Esmaspäev. Laps ikka jorras öö läbi. Kannatame.
Hommikul kohvilauas meenus et pidin ju mitte baasi minema vaid Püssi. Õigel ajal igatahes meenus, seega sõitsingi otse sinna. Töövälisel ajal on lihtsam servereid kinni panna ja UPSi kallal majandada. Töö ajal hakka korraldama et suletaks programmid ja failid...
Ja siis baasi. Tavapärasust tööpäevas muutuis sööklatädide puhkusel olek. Nüüd vaja ise hoolitseda selle eest mida ja kus lõunal süüa. Õnneks on meil toiduainetööstus ja müügiputka kohe külje all. Paar saiakest ja stritslike ajasid asja ära.
Töö juures on üldse kuidagi lage. Ühtegi ülemust ei ole. Samas töö käib ja keegi ei vedele kuskil niisama.
Õhtul me kuskil ei käinudki. Puhkasime ja arutlesime korteri remondi teemadel, samamoodi ka majaehituse teemadel. Viimane teema on raske aga tasub läbikaalumist.
Kaheksast läks Kaja vanni ligunema, mina jalutasin, laps traksidega kõhu peal, väljas. Hingasime värsket õhku 
Laps oli peale õhtust und väga jonniline kah, siis tuligi teda nö ringi vedada. Peale jalutamist pistsin ka tibu Kaja juurde vanni.
Teisipäev. Täna tahtis üks naisterahvas mind vöötraja peal alla ajada. Võttis hoo maha, minu jaoks oli see märk et võin minna ja läksingi, see aga lisas äkki gaasi ja tegi paraja manöövri ilma et me kumbki oleks kannatada saanud. On idikas, eriti arvestades et olin vöötrajal, ja just sellisel, millest võib ka rattaga üle sõita.
Töötoa aknast nägin põnevat vaatepilti. Vastas oleva kolme kuuse juures marutas paarkümmend kiili. Kahjuks ei jõudnud fotokani ja teades kui kiiresti nad liiguvad ei ole ma kindel et piltidest asja oleks saanud :P
Vaatasin et enamusel lõppes tööpäev kell kolm juba. Endal aga oli jahmerdamist, enne nelja polnud võimalik minnagi...
Kodus saabus mingi veider kudemine, nagu kevadväsimus. Seega ei viitsinud ma ka Annelinna jalkat vaatama minna. Mingi aeg aga tuli midagi ette võtta, muidu oleks magama jäänud ja siis õigel ajal magamaminek oleks väga raske olnud. Seega otsustasime minna jäätist ostma. Ões aga askeldas Laili ja me jäime juttu puhuma. Kui lõppeks liikvele saime, sisi jäätise isu oli üle läinud arbuusiisuks
Vanas pitsapoes olid arbuusid koledad, seega käisime ka maximas. Maximas aga suur korv, silt küljes, aga arbuuse pole. Nii tulimegi arbuusita tulema...
Et jalutuskäik jäi nagunii hilja peale, siis edasi polnudki muud kui laps vanni, kerge kreemitamine ja tuttu. Muuseas, tuttu oli teda väga raske saada, tean sest ise panin. Ja kui laps magama jäi, keerasin kohe ka ise. Arvestuste kohaselt peaks magada saama pisut üle üheksa tunni, näis.
Kolmapäev. Nii ja naa sai magada küll aga oleks veel maganud, üles tulek oli raskevõitu. Ka täna lubatakse vihmasadu mis eilegi. Aga et eile ei tulnud, siis ei usu ma ka tänasesse eriti.
Tööle sõites oleks mind jälle tahetud alla ajada. Vanem mees tegi vasakpööret selle tänava peale millest läks üle vöötrada rattateega. Kuigi ma talle teed andsin kukkus midagi kätega vehkima. Viskasin käega sinnapoole kuhu ta minna tahtis ja hõikasin et kao juba minema. Tõbras.
Tööpäev on enamuses etikettide ja etiketiprinterite tähe all. Varsti tulevad uued etiketid ja sellepärast hakkan juurutama uut etiketitarkvara.
Peale õhtusööki ja totraid seebikaid läksime jalutama. Puhja poolt oli tulemas suur vihmapilv, aga nagu ikka, Tartus mööda... Seega ei näinud me vihma ka täna. Jalutasime Konsumisse kust ostsime kuuekilose arbuusipooliku. Selle arbuusiga maandusime tiigi parki ja maiustasime nõrkemiseni.
Neljapäev. Oi imet, täna ei tahetudki mind alla ajada. Täna ei tahetud alla ajada isegi seda halli kajakat kes Aardla risti juures täie südamerahuga üle tee jalutas. Seda pisikest lindu, mis pole ju jaanalind, nägid kõik autojuhid ja laveerisid mööda, ei tea miks nad siis jalgrattaga inimest ei kipu nägema...
Täna algas Tartus Europeade laulu- ja tantsufestival. Inna ja Kaja on seega terve päev linnas olnud. Peale tööd käin kodust läbi ja liitun nendega linnas. Mitte et ma üritust näha tahaksin, lihtsalt niisama, et ei vedeleks jällegi kodus.
Linna on rahvast täis, siirulisi ja viirulisi. Iga nurga peal käib mingi laulujoru või tantsusamm. Raeplatsi lava juures atakeerivad inimesi lendavad sipelgad. Terve õhk on neid täis! Liigume siis läbi vanalinna Küüni tänavale ja sealt Kaubamaja juurde. Neid sipelgaid lendab igal pool! Kaubamaja toiduosakonna kaudu liigume Filsooofi. Kuniks ma last käruga magama kussutan toovad tüdrukud teki ja arbuusi aeda. Istume mõnusasti vilus ja maiustame kuniks lapsed üles ärkavad.
Täna toome jällegi basseini tuppa et laps saaks sulistada. Viimasel ajal ta pisut sulistab ja siis tahab hakata ennast ääre peale üles ajama, vaja ju ringi vaadata! Lapse magama panek, Kaja paneb, on ka paras hullumaja. Laps muudkui nutab ja sahmerdab paremale-vasakule. Täiesti hullumaja. Kui ma nendega liitusin, siis tajusin kui närvis Kaja oli. Lapsel üks pikem nutujoru läbi une oli ka öösel kahe paiku, rohkem selliseid suuremaid jamasid ma nagu ei kuulnud, eks hommikul Kaja käest küsin.
Reede. Päikeseline hommik. Viin prügikasti välja. Nii kui konteineri kaane tõstan pahvatab mulle miljon äädikakärbest näkku. Eile õhtul sinna visatud arbuus on väga tootlik olnud ja prügikast suisa mustas neist.
Justkui prügipäev – teel tööle viin Sõbra Maxima juurde taarakonteinerisse ka pakendi ära ja tuiskan sealt edasi tööle.
Tänane öö oli pisut rahulikum. Kuigi laps mitu korda söömas käis, oli öösel ainult üks tõsisem kräunumine, kella kahe ajal oma pool tundi. Õnneks sellest sai ta üle
Täna Tõrva minekut ei tule. Innal on õhtuseks Smilersi kontserdiks piletid. Noh, ega väga ei tahtnudki täna minna, nüüd siis hea põhjus.
Täna tulen töölt pisut varem kodu, puhkan veidi ja lähen linna kus on ka Inna ja Kaja. Täna on jätkuvalt Europeade ürituste sarja jätk ja algas ka Hansapäevade osa. Külastame Hansalaata. Müüjaid on palju ja ostjaid muidugi veel rohkem. Õnneks mahub käruga veel liikuma. Peale mitmeaastast otsingut leiame endale lõpuks suhkrutopsi kõrvale sarnase soolatopsi
Laupäev. Kuigi meil Kajaga on mõlemil pandud kell äratama poole üheksaks ajab laps meid kaheksa paiku üles. Teeme endid korda ja korjame kokku kraamis mis vaja Tõrva kaasa vedada. Kümnest saame liikuma, võtame Inna peale ja paneme ajama.
Tõrvas on Tartu maantee remondis, enne linna on punane tellise märk ees. Märgi all on teade et lubatud teenindavale transpordile ja kohalikele elanikele. Olen siiani Tõrva sisse kirjutatud, seega kohalik elanik 
Käime linnast läbi ja maandume ema juurde sööma. Emal on täna sünnipäevapidustused. Seega sõidame peale sööki kohe maale ettevalmistusi korraldama. Terve päev rassime seal. Külalised on kutsutud seitsmeks ja selleks ajaks olen ma nii väsinud et tahaks hoopis magada mitte seltskondlik olla. Pealegi, söömalaud on siseruumides vihma kartusest, aga on näha et sadu küll kuskilt ei tule, aga ema pole nõus ka kõike ümber kolima...
Esimestena saabuvad viljandlased, siis kohalikud ja edasi juba kõik ülejäänud. Poole kaheksaks on kõik kohal ja istume toidulauda. Kõht ongi juba hirmus tühi... :P
Pidu loob, kõik on sõbralikud ja asjalikud. Kuigi tekitame ka õue laua, rahvas sellest võimalusest kinni ei haara vaid jääb enamasti tubaseks. Mingil hetkel lastakse ka laulujoru lahti ja sellele järgneb ka kerge jalakeerutus.
Istume Matiga väljas ja otsustame kabet mängida. Et kabelauda ei ole, siis Mati joonistab paberile malelaua ja mina otsin eri värvi kivikesi nuppudeks. Ja siis algab suur mänguvõistlus. Mängime läbisegi kolmekesi: mina, Mati ja Johannes. Kuigi jah, Matil on hea oskus käike ette mõelda, seega võidud haarab tema.
Kui juba väga pimedaks kisub, lahkub üks kohalikest. Tõuseb lauast ja kõnnib pimedusse – ju hakkas halb :P Ja siis hakkavad riburadapidi ka teised lahkuma. Südaöösel lahkume ka meie, viimased. Viin ema ja Inna Tõrva ja ise naasen Lõvele kus mind ootab mu öömaja – telk Mine tea, äkki on see mu esimene ja viimane telkimine sel aastal. Ema juubeli pildid SEAL.
Pühapäev. Ärkan öösel paar korda, esimene kord et hädal käia ja teine kord valutab pea. Teisest korrast alates ärkan iga natukese aja tagant üles... Tabletti ka kahjuks pole. Ajan enda üles, väljas on mõnusalt jahe ja pisutab peent uduvihma. Ajan enda üles, tõstan telgi varju alla ja sõidan linna (Tõrva).
Linnas pikka pidu pole. Kohvi ja tablett sisse, rahvas peale ja Lõvele. Algab suur kraamimine ja kurkide purki tegemine. See kurjavaimu kurgitegu on nii pikaldane protsess et kella kolmese ärasõidu asemel jõudsime alles viiest linna... Mägid kutsusid meid külla, aga no ei jõua, tahaks ikka Tartusse ka ükskord jõuda.
Ja Tartusse jõudsime peale kuut. Käisime Rebase Rimis. Edasine toimetamine koduseinte vahel käis nii kiirelt, et varsti juba tuli juba magama keerata. Ma olin suisa pettunud et homme on vaja tööle minna, et iseendale polegi nagu elada saanud. Kahest nädalavahetuse päevast mõlemad Tõrva peale kulutada ei ole hea mõte, ühe võib, aga kaks läheb paljuks.
X-Men First Class - X-meeste seeria maeitea mitmes osa. Igatahes see on nüüd see osa kust kõik nagu alguse saab. Aktsiooni ja efekte täis film, peaaegu selline nagu mulle meeldib