on ju täiesti mõttetu masin! Tema kodusel läpakalgi on neli giga, kuidas me ikka sellise masina talle panime! Lubasin talle võimaluse leida teine pool giga mälu juurde ja tuleksin esmaspäeval kohale. Siis et ei, oodaku, ta äkki ikka ei taha mälu juurde. Siis ma talle ütlesin et mina ei saa aru mida ta minust tahab. Kui talle antud arvuti tema tööks ikka ei kõlba siis mingu ülemuse juurde ja öelgugi nii. Ju on tol naisterahval pahad päevad...
Täna õhtu jätkasin oma pooletunnist kodutöö tegemist mis asendab osaliselt sportimist Ehk siis pool tundi vedasin puid kuurist garaaži. Jäin väga rahule.
Laupäev. Terve päev on tuuline ja tuiskab. Lumesadu erilist ei ole, tegelikult ei saagi aru kas midagi sajab või kakub tuul selle väljalt ja katustelt lahti. Igatahes kohati tuiskab päris tugevalt, isegi autoga linnas sõites annab tunda. Samas on õhutemperatuur nullilähedane.
Inna tuleb hommikul meile ja võtame suuna Lõunakeskusesse. Juba ukselt kohtan vana ülikoolikaaslast Aivarit. Ikka mitmeid aastaid ei ole näinud, teine on suisa kahe lapse isaks vahepeal saanud Muidu aga lõunakas erilisi plaane ei olnud, oli rohkem jalutuskäigu eest. Käisin Kadiga sealses lastenurgas et näha kuidas Kadi teiste laste peale reageerib. Mul on tunne et talle hirmsasti meeldiks teiste lastega olla. Ja tõesti, vaatas neid seal ja siputas ikka palju rohkem kui muidu, silmad peas suured ja nokake lahti. Lahe.
Kui keegi tahab mulle 22. veebruaril sünnipäevakinki teha, siis Tiimarist saab osta kunstroose. Need on pea poolteist meetrit pikad, üks on mul nüüd olemas (Inna kingitus ette) ja paar tükki võiks neid veel saada
Tagasiteel viisin omad naised kodu ja käisime Innaga Ehituse ABC's. Tahan sealt ülafreesi osta aga seda pole kunagi alla hinnatud. Alati on all mingid mõttetud asjad aga mitte see mida mina tahan Aga ma olen järjekindel :P
Õhtul tegin oma „pooltunni“ tööd. Vedasin puid ja lükkasin lund. Väljas on korralik tuisk, tuul ulub ja lund sajab, samas on nullilähedaselt sula
Kaja avastas et tal on pisike palavik. Võttis kõikvõimalikud meetmed kasutusele ja kartis et ka lapsele võib külge hakata. Paar tunnikest hiljem enam palavikku polnud. Müstika mingisugune. Võimalik et ka magamatusest kuna Kaja olevat saanud magama eile alles kaheteistkümne paiku. Õhtuks väsis Kadi nii ära et ei jaksanud enam jauratagi Ja nii keeras meie maja naispere tuttu, liitusin nendega tunnike hiljem.
Pühapäev. Uni oli magus Kuskil nelja ajal ärkasin üles, selja olin kuidagi valusaks maganud. Kaja andis Kadile süüa ja mina siis võimlesin seni Edasi magasin kui miilinki.
Innale oli vaja appi minna ja samas ka lapsega õues jalutad. Seega sai need ühildatud. Üsna raske on ikka vankriga sellistes ilmades liikuda. Erilist liiklust polnud seega saime ka mööda autoteid liikuda. Kunika ma Inna juures majandasin käis Kaja poes. Läksin talle peale töö tegemist vastu. Kaja tõi Innale post mõned asjad. Kui läksin neid tuppa viima helistas Inna et ärgu ma siise tulgu kuna usklikud olla ukse taga Jätsin talle siis asjad koridori :P Ise aga jalutasime Maximasse.
Maximas oli alles rahvast! Jube palju oli vanureid, eriti mingeid papisid. Väga imelik kontingent, ei tea kust need siia olid tassitud. Võtsime oma asjad ja vaatasime kuidas kiiresti pääseda.
Kadil oli täna vannipäev. Sellist suplust nagu seekord ei ole meie silmad veel varem näinud. Jah, vesi meeldib talle, täna aga siputas ja pladistas nii et sein ja põrand olid läbimärjad Tundub et varsti enam väikeses vannis teda vannitada ei saa, suurem vann peab piirajaks ümber olema Kui ta juba selga hoidma hakkab ja asjadest aru saama hakkab, siis arvan et meie veearved kasvavad drastiliselt