Esmaspäev. Nägin unes et maja otsapealne uks, mis on muidu kinni müüritud, oli avatav. Unes keegi koputas sellele, läksin avama, aga ukse taga polnud peale päikeselise ilma mitte kedagi...
Nüüd tuleb mulle nohu. Eelmine nädal reisi ajal oli Kaja tatine, punetas kurku ja oli suht rusutud, nüüd siis hakkab sama jama minul.
Hommik on tihedalt täis telefonikõnesid töö juurest. Mõned asjad sain ka ise paika, aga enamus tuli ikka Erkkile suunata.
Täna sai lapse nukukäru tehtud nii kaugele et kõik vajaminevad detailid on olemas ja nende liitmiseks kõik augud on ka valmis. Nüüd siis tuleb detailid ära värvida, viimistleda ja kokku panna 
Näis kuna selleni jõuame...
Võtame Inna ja lapsed peale ning sõidame Tõrva. Otsustame siin kolm päeva olla, puhkus ju siiski. Tõrvas oli mul õhtuks ka plaan – ära käia juuri otsimas vana Suislepa kalmistu peal. Loodan et seal on säilinud hunnik riste ja leiame sealt mõne Mägi-Mäggi-Mägger'i Suisleppa sõidame Lõve kaudu. Vanaema kurdab et kõigil ümberringi on koloraado mardikad, et vaja ikka meil ka üle vaadata. Seega käime emaga põllult läbi. Jah, jama lugu, ongi. Korjame neid seal pool tundi, väkk. Igatahes edasi põrutame kalmistule, leiame ta kerge vaevaga.
Vana Suislepa (Alt-Suislep) kalmistu on paarkilomeetrit praegusest Suislepast eemal. Leiame selle suht kergesti kuna selle koha pealt oli veidi eeltööd tehtud. Lendasin asja uurima nagu vasikas kevadisel põllul. Ootusärevus oli suur. Kahjuks ootusärevus tapeti kiiresti ära, säilinud platse oli vähe. Surnuaia ala on muidu suur, seda on näha kunagise aia järgi, aga enamus sellest on võssa kasvanud ja säilinud on ainult mõni üksik vanemaealine rist. Tõsiselt kahju, mu ootused olid ikka kordi suuremad kui see mis seal meid ootas. Aga olgem ausad, ajahammas on pureja tüüp ja ma läksin sinna otsima siiski 100-150 aasta taguseid matmisplatse...
Tegime ringi ka Suislepa peal. Külastasime siinsed mõisa ja tegime alevi peal tiiru. Ei midagi erilist, pisike eraldatud kohake.
Suislepa järel külastasime sugulasi Leebikus. Milvi tädi juures on Jaagul arvuti, see aga tõrkus pisut ja käisin seda siis putitamas. Ühed lahedamad sugulased ja seda tõsiselt, vabad, sõbralikud, rahulikud, eelarvamustevabad ja alati külalislahked (Y).
Teisipäev. Jube öö! Mul on nina nii kinni et hingata ei saa ja nohurohuks on ainult ookeanivesi mis isuliselt nina lahti ei tee. Katastroof! Käin öösel pidevalt WC's nina lahti puhumas. Lisaks kurguvalu ja peavalu. Hommiku poole saan ikka magada ka. Vahepeal Kadi läbi une nutab ja Kaja ajab ta lõpuks üles, õnneks jääb uuesti kenasti magama. Mina ärkan lõpuks kümnest ja tüdrukud üheteistkümnest.
Võtan Inna, Reijo, ema ja vanaema peale ning sõidame Lõvele. Inna läheb pärnaõisi korjama, vanaema hakkab kõplama ja mina emaga käin koloraadosid korjamas ja ühtlasi puhastame kartuli umbrohust. Need koloraado mardikad on ikka tõsiselt rõvedad, aga pole midagi parata, peab hävitama.
Hiljem hakkame emaga niitma. Igalt poolt traktoriga niita ei saa, seega tuleb ka käsitsi teha. Päris korralikult väsitab ära. Ja siis kui teised otsi kokku tõmbasid, tegin eeltööd maja seinte parandamiseks, nüüd siis vaja tsementi osta.
Kokku olime maal kuus tundi. Tagasi jõudes maandusin Kaja ema juures ja uni kippus peale. Nii jäetigi mind puhkama, teised sõitsid ära Kaja vanaisa juurde Peedule.
Hiljem tegime veel poejalutusringi põikega ema juurde. Ema oli läbi nagu läti raha, täiesti ära väsinud 
Kolmapäev. Tänane öö oli pisut parem aga hõisata pole küll millegi üle... Hommikul sõitsime surnuaeda. Ema lappas kastmistega ja mina lammutasin ühe hauaplatsi tooli osadeks et see korrektuurideks kodu viia.
Inna lapsega ja vanaema said peale korjatud ning Lõvele sõidetud. Mina emaga läksin kartulisse, Inna korjas jällegi ravimtaimi ja vanaema „hingas värsket õhku“.
Kui maalt tulime, läksin kohe Kaja juurde. Kaja aga hakkas just lapsega lõunauinakule minema, seega otsustasin neid mitte segada ja läksin hoopis surnuaiatooliga tegelema.
Kaja ootas ära kuna ema töölt tuleb, vanaema tahab ju enne minekut veel titte näppida , ja hakkasimegi tagasi Tartusse sõitma. Tartus sai veel poe-jalutuskäik tehtud ja nii päev looja läkski.
Neljapäev. Üle pika aja üks normaalne öö. Kõik magasid ilusti, peaaegu. Igatahes parim viimase kahe nädala jooksul.
Ennelõunase jalutuskäigu tegime Prismasse. Ka Inna liitus meiega. Pikk jalutuskäik sai sellest, päris ära väsitas. Kõht oli ka tühi, Kaja jäi tuppa last toitma ja mina tulin õue grilli tegema.
Peale grilli käisin autoga ülevaatusel. Kuigi ma arvasin et terve hunnik juppe ja üht-teist veel loetakse üles, et tuleb suurem raha väljaminek, ei leitud tegelikult mitte midagi valesti olevat. See auto hämmastas mind tõsiselt! Noh, roe on!
Päev jäi veel üks jalutuskäik – Kadi õhtune unetamine. Imelik et peale seda oli ta jube turtsakas, isegi oma mänguasjade peale pahandas. Toppisime tal kõhu täis ja tegime vanni ning panime magama – rahu ja vaikus kuniks ka ise sai voodiga tutvust tehtud.
Reede. Läksin öösel pool üks magama, lihtsalt film Ürginstinkt II oli piisavalt hea. Jah, kirjutasin ka nädalakokkuvõtteid ja pisut ka reisikirjeldust...
Kaja läks hommikul lapsega varem üles, aga et titel jonn sees ja silm hägune, tõi ta lapse minu juurde. Aga ega see magama soostunud, pigem jonnis mul seal ja lappas ringi nii et ka minu magamine oli pärsitud. Ei jäänud muud üle kui üles ajada. Kaja aga võttis lapse ja pani linna peale plehku.
Ega's midagi, kui juba üksi kodu jäeti, ju siis kodutöid teha tuli. Alustasin esikukummutist. Sahtlite siinid kõik laiali jooksmas ja üldse kapi kest raskuse all kokku vajumas... Pisut putitamist ja tugevdamist ning valmis ta sai, ise rahul.
Siis saabusid ka tüdrukud. Kaja tegi suurema lõunasöögi ja siis võtsime Inna lapsega peale ning sõitsime Lõunakeskusesse kollama. Mina istusin lastega ja tüdrukud kollasid, vähemalt mingi aeg tegime nii. Kahega kipub olemine vahepeal keeruliseks, aga enam vähem saab hakkama küll
Kodus pärast läks Kaja kellegagi Sügislastest kohtuma. Mina tegin eeltöö köögitorustiku parandamiseks ja värvisin nukukäru detailid ära, peaaegu ära, värv sai enne otsa...
Ülejäänud õhtu sujus erinevate asjatoimetuste nahka, kusjuures laps on üks põhilistest asjatoimetustest nagu võite aru saada. Mõõtsime lapsel 37,2 kraadi välja, see selgitab tema veidra jorisemise terve pool päeva, aga samas ei seleta see seda mis temperatuuri tekitab. Aga noh, see on selline peaaegu olematu, pisilapsel lubatud temperatuur, seega me ei paanitse.
Päeva nali: Inna kurdab et poiss on jonniline. Kaja siis küsib et ega hambaid äkki ei tule. Inna vastab et ei tule. Siis poiss naeratab Kajale ja Kaja näeb igeme peal kaht valget täpikest. Hõikab siis kohe Innale et on ju kikud tulemas, isegi näha on! Inna siis vaatas ka ja ütles et tema ootas neid mujalt Ei tea küll kust :P
Laupäev. Öö oli keeruline. Kuidagi palav, unevaene ja laps ka muudkui sahmerdas. Samas aga sai ikka puhata ka. Päeva peale tegi Kaja avastuse et lapsele on üles ka üks kiku tekkinud, ju siis sellep ongi magamisega raskem...
Hommikul käisime täikal linnas, Inna tuli ka meiega. Aga et linna külje alla tekkis suur äikesepilv ja hakkas müristama, siis Inna pani kodu poole plehku. Meie aga jalutasime rahulikult. Ootasime et hakkaks sadama, siis astume Zumi lõunasöögile. Sadama aga ei hakanud, sõime siiski kõhu täis ja jalutasime kodu.
Käisime autoga kõigis ehituspoodides. Otsisin endale uut veeboilerit. Praegune on 150 liitrine, seega asendaks samasugusega, aga üsna raske on sobilikku leida. Tuleb veel otsida...
Kell viis algas Lasnamäe AJAXi ja Tammeka vaheline jalgpallikohtumine TV6'st. Loomulikult vaatasin Hirm oli kogu aeg kuigi poleks pidanud olema. Meie omad muudkui põmmutasid, aga väravasse ei saanud. Teisel poolajal siis lõpuks löödi, suisa kolm väravat löödi! Võit! Hurraaa! Elame veel
Et õhtusöök koosnes suuremas osas võileibadest, tuli poodi saia ja leiva järele minna Väljas oli pisut mõnusam kui toas, seega igati mõistlik jalutuskäik. Tegelikult tahtsime et laps ka õhtuuinaku teeks, aga sellest ei tulnud täna midagi välja. Seega kui kodu jõudsime, siis polnudki palju muud kui pisut kannatada natuke turtsakamat tüdrukut, teha talle vann, anda süüa ja magama polnudki enam vaja panna, ise jäi!
Telest jookseb reklaam Selga ja Gutta auhinnamängu kohta ja teleekraanil näidatakse vigast teksti „Iga nädal läheb kuni loosi 1500 Eurot.“ Et keegi seda tegijatest veel märganud ja parandanud ei ole... Vot siis...
Pühapäev. Pisut parem öö aga mitte veel hea. Õnneks magada sai.
Peale koduseid asjatamisi läksime Kairele Supilinna külla. Kaire helistas juba eile ja kutsus, aga et mul käis jalgpall ja pisut veini oli ka sees, siis tundsin et nii ei ole sünnis minna Täna aga, ilm liigsuviselt ilus, astusime põikega Kaubamajja Kaire poole. Samal ajal üritasime last magama saada, ja saime kah, pisut enne kohale jõudmist. Seega, kui jõudsime külla, meie tibu magas, nii kui meie oma ärkas viidi söögile Elise ja siis jäi kohe tema magama. Õnneks ta väga kaua ei maganud, saime ikka lapsi ka ninapidi kokku panna. Kadi oli aga unine ja pisut jonnakas, naljakalt jonnakas, naeris ja nuttis samal ajal
Kaire juures olime kokku pea neli tundi. Siis aga laps järjest väsis ja a endal läks kere pisut heledaks, seega suundusime kodu. Kadi magas, Kaja läks tuppa kala ja kartuleid maitsestama, mina panin grilli üles. Söök grillil valmis küpsetatud, ärkas ka Kadi ja läksime kõik tuppa sööma.
Peale söömist läksin kuuri alla nukuvankri detaile värvima. Varsti tulid ka tüdrukud õue asja kaema. Nendega liitus ka tagamajast nelja aastane Johanna ja tema isa õe Lauraga. Terve õu lapsi täis
Enne tuppa jäämist käisime poes jäätise järel. Kadi pistis ka mõnuga