Esmaspäev. Tänased unenäod olid ülimalt seikluslikud. Kõigepealt tuli mul kellegagi koos põgeneda tanki eest väga kõrge mäe otsas. Ja see tank oli kurjavaimu nobe! Igatahes õnnestus plehku panna. Siis nägin unes end sõjaväes üles poonud Mati Laas'i. Pidime temaga kinno minema. Kinos aga oli mingi viivitus ja mul läks lõpuks isu kinno minna ära. Ja siis ma ütlesin seda ka talle, aga tal polnud ka vahet kuna ei olnud veel piletit ostnud. Siis siiberdasid meie ümber mingid bussid ja lõpuks minu surnud isa viis Mati vanaisa vana helesinise IŽ'ga ära, kodu vist (või teise ilma tagasi). Muidugi sai muud jamagi nähtud aga ei suuda enam pilti kokku panna.
Hommikul raadios pasundati et suur lumesadu tuleb üle vabariigi, hetkel on poole peal. Ega palju pidanudki ootama, varsti juba sadas meil kah. Talv ikka ei taha järgi anda.
Tööle jõudsin pisut hiljem. Ei, mitte kella keeramise pärast. Hommikul oli nii palju tegemist et lihtsalt ei jõudnud. Õnneks midagi seetõttu tegemata ei jäänud, tööalaselt ma mõtlen.
Õhtune aeg, nagu ikka, enamasti lapse päralt. Kaja läks kooli ja mina lahutasin lapse meelt 
kui kaja saabus, tegin kiire jooksuringi ja tassisin pisut kaminapuid tuppa. Enne und sai Mentalisti vaadatud ja oligi nagu kõik.
Teisipäev. Talv ja kevad võitlevad. Ööd on külmad, päeviti paistab päikest mis pisut ilma ka sulama võtab. Samas lubatakse õhtuks jälle lörtsisadu.
Õhtul käisime Kaidoga plakateid linna peal laiali vedamas. Ilm oli küll tõsine saast aga pisike jalutuskäik sõbraga kulub ikka marjaks ära. Pauluse juurest istusin samale bussile kus Kaido juba oli ja sõitsime kesklinna. Kaubamajja andsime mõned plakatid ja võtsin siin kakao. Siis jalutasime Ülikooli peahoonesse. Et viia Ülikooli spordihoonesse, oli vaja kleep-nätsu. Käsime Ülikooli Kohvikus uurimas kas neil sellist asja on. Oligi
Peale spordihoonet maandusime Spordibaasis. Täna on ju Eesti-Serbia mäng ja enamus fänne koguneb siia vaatama. Et mäng aga hakkas hilja ja lõppeb ju veel hiljem, siis sõitsin enne kodu ära.
Bussis kõrvalpingil istus tšikk kes tuli Kalevi ja Rocki mängult. Keegi küsis mis seis jäi, too siis vastas et punktivahe jäi miski 11 või 12, ehk siis 58:62. Mul käis kiirelt peast läbi et see küll 12 punkti vahet ei ole 
Tundus et ka telefonis olija sai sellest kiiresti aru kuna kõrvalistuja hakkas kohe hullumoodi end parandama :P
Buss millele istusin oli nr 7. Kesklinnas kui uksed lahti olid siis lasti alles kõll mis peatus tuli ja mis on järgmine. Et ma polnud kindel kas see Riia mäelt kuhugi ära ei keela, siis järgmises peatuses pidin valvas olema. Jõuame peatusesse, uks läheb lahti ja näen et kedagi peale tulemas ei ole. Siis lastakse kõll mis aga uimab täiega. Kuulen et järgmine peatus on Pepleri. Kargasin ruttu püsti ja jõudsin ikka enne ukse sulgumist välja
Tüdrukud olid just voodisse pugenud kui kodu jõudsin. Kajal aga ei olnud und või oli üle väsinud, igatahes tuli ta ka natukeseks jalgpalli vaatama. Mängu eel oli lootus et me võidame väga väike. Esimesel poolajal löödi meile esimene värav kohe alguses, aga oli suluseis. Õnn soosis. Aga enne poolaja lõppu virutati postide vahele ka korralik värav. Esimene poolaeg lõppeski kaotusseisus. Ja ega mängupilt ei andnud ka erilisi lootusi. Teine poolaeg aga olid mehed justkui välja vahetatud. Vastaseid suruti päris korralikult. Suruti kuniks karistuslöögist löödi vastuvärav! Juuhhuuu! 1:1! Mängu lõpuni oli veel aga aega ja see aeg oli ohtlik. Oli ohtlik kuni viimastel minutitel vastased meile värava lõid. Pall veeres väravajoonest üle enne kui kaitsemees selle platsile tagasi lõi. Kõik jäid ootama mis kohtunikud otsustavad. Vastased juba rõkkasid kui äkki äärekohtunik tõstis lipu ja väravat ei loetud. Näidati kordust ja oli näha et enne väravat oli vastasmees siiski suluseisus! Värav ei lugenud! Rõõõõõõm!!! Miks joonekohtunikul asi viis sekundit aega võttis ei saanudki aru, aga otsus oli õige ja meie jaoks ülikasulik. Viigihõngus keerasin magama
Kolmapäev. Eelmisest nädalast saati on püssis masin tegemata, seega hommikul otse sinna. Vahetatav masin elas täielikus tolmuhunnikus ja selle taga oli hunnik juhtmeid. Üleliigsed juhtmed said eemaldatud, vajalikud lühendatud ja üles riputatud. Peale minu jäi uuest masinast ja selle ümbrusest kena vaatepilt, jäin väga rahule Kui nüüd uue monitori ka sellele saaks...
Edasi paluti mul üle vaadata vanad arvutid laos. Tõeline prügimägi Mõnest sai midagi vajalikku tagavaraks, aga enamasti lähevad kõik utiili.
Püssist zummi läksin, sain ka Kajaga kokku kes lapsega oli linna peale jalutama tulnud. Käisime raekojahoone infopunktist läbi ja saime lusikatseremoonial tehtud pildi kätte
Zummis kontrollisin üle kõik seal seisma jäänud monitorid, kutsusin auto järele ja krabasin osa neist kaasa. Päeva teine pool kulges baasis.
Kaja pole viimased ööd eriti magada saanud. Seega võtsin lapse ja käisin jalutamas, Kaja samal ajal magas. Käisin Konsumis ja liikusin Tamme staadioni kaudu Maximasse. Siin saime kokku Innaga ja jalutasime pisut Karlova peal ringi kuniks mul külm hakkas.
Enne lapse vannitamist käisin kiirel 1,7 km jooksukesel. Täna aga pea valutas ja silmad olid grillis, seega magama läksime palju varem.
Neljapäev. Öised unenäod olid selged ja põnevad. Päris palju inimesi ja UFOsid käis läbi
Facebookis on mingi sõprade küsitluse rakendus Fun for Friends. Ma ei tea kes selle eesti keelde tõlkis, goole arvatavasti... Johhaidii:
Margus just vastas küsimusele Jüri!
Margus vastas ka küsimustele teised sõbrad.
1: Kas sa arvad Jüri oli armas beebi?
2: Uuri välja, mida Margus räägitud sind!
Õhtul sõime Kaja tehtud kala ja läksime jalutama et laps pikemalt magaks. Magaski! Esialgu pisut üle poole tunni, siis oli 10 min üleval ja uinus uuesti Kodu jõudsime siis magas veel mõnda aega enne kui ärkas. Tänu sellele oli õhtu palju rahulikum ja asjalikum – virinat vähem
Jooksmas sai käidud, vaja ju end liigutada. Terve tänane päev töö juures ma iga tunni tagant üritasin pisut võimelda ja see mõjus – õhtuks polnud silmad nii grillis kui tavaliselt. Seega vähem teravat valgust ja rohkem liikumist mõjuvad ka silmadele hästi
Reede. Unenäod võõrastega võõrastes paikades jätkuvad. Täna olin kuskil soomemaal, seiklesin mingis suurlinnas ringi. Värviline ja detailiderohke, pikk ja sujuv unenägu.
Ilmad on soojemad ja ka elektri tarbimine on kohe madalam. Sel kuul siis 563 kW ehk 56 € mis on üle 10 € väiksem kui eelmisel kuul 
Täna on töö juures tavapärasest rohkem jooksmist, ehk siis jooksupäev. Igasse maja nurka olen pidanud täna kohale minema ja mõnda kohta isegi korduvalt. Üldisele tervisele peaks see hästi mõjuma kuna probleemide lahendamine toast laua tagant ongi liiga mugavaks läinud
Tõrva ring! Kogu Tartu kupatus saab autosse aetud ja sõidamegi Tõrva. Inna viime ema juurde ja ise kolime Kaja ema juurde. Kaja emal oli paar päeva tagasi sünnipäev, täna siis pisut tähistame. Inna tuleb lapse ja emaga ka siia. Olgu kas mõni tähistamine, lihtsalt koosviibimine või niisama olek, ikka käib kogu teema ümber laste. Elu on ikka totaalselt muutunud.
Laupäev. Uni oli rahutu, võõras voodi ja hommikul karjusid linnud akna taga
Teeme emaga väljasõidu Lõvele. Kui lumi hakkab vaikselt taanduma, siis siin maja taga on ikka sellised vaalud et anna olla. Enamus lund on katuselt maha tulnud ja tõesti, lume paksus on kohati ikka üle meetri. Osa lumest on katusel ja see sulab kuskilt katusest läbi ja masinaruumi lagi suisa voolab. Kahju on näha kuidas maja tervis hääbub...
Tegin maja ees ja mäe peal ristmikul panoraamvõtteid. Pole enne teinud ja nüüd mõtlesin proovida. Leidsin netist tasuta programmi piltide kokku kleepimiseks: Hugin. Kui kellelgi huvi siis soojalt soovitan otsida seal failide alt kõige viimasemat beta versiooni, see töötas ka Vista all edukalt. Panoraampiltidest üritan siin kodulehel midagi välja mõelda et neid oleks lihtne ja mugav vaadata.
Kui emaga Tõrva tagasi jõudsime, viisin auto Kajale. Inan ja ema lapsega jalutasid linna, jalutasin nendega kaasa et minna vanaema juurde sugupuu asju korraldama. Poolel teel käisin ja vaatasin vana Patküla põhikooli hoone ümberehitust.
Vanema juures läks meil kolm tundi. See läks kiirelt nagu unenägu. Igatahes sai hunnik albumitest skännitud pilte indekseeritud. Leidsime ka kaks nime mida sugupuus pole. Et need nimed on minu vanaema vanaema õed, siis võib arvata et kui need oksad ka laste osas lahti saab, siis on sugupuu palju laiem ja keerulisem.
Nii kui sugupuu lõpetasime helistas Kaja et laps jääb kohe magama ja kasutaks võimalust Tartusse sõita. Ja nii me siis olimegi varsti teel.
Jalgpallile minekuks jõudsime pisut hilja. Et aga Kaire kutsus meid külla, siis käisimegi Supilinnas tal külas. Meil on ju enam vähem ühevanused tütred Kadi on meil Elisega võrreldes ikka pisike, kuigi ainult kilo võrra kergem. Kui Elise oli vana rahu ise ja tal oli suhteliselt suva mis ümberringi toimub, siis Kadi oli nagu elektrijänes. Kadi vahtis Eliset, rabas teda kätega, hüpitas ennast põlve peal, ajas juttu, puristas ja kakas kaks korda Me jõudsime lühikese ajaga palju, Elise aga kiigutas ennast turvahällis ja muheles endamisi :P 
Pühapäev. Me lapsega magasime üheksani, Kaja läks varem üles ära. Tegelikult läks ta koos lapsega üles aga tõi ta hiljem tagasi tuttu. Kümneks läks Kaja kirikusse ja me Kadiga lollitasime alguses niisama, siis üritasin teda korduvalt magama saada mis aga täiesti ebaõnnestus. Pärast polnud muud kui lihtsalt Kadile meele järele olla :P
Et Kadi pikemalt magada saaks tegime lõunase jalutuskäigu linna. Kaubamajast sain endale uued päikeseprillid, Kaja lapsele õhema mütsi ja püksid, lisaks leidsin vahva kingituse lapsele kuue kuu vanuseks saamise puhul (selle toon hiljem ära). Laps magas mõnda aega, siis püsis pisut ärkvel, magas jälle ja ärkas... Nii korduvalt. Lõunasöögi tegime Citys. Ilm on ikka suurepärane, soe, päikeseline, lumi sulab silmale nähtavalt
Peale pisikest puhkust kodus käisime ka Lõunakeskuses.
Õhtul peale lapse vannitamist käisin maja ees lumevalli tee peale laiali lükkamas et ta kiiremini ära sulaks ja läbu maja eest kaoks