Esmaspäev. Tööpäev, rattaga minek, endal villane kõrgekaelusega kampsun seljas, kindad käes, talvemüts peas ja kilekas peal – sügis...
Filosoofi tänaval ühes servas pargivad autod. Mina sõidan rattaga rahulikult teises servas, siiani on kõik mööda saanud. Täna aga mingi tšikk ei julenud mööda sõita, võttis hoo lõpuks nii maha et auto suri välja. Minut aega seisis seal, teised muudkui selja taga tuututasid 
Vaesekene, kui sõita ei oska, siis ära ikka sõida.
Tööpäev liigub oma rada, ei midagi uut, palju vana, ma isegi ei vaevu sellest kirjutama.
Õhtul on Kajal plaan: kõhud täis, papa lapsega jalutama ja ise tube koristama. Jalutame lapsega Maxima poolt Tammeka suunas. Teel helistan ja õnnitlen Kaidot sünnipäeva puhul. Pärast teen lapsest raudtee ületuse koha juures pilte. Rahvas vaatab ja muigab Ka Tammekal teen lapsest erinevaid (häid) pilte. Tegin neist eraldi galerii mida näeb SEALT.
Teisipäev. Töömõtteid segavad pisut majaostu plaanid. On mõned kitsaskohad silmapiiril oleva majaga seoses, aga need tuleb endale lahti harutada ja siis otsustada. Lepin maakleriga homseks uue aja kokku. Ka ühe töökaaslasega konsulteerin, ta tuleb minuga koos maja vaatama.
Õhtu ise ei too midagi uut. Töölt kodu sõites sajab. Aga kuidagi mõnus on läbi vihma soojalt sisse pakituna kodutee läbida. Hinges justkui mingi igatsus, kirg, romantika.
Eile õhtul sai eelmise nädala kokkuvõte üles, kirjutasin seal pisut ka et majaostu plaan on. Täna õhtul keegi kommenteeris selle artikli all just seda sama maja. Huvitav, minu lugejaskond blogis ei ole teab mis suur, aga siia ikka eksib ära teatud teemadega kokku puutuvaid inimesi. Olgem ausad, see on alati väga tore üllatus! Igatahes on seal kommentaaris mõned tema mõtted ja iseloomustused. Ausalt, seal elanud inimese kommentaaridest on väga palju abi!
Hilisõhtul vaatan Eesti – Põhja Iirimaa vahelist jalgpallimängu. Põnev mäng on, vähemalt esimene poolaeg. Kui oleme 2:0 juhtima läinud, tekib isegi lootus võita. Aga siis üllatab Piiroja omaväravaga ja poolajale minnakse 2:1. Peame siis alati enda kuidagi täis sittuma?! Ju siis peame...
Kolmapäev. Unenägu oli täna terve öö pikkune ja jätkus iga kord peale seda kui laps kräunus. Nimelt olin ma mineviku Tõrva linnas KEK kontorihoone juures. Vaatasin ja uurisin ilma, samal ajal ehitades mingit silti. Kui ma nüüd õigesti aru sain siis nägin iseennast kui ma seal väiksena kõndisin ja teadsin et ma näen praegu iseennast lapsepõlves, kuigi olen siinsamas praeguses 36 aasta vanuses. Omamoodi ja isevärki unenägu.
Tööpäev solgutas maja ja toa vahet, tegemata samas midagi ei jäänud. Ühest otsad andnud läpakast kraapisin välja dokumente – 20 GB! Jah, 90% sellest personaalsed pildid... Inimesed usaldavad oma arvuteid ikka väga sinisilmselt. Ausalt, mulle pakub isegi sisemist rõõmu kui mõnel masin lendab nii et sealt üldse enam andmeid kätte ei saa – kogu aeg ju tambitakse pähe et tehke oma andmetest regulaarseid koopiaid – aga nad ei tee!
Kaja käis täna Kadiga arstlikul tavakontrollil. Mina olin kindel et lapse kaal saab olema seekord probleemiks. Aga ei! Arst oli kaaluga igati rahul. Eks ta natuke imestama pani muidugi. Niisiis kaalu 7,7 kg ja pikkust 70 cm – hunnik seitsmeid üheteistkümnendal kuul
Rahakoti vahelt leidsin bensiinitšeki millest tahtsin paar sõna kirjutada aga olin unustanud. Nimelt, ma pole nii palju bensiini veel oma autosse ära mahutanud: 49,21 liitrit! Napikas, et oleks 50 täis saanud :P
Thor – kes ei teaks kes Thor on, seega ma siinkohal sisus ei peatu. Filmi efektid olid nõrgad, välivõtted täiesti amatöörlikud ja kangelased nägid välja kui mänguriietes poisikesed. Nõrk film.
Kaja käis täna lapsega ühe sügislapse Melinda sünnipäeval. Muidu oli nagu viks ja viisakas, aga... Kui kõik hakkasid värvidega pläkerdama, siis meie oma, nii kui käed värviseks said, kukkus nutma. Keegi kohe küsis et kui last söödame kas siis teeme tal kogu aeg käsi puhtaks – teeme jah Näed siis, viga! Ja teine laks oli see et Kadi ajas end laua juurde püsti ja röökis seal nii nagu tal kombeks. Tuli keegi teine laps, röökis ka, meie oma aga kukkus selle peale jällegi nutma 
Sellised detailid siis.
Neljapäev. Kaja sõitis õhtul Kadiga Valka. Seal oli tal ühel sugulase lapsel sünnipäev. Peeti kuskil lastetoas kus oli oma 30 inimest koos. Kaja ütles et kisa oli taevani ja alguses oli tunne et tahaks siit ära saada Et laps oli alles ärganud, siis ka temal kiskus nägu krimpsu. Hiljem aga rahunesid mõlemad ja pidu kokkuvõttes isegi meeldis. Mingi suurem mänguauto oli seal olnud mille najal Kadi püsti seisis. Tuli mingi kaheaastane poiss, tegi Kadile kaks korda kalli, andis musi, istus autosse ja sõitis ära Väga vahva vaatepilt oli olnud!
Mina aga istusin õhtul kodus ja vaatasin filme kerge veiniga. Taustal kütsin ka kaminat kuna üks inimene ei küta tuba eriti soojaks.
Fast Five – ehk siis Kiired Ja Vihased 5. Seekordne film polnudki eriefektidega üle krutitud! Lihtsalt mõnus vaatepilt. Ausalt, mulle meeldis!
Unknown – mehest kelle identiteeti tahetakse üle võtta. Hiljem selgub et ta oli palgamõrvar kes peale autoavariid pisut ära keeras ja hakkas võltsidentiteeti enda õigeks identiteediks pidama. Jällegi üsna hea film.
Reede. Mnjaa, täna sai segamatult magada ja võiks öelda et nii hea oli et ma äratuskella hommikul pool tundi edasi lükkasin Seega tööle hilinesin 15 min, aga keegi sellest ei kannatanud :P Hommikuses Päevalehes lahendasin ristsõna. Üks küsimus oli: „TÄIUSLIK-KUSE KEHASTUS.“ Ei tea kes sellise lolluse seal läbi lasi...
Tööpäeva teine pool hakkas venima. Tegin maja peal tavapärase reedese ringi et kõik kurtmist vajav saaks kurdetud ja vajadusel lahendatud, et nädalavahetus oleks rahulik. Kellelgi polnud midagi. Lahkusin töölt kolme paiku.
Mitte et ma selle lisaajaga midagi kasulikku oleksin teinud. Käisime Lõunakeskuses Kajale teksaseid otsimas. Ei leidnud.
Tagasiteel kodu jäi Kadi magama, seega tegime pisut ringsõitu. Võtsime peale ka Kaido kelle enda uurde tõime. Teemaks oli kitarri häälestamine. Panime pilli häälde ja nüüd sai siis pill oma tegelikku kodu minna Õigemini viisin, väljas sadas ja pidime pereleivast ka korra läbi käima.
Laupäev. Oh mis ilus ilmake akna taga. Jalutuskäik linna, täikale ja pärast ka Maarjalaadal väike ring. Maarjalaadal aga oli jällegi nii palju inimesi et liikumine oli mitte et raskendatud vaid suisa ummistunud
Jalutuskäigu lõpetasime Fotoluksis. Vaatasin jälle keel rippus fotoaparaate ja küsisin nõu. Ei, ei ostnud midagi. See-eest raiskasime natuke kiirtoidubaaris City. Kebabi saime. Väikese eine juurde aga saab vabalt jooki valida, vähemalt tavaliselt, seekord oli neil ainult Sprite... Alla käib see koht.
Õhtul käisime Raadil pildistamas. Polnud lihtsalt midagi targemat plaanis. Mõtlesime et proovime kätt ja teeme mõned iluvõtted. Pilte näeb SEALT.
Pühapäev. Ka tänane ilm on ilus. Aga, otsustan kohe hommikul asjalik olla ja vaatan üle ahju. Tundub et vajab natuke pottsepatööd, seega käin Decoras segu järel ja pühendan paar tundi oma ahjule. Kõik saab ilus ja hea, ise aga olen nagu Tahma-Toomas...
Käime Tartu Näitustes mingil riiete müügil. Mõttetu kalts, aga ostjaid kui palju ja mõni viib kraami suisa kastidega kodu... Ise teavad.
Kadi väsib hirmsasti ära, paneme ta kärusse ja jalutame pitsasse. Sööme kõhu täis ja jalutame kodu – ikka magab. Ja magab veel pool tundi enne kui me ta ise üles ajame.
Võtame Inna ka lapsega peale ja sõidame Lukele. Plaan on ka täna natuke kätt harjutada pildistamise teemal. Päris mitu tundi müttame siin. Pool elamist on aksessuaarideks kaasa veetud Aga, see-eest saab palju päris toredaid pilte! SEALT näeb.
Õhtul teene jällegi kaminat nagu viimastel päevadel tavaks on saanud. Ei ole midagi, sügisjahedus hakkab vaikselt tuppa pugema ja elamine kisub muidu veel niiskeks. Pealegi, lapsel on 38 kraadine palavik, kuskil oleme külma saanud, kuigi, vaevalt et kodus...
Täna käisid Kaido ja Tanel Tallinnas maratonil. Kaido oma tulemusega rahule ei jäänud – haigusevimm rikkus ta jooksu ära, kuigi ta finišisse kenasti jõudis. Tanel aga, olgugi et nädal tagasi oli jalg veel valus, jooksis endalegi ootamatult kiiresti – alla viie tunni! Tubli!