Esmaspäev. Puhkus on alanud ja loomulikult ka suuremat sorti vihmasajud. Hommik kuni pealelõunani ei toimunud muud kui kodus olemine, sadas ju. Siis võtsime aga ette Lõunakeskuse tuuri. Mitte et meil midagi vaja oleks olnud, lihtsalt niisama. Tuuri käigus said ka kõhud täis 
Peale Lõunakeskusest tulekut sadu taandus. Seega käisime jalutamas. Jalutasime Inna juurde, olime mõnda aega seal ja jalutasime tagasi.
Tagasiteel uudistasin ühte vanaaegset maja mis on kapitaalremondis. Muidu oli väljast selline lahe vanaaegne maja, nüüd siis tõeline tondiloss, ära võetud laudis ja pooled palgid seintest. Tundub et majale antakse uus elu. Lahe.
Ironclad - film rüütlite ajast. Olgem ausad, ei midagi uut selles valdkonnas...
Teisipäev. Et on puhkus ja eelmine kord jäi Lätimaal mõni asi vaatamata, siis otsustame nüüd minna ja ära vaadata. Kuigi saame vara üles viibib lahkumine pea lõunani. Edasi saab lugeda SEALT.
Kolmapäev. Kodu jõuame hilisel õhtutunnil. Toimetame asjade lahti pakkimise ja lapse ümber.
Neljapäev. Laps ei taha üldse midagi süüa. Katastroof ma ütlen. Ja seni kui me hommikutoimetusi ja linnaminekut sättisime jäi ta nii uniseks et pistsime ta toas magama. Magas teine pea kaks tundi! Ei, selles polnud midagi halba.
Ja siis läksime linna. Esmalt suundusime Zum-Zumi lõunale. Et ka täna on jahe ja tuuline, siis sööme sees. Laps oskab siin oma ninaga vastu lauaserva lüüa. Lärmi jagub üle kogu ruumi aga õnneks saame kiirelt ta rahustatud.
Kaubamajas kolame. Kui Kaja läheb lapsele rinda andma, tegelen mina oma fotokaga ja uurin tema kesiseid võimalusi. Jama, järjest rohkem tahaks nagu korralikku peeglit. Raha ju isegi hetkel selleks oleks, aga no ei tea...
Pildistamise jaoks käime Vanemuise kostüümilaenutuses. Leiame endile vajaliku vormi. Nüüd siis vaja fotograafile aeg kirja saada.
Paras väsimus vajub peale, seega ma isegi loodan et laps enne kodu tuttu ei jääks Ei jäänudki, emme andis süüa ja ma panin lapse magama. Et laps magas meie voodis siis „tekkidega üle ääre maha kukkumise“ turvamine oli mõttetu. Seega võtsin läpakas filmi ette ja hakkasin Kadi kõrval seda vaatama.
Hanna - film eraldatuses üles kasvatatud muudetud genoomiga katseklaasitüdrukust. Ideeliselt läheb ta killima neid kes on tema loojad. Tundub kulunud süžee? Jah, on, aga tegelikult on selles ulme kõrvale jäetud ja on selline aktiivne ja mõnus film.
Film läbi, laps maganud, helistab Kaido kelle Piretiga päeval külla kutsusin. Tulevad külla. Käisime kiirelt Konsumis et täiendada lauakatmise võimalusi külalistele ja endile hommikuks. Kaja tegi kiirelt pastat nagu Kaido telefonis kergelt soovi avaldas :P Tulivad teised suure arbuusi ja viinamarjadega. Mina võtsin lahti Lätist toodud veini ja tegime kõik endale mõnusa õhtupooliku. Kadi sai nendega kiirelt sõbraks ja mingi hetk nurus Piretile end süllegi. Pasta sai otsa nagu plaanitud, arbuusi ja viinamarjadega tegeleti mõnuga, veini aga jõime meie Piretiga kahekesi. Veiniks oli Prantsusmaa toode Louis De Camponac (2009 Bordeaux). Pudel nägi vinge välja, kuigi vein ise polnud just päris see mis loodetud, aga kõlbas küll. 
Peale AK uudiseid sõbrad-külalised lahkusid, mina tegelesin laua koristamisega ja Kaja Kadiga.
Reede. Sajab! Terve hommiku majandame lihtsalt majas ringi ja laps teeb esimese uinakugi toas. Siis hakkan ma lõunat tegema mille serveerin alles kolme paiku. Väljas aga hakkab sadama ja lihtsalt tuulutama minna ei saagi. Otsustame Sepa Turgu minna ja sealt Prismasse.
Lapse teine uni oli samuti koduseinte vahel. Ootasin pikisilmi kuna ta ärkab kuna tahtsin Mütofesti avariitusele jõuda kella kaheksaks.
Laps ärkas kümme enne seitset. Kiire töö ümber lapse, lisaks söötmine. Siis asjad kokku ja autosse. Kell oli 19:20 kui maja eest suures vihmasajus minema tuiskasime. Ei saaks öelda et ma kihutanud oleks aga rabelesin autoroolis pisut rohkem kui muidu. Üks auto, kui ma olin möödumisel, avastas äkki et ta tahab vasakpööret teha. Õnneks ta mind nägi ja ma sain kenasti ka hoo maha et kui olekski keeranud poleks midagi juhtunud. Samas aga selline loll seis ikkagi.
Meie ajaplaani lõi tõsisema vao enne Kaarepere tehtav raudteesild. Mõned lõigud on korralikult üles songitud ja kitsaks tehtud, rajale lastakse fooriga...
Kassinurme mägedele lähenedes pilved järjest hõrenesid ja ühel hetkel sadu lakkas ning oli näha päikest ja lõiguti helesinist taevast. Mõnus kohe.
Vaatamata tõketele jõudsime enam vähem kaheksaks kohale. Mütofest. Siin aga patseeriti niisama sihitult ringi! Lõpuks leidsime Indreku ja pärast ka Mati. Tuli välja et ka siin oli päev läbi sadanud, seega kõik asjad ja toimingud lükati kahe tunni võrra edasi. Vaatasime siis lihtsalt inimesi, neid oli siin täna veel üsna vähe. Laps hakkas Matit nähes nutma, no on ikka hirmus inimene kelle otsa vaadata 
Pilt on ka siin päevapildiks, saate üle kontrollida :P
Ring mägedes tehtud hakkasime tagasi tulema. Tee peal sai mitu korda peatust tehtud et loojuvast päikesest pilte teha. Ma ei oska seda sõnadesse panna aga see oli tohutult ilus! Minu fotokaga just erilist kvaliteeti ei saa aga mõned kenad jäädvustused siiski on. 
Laupäev. Kaja ärkab tunni jagu varem kui meie Kadiga, meie ärkame pisut peale üheksat. Kaja tegeleb lapsega, mina endaga ja ühel hetkel oleme kõik valmis et minna Hauka laadale Antslasse. Tangime, võtame Inna lapsega peale ja asume teele. Kuigi ilm paistab kohe-kohe sadama hakkavat sajab teel mõnes üksikus kohas ja Antslas enam üldse mitte.
Siin valime kohe tasulise parkla, ei hakka kuskile linna sisse trügimagi. Ja siis jalutame linna. Nagu arvata võib on siin müüjaid päris palju ja rahvast ka nii et tunda kohati küünarnukke. Õnneks oli ilm paljudes kohtades sombusevõitu, ehk sellest ka pisut vähem inimesi kui ma siin varemail aastal näinud olen.
Müüdi siin muidugi kõike. Minule jäi pihku üks rahakott mille Kaja, nähes et mulle see isegi natuke meeldib, kohe ära ostis :P Teised ei saanud peale kõhutäie ja aja veetmise siit suurt midagi. Ah jaa, mitmeid kordi ja vähemalt pooleks tunniks kadus tervest linnast elektrivool, seega oli kohati mõnusalt vaikne
Tagasitee valisin teadlikult mööda kruusateed Kanepini. Sest mööda asfaltteed oli kahes kohas sillaparandused ja oli juba kuulda et seal on tohutud autode järjekorrad. Seega arvasin et minu plaan on hea, oligi.
Enne Tartut põikasime Kambjasse ühte maja vaatama. Noh, on atraktiivne majake aga no ei tea kas tahaks ikka Tartust välja kollida, kuigi olgem ausad et siin ju otseselt midagi kinni ei hoia ja selle raha eest on seal maja ja selle juurde kuuluv kenakesti olemas... No eks me veel vaatame seda asja.
Et olime Kambjas siis loomulikult külastasime ka Väljasid, patt oleks külastamata jätta olnud
Tartus aga viisime Inna ära ja maandusime kodus. Lapse panime tuttu ja hakkasime sööma. Kuigi jah, enne sööma hakkamist käisin kiirelt poest läbi ja siis lihtsalt majandasime kuniks öö kätte sai ja uni murdma tuli.
Pühapäev. Oli plaan et kaheks päevaks minna Tõrva millest üks kulutada vanaemadega pere keskel ja teine puhtalt Lõvele. Tõrva jõudes aga ema kohe uurima kas maale läheme. Pidasime siis pika loengu teemal „pere keskel olemine“ ja „tekitatud vajadusest maal käia“. Eks me kõik saime aru millest räägime aga maale mineku koha pealt on meil ühine konstant VANAEMA ja kes teab, siis see konstant on üks kangemaid siin ilmas. Kui näiteks pii on lõpmata arv komakohtadega, siis konstant VANAEMA on puhas ÜKS. Aga selle konstandi ümber võime veel kunagi keerutada. Niisiis lõppes asi sellega et konstandi jüngrid leppisid kokku maale mineku. Okei, viisin nad maale ja tulin ise „pere keskele“ tagasi. See KONSTANT jõuras mul terve see 15 km ja surus oma tahtmist peale, tulutult.
Niisiis, viisin kõik maale ja ise tulin Tõrva tagasi. Algne plaan Hummulisse minna langes ära kuna Kaja vanaema tuulutas kuskil ringi. Seega jalutasime pisut ja tegime maja taga kohvitiiru koos Kaja ema ja venna pruudiga. Siis sai poodi jalutatud ja juba varsti tuli maalt signaal et neile võib järele tulla.
Käisin järel ära ja siis läksime surnuaeda. Ema oli totaalselt väsinud, seega tema jalutas Reijoga ja meie Innaga koristasime haudasid.
Öömajale jäime Kaja ema juures, nagu ikka. Aga tuli koletu öö. Laps oli kui sütel ja öösel ühe korra nuttis nii hullusti et ei osanud arugi saada kust valutab. Lõppes asi sellega, nagu ikka pahatihti kodust väljas ööbides, et Jüri magas põrandal ja Kaja lapsega voodil. Samas oli minul tohutu uneprobleem. Ma olin pool ööd lihtsalt üleval, arvatavasti päevasest kohvist...