Esmaspäev. Täna sõidavad bussid uue graafiku alusel. Vaatasin eile ajad järele. Lähen bussipeatuse poole ja näen et buss sõidab peatusesse ja seda kuus minutit varem! Oi ma olin tige ja vandusin. Kõndisin siis järgmise peatuse poole ja siis meenub et vaatasin neid bussiaegu mis pereleiva juurest väljuvad. Jälle vandusin, seekord iseennast. Jõuan järgmisse peatusse ja meenub et kõik mu dokumendid on autodokumentidega koos ja kodus. Vannun ja kõnnin kodu poole tagasi. Kõik lõpeb sellega et sõidan tööle hoopis rattaga.
Ma ei mäleta kas olen siin pirisenud selle kohta et töö juures sööklas on sealsed toidud ennast nii ammendanud et mina saadaks koka koolitusele või vahetaksin välja. Kontorinaised kurdavad sama. Igatahes peale prae söömist mis lihtsalt kõhtu täitis tahtsin ma ka midagi head saada. Seega tõin putkast keeksi. Kõik sõid ja olid rahul.
Tööl installeerisin ühte masinasse tarkvara. Et masin aeglane, siis sai loetud laual olnud värsket Postimeest. Selles oli miski homo-eri ja seal vahel olid head Kosmosemuttide koomiksid. Ma naersin kohe südamest:
Vares: Ma pean teile midagi üles tunnistama.
Kosmosemutt: Nooh!
V: Ma olen homo. Ma armastan omasoolist.
K: Keda siis?
V: Ühte teist varest.
K: „Vares“ pole sugu, vaid lindude perekond. Sa oled loll mitte pede!
V: Isegi... kui see teine vares on ka isane?
K: Siis oled loll pede!
Peale tööd mõtlesin juuksurisse minna. Aga et jäin pisut hiljaks ja oli järjekord, siis lõikus jäi ära. Läksime hoopis jalutama. Laps jauras pikalt enne kui soostus magama jääma, naljakas vaatepilt. Ise on nii sooda kui olla saab aga magama, mhmhhh, ei jää!
Lapse arengus jälle midagi uut. Õhtuse õhuvannitamise juures oli Kadi diivanil, nagu ikka. Ajas enda tagurpidi diivani ühte nurka. Võtsin siis luti ja panin täpselt vastassuunas diivanile. Ja kae imet! Väikese torisemise ja külje ette vedamise saatel käputas põnn enda lutini! Seega, esimene käputamine edaspidi
Teisipäev. Kajal on sünnipäev ja Kadi saab kaheksa kuuseks. Õnne, rõõmu, päikest, vihma!
Tööle taas rattaga kuna bussiga logistamine ei tundu just eriti mõistlik. Tööpäev ise läheb ilma eriliste piinadeta, asjad sujuvad. Õhtul käin juuksurist läbi ja sõidan kodu. Et mul naisele ja lapsele lilli ei ole veel, siis läheme linna jalutuskäigule-söögiringile ja selle ringi käigus lasen neil valida ühe ilusa lillebuketi.
Enne ööd vaatan Eesti jalgpallikohtumist Fääri Saartega. Mäng on aga rabe ja kui vastased teise penaltivõimaluse said, siis oli aru saada et võitu siit küll ei tule. Peale teist penalti, muuseas mõlemad olid õigesti teenitud, sai varsti Puri punase ja sellega oli igasugune lootus kadunud. Samas ei saa öelda et ei üritatud, lihtsalt tulemust ei olnud. 
Kolmapäev. Eile õhtul sai mõned vajalikud toimingud püssi serveriga tehtud, seega sõitsin hommikul kohe sinna et viimane ots kenasti ära lihvida. Lisaks pandi nina alla üks läpakas milles ei toiminud wifi, pea tund googlet ja erinevaid katsetusi, aga tööle sain!
Kui juba linnas olin, siis ka Kohvikus tegin mõne asja ringi. Siin nägin ka kuidas raamatupidajad mingeid tekstifaile üritasid excelisse tõmmata. Oi seda vaeva ja häda! Igatahes tegin neile sellisteks toiminguteks makrod. Kui enne läks viis minutit, siis nüüd kaks sekundit – korralik aja kokkuhoid.
Baasis tekkis põnev teema. Vaja paaris arvutis veebile juurdepääsu piirata teatud kellaaegadel. Sai siis uuritud erinevaid võimalusi ja tõmbasin netist paar tasuta programmi, aga ühel on üks häda, teisel teine, seega lähenesime teist teed...
Peale tööd käisin kodust läbi ja läksin Madisele appi puid laduma. Nägin ühtlasi ka tema teise korteri ära. Kui ta selle ostis, siis olid inimesed sees elanud, praeguseks on põrandad üles võetud, krohv seintelt maha pekstud ja asi näeb jube välja. Justkui kiviseintega piiratud põllumaa 
Terve õhtu ei jäetud mind töö juurest rahule. Igasugu veidraid, justkui pastakast imetud probleeme tuli. Pidev telefonikõnede laviin ja arvuti taga istumine lõppes väljasõiduga kohvikusse. Igatahes reede on alates pealelõunast vaba – võtan aja tagasi.
Ma küll ei taha reklaami teha, aga täna saabunud reklaammaterjalide hulgas oli ka Kodumasinad kaupluseketi reklaamleht. Ikka ja jälle paneb imestama, et juba aastaid nad saadavad oma otsepostitusreklaamlehte ja ikka ja alati on ta totaalselt nõme, kole ja hoomamatu. Üks kollane lehenärakas tihedalt täis tipitud teksti, sel pole ei tegu ei nägu. Ausalt, kui ma mõnd reklaamlehte isegi vaatan, siis seda küll mitte. Andke lehele õhku ja ärge pange piltidele paksu punast teksti peale – üks pilt ütleb rohkem kui...
Neljapäev. Et eile konstateeriti püssist veel üks probleem, siis suundusin hommikul kohe sinna. Tegin kõik korda, pareminigi kui enne oli ja siis ratastasin baasi.
Tööl läks kõik ladusalt, igasugu toimetamisi oli. Lõunasöögil oli kerge tagasilöök: toit oli kõik otsas kui kell kaksteist läksin Aga köögikata rabas teha uut sööki, seega pool tundi hiljem saime kõik ikka kenasti kõhud täis.
Õhtul tulid Kaido ja Piret külla, õigemini Kaja sünnipäeva tähistama. Pisut dipikastmeseid jubinaid, pisut head kooki ja kõige lõpuks Tuulepealse Maa teine osa. Kajale toodi kingituseks raamat Kalevipoeg 2.0. Kaja pärast luges seda ja kohati naeris südamest, paistab et on lõbus raamat. 
Reede. Oohohh, pilved! Mitte küll kauaks aga sel nädalal suhteliselt harv nähtus 
Tööpäev läheb kiirelt, eriti sellepärast et ma peale lõunast võtan vabaks, ehk siis kolmapäeva ja neljapäeva õhtused töötoimingud võtan tagasi. Kaja tuleb lõunaks mulle tööle järele, sööme siin kõik kolmekesi koos ja käime raamatupidajatele last näitamas. Muuseas, Riina ja Marge juurest ära tulle laps esimest korda lehvitas kui kõik tadaa tegid
Ilm oli ilus ja soe. Kuigi algselt plaanisin õhtu Tõrva sõita, lükkasin selle laupäeva hommikuks ümber. Helistasin emale ja vanaemale et plaan ümber sünkroniseerida ja leida kõigile rahuldav seis. Õnnestus.
Vabaks võetud ajaga midagi tõsist ette ei võtnudki. Olime perekesega koos ja „nautisime“ ilma. Külas käis Kadi ristiema Margit. Ristimisel ta olla ei saanud, seega tegi muude toimingute käigus visiidi ka meie juurde.
Õhtul kippus Kajal pea valutama. Tegime siis nii et tema keeras põhku ja mina jalutasin magava lapsega ringi.
Tänane päev on erakordne selle tõttu et kui Kadi päeval kakat punnitama hakkas, siis Kaja pani ta kiiresti pissipotile, ja sellega sai meie pissipott oma õnnistuse Alguse asi!
Laupäev. Nagu arvata oli, üle kaheks hommikul magada ei lasta Aga seekord oligi nii vaja. Võtsin kiirelt asjad kokku ja põrutasin Tõrva. Tartu piirilt tuli kodu tagasi sõita kuna osa vajalikku kraami jäi kiirustades maha.
Tõrva jõudsin kaks minutit peale lubatud aega. Ema oli jõudnud juba kaks korda helistada, aga mul oli telefon hääletu peal, seega ei kuulnud midagi
Võtsin ema peale ja sõitsime surnuaeda. Teemaks oli seekord peale platside korrastamise ka lillede istutamine. Kõik jooksus kui õlitatult aga aega läks ikkagi kaks tundi. Et on pikalt kuiv olnud siis vett tuli kohale tassida mehe moodi. Leidsin mingi neljakümne liitrise nõu ja sikutasin sellega tiigist vee kohale nagu vana hobune. Sellised raskused pole ikka minu jaoks
Peale surnuaeda võtsime peale vanaema ja sõitsime Lõvele. Lõõskava päikese käes kõplasime-rohisime ja vedasime suuremal hulgal vett kastmiseks. Päike ikka tapab mõnuga Samas kui rahulikult asju toimetada siis pole hullu. Ema aga jooksis kohe algusest ja rabas kõike teha nagu meeletu ja lõpuks oli ka tulemus käes – soss nagu kustutuskumm. Milleks? Isegi kui oleks kiire olnud siis ei tohi ennast nii tappa. Vanaemale loeb küll kogu aeg sõnu peale, ise aga teeb hoopis midagi muud...
Kolme tunniga saime maal vajalikud asjad valmis. Läks veel tunnike kuniks tulema saime. Igatahes oli mõnus, mul pole midagi maatöö vastu kui keegi nuiaga seljas ei ela ja ei tänita. Teed rahulikult, tunned tegemisest ja tulemusest mõnu, naudid pisut ilmagi ja enda ümber askeldavaid inimesi.
Tartusse tagasi hakkasin sõitma poole kuue paiku. Nagu tulles, nii ka minnes ei leidnud tee äärest ühtegi hääletajat. Seega sõitsin omis mõtteis, segamatult ja pool uniselt.
Pühapäev. Eilsest vee vedamisest on kaela-, õla- ja turjalihased nii valusad ja kanged, et Kaja tehtud massaažki ei suutnud erilist leevendust tuua. Kõik pitsitab nii et pea kipub ka tuikama. Mnjaa...
Üritasin kokku panna päevakava jõujooned kui helistati et tuuakse kuus ruumi puid. Hakkasin siis abiväge kokku panema ja käisime poes et peale puude ladumist pakkuda korralikult süüa ja puude ladumise ajaks juua. Siis tulid puud, taat oli oma masina roolis ja väike sõiduauto kahe abilisega kaasas. Abilised käisivad hinna sisse! Puid maha ei valatud, võtsime kõik kenasti kärust ja viisime kohe kuuri riita. Töö käis jooksval lindil ja neljakümne minutiga oli kõik valmis! Kuus ruumis ja nelikümmend minutit?! Just! Kärust oli hea ja lihtne võtta, puud olid kuivad ehk kerged, käruga sai sõita peaaegu kuuri ukse ette ja inimesi oli kokku neli – seega probleemivaba ja kiire töö. Tanel jõudis küll õigeks kutsutud ajaks aga kastis oli siis viimane sületäis puid. Nagu ta ise ütles, et on pisut pettunud et tööd teha ei saa
Aga kui juba Tanel kohal oli, siis tegime aias mõned õlled. Aeda tõime ka lapse basseini et laps saaks vees sulistada ja pisut päikest. Tänane päev oli peaaegu sääse ja kihulase vaba, seega oli mõnus ilma nautida.
Kuigi plaanisin ka seekord tegeleda maja otsauksega, siis ikkagi ei õnnestunud. Laps läks magama ja siis kolistada ei saa. Lõpuks oli kell liiga palju ja nii ta jäigi, jällegi ootama uut aega...
Õhtul vaatasime veel superstaari saadet, aga hääletamisega jälle venitati, seega kolisime enne kotile kui võitja selgus. 