Esmaspäev. Miski valge ollus on maas 
Ja õhtuks läheb suisa tuiskama ja ollust sajab lisa. Tööl, soojas toas, läbi klaasi – ilus vaadata :P
Tööpäev on igasugu jama täis, lisaks õnnitlemised paremale ja vasakule. Täna pean neljaks füsioterapeudi juurde minema aga kell jookseb eest ära ja ma jõuan poole viieks, loomulikult keegi ootama ei hakka, oleks ma siis ette helistanud aga polnud numbrit ju... Noh, loll pea palju vaeva ja ma olen selle elavaks näiteks...
Trotsides lumetuisku sõidame Lõunakasse. Teate, ei, pole midagi erilist vaja kui et lapsele uut lutti :P Noh, aga ega meil midagi muud targemat ka plaanis polnud.
Õhtu kaheksast sõitsin aga töö juurde: planeeritud serverite majandamine. Kokku majandasime kolm tundi...
Rõõm on tõdeda, et Rohke Debelak on asja välja öelnud: „Euro hindu ei tõsta, tõstavad kasuahned poepidajad.“ Kuigi on see naljana mõeldud, on asi naljast kaugel...
Teisipäev. Õhtul hiljem magama ja öösel lapse nutu tõttu kehv uni andis terve päeva tunda. Õhtuks läks kuidagi paremaks. Seega oli tööpäev samamoodi kuidagi kerges vines, aga kõik sai tehtud ja lisaks veel õigesti Üldjoontes aga emotsioonitu päev...
Kolmapäev. Võtsin öösel lapsega toimetamise enda peale. Kordus sama mis eelmisel ööl: laps nutab – hambad tulevad. Ei tea kuidas tal see nii valulik on, enamusel pole... Et öösel siis korralikult magada ei saanud, ei kuulnud ma ka äratuskella ja kui telefon laulma hakkas siis tuli välja et tegu pole äratuse vaid telefonikõnega. Kell oli 8:10. Riided selga ja tööle!
Tööpäev pakkus jälle midagi sellist mida tegelikult ei tahaks. Sõrmed on jällegi tindised ja tulemus pole päris see mis võiks olla. Aga, teema on jälgimise all.
Täna sai valmis venekeelne kiri sugulastele Valgevenesse. No on vast ikka suur töö selle kirjutamine! Õnneks aitavad mind tõlkemehhanism translate.google.com, otsingumehhanism google.com ja konverteerimismehhanism translit.ru
Neljapäev. Tänane päev viib Pärnu tootmisse. Sõidame koos Urmasega. Väljas sajab pidevalt lörtsi ja see teeb teeolud ettevaatlikuks.
Pärnus haaran kohe tööl sarvist ja teen kõik vajaliku ära. Urmasel aga läheb veel aega ja ma mõtlen Jane töö juurest läbi käia. Aga siis tuleb välja et Jane on lapse tuulerõugetega kodus, seega ei lähe ma kuskile.
Tagasiteel teeme peatuse Viljandis. Mati annab mulle läpaka mille kuskil poes keegi nii ümber installeeris et dokumentidest koopiat ei teinud. Üritan kadunud dokumendid kätte saada...
Pereleiba jõudsime tagasi tööpäeva lõpuks. Nii täpselt sai ära käidud Võtsin katkise printeri auto peale ja sõidan sellega kodu et see hommikul parandusse viia.
Poes on vaja ära käia. Konsumis on taksipäevad, aga et oma Konsum on liiga lähedal, siis läheme Ülejõe Konsumisse :P
Reede. Autoga Liivi kohvikusse. Vaja igaks juhuks üle vaadata kas annab midagi teha et kaardimakse internetti saada. Ei andnud. Aga see-eest teen aja parajaks ja saan üheksaks Printerikeskusesse sõita ja sealt juba edasi tööle.
Õhtusöögi teeme Lõunakas. Kaja külastab ka kauplusi, mina jalutan lapsega kes muudkui ringi tormata tahab
Õhtul avan veini ja tunnen end nädalavahetusele vastu minevana mõnusasti.
Laupäev. Puhkepäev, ausalt, suurt mitte midagi ei teinud. Madis muidu kutsus kaheks päevaks kuskile kaugele sünnipäevale, aga ma ei tahtnud kahte päeva joomise peale raisata Ja kodus ka asjalik ei olnud, või noh, ega midagi suurt nagu teha vaja ka pole.
Lihased on täitsa kinni. Otsustan teha jooksu Maximasse et tuua saiakesi. Päris mõnus jooksuke oli ja saiakesed ka said head ja värsked
Eileõhtune vein vist mõjub ikkagi kuidagi rusuvalt ja väsitavalt. Keeran lõuna ajal koos lapsega tuttu. Õhtul aga kobin vanni kuhu mõni aeg hiljem tuleb ka Kadi. Ja ideeliselt ongi päev õhtusse saadetud...
Pühapäev. Kajal on jätkuvalt suured peavalud mis ei taha kuidagi ära kaduda, öö läbi ja lisaks päev läbi. Sellegipoolest paneb ta sellele vapralt vastu. Lapse lõunase une plaanime teha õues jalutades. Kaido ja Piret tulevad meile kuuske tooma (ahju panekuks) ja siis liigumegi koos nendega alla linna. Nemad lähevad Kaubamajja, meie aga jalutame Emajõe ääres ja kekslinnas, Tiigi pargi kaudu lõpuks kodu.
Lõunasöögi teeme Lõunakeskuses. Onupere tuleb ka sinna ja aitan neil läpakat valida. Vaat et tund aega jalutame kauplusi mööda. Lõpuks leiame masina mille koosteomadused ja hind on parimas kooskõlas. Onupere jääb ostu vormistama, mina liitun omadega toidulauas.
Viimasel ajal ei meeldi lapsele ostukärus, süles või kukil olla – tahab ise ringi matkata. Ega ma keela kah, las lappab ringi, väsitabki end rohkem Lõunakeskuses on popimateks kohtadeks kaldtee-eskalaator Rimi juurest Montoni juurde sõita ja kaldtee muusikat mängivate mõmmide juures. Kaldteedpidi üles minek on pisut vaevaline, alla aga kiputakse jooksujalu minema.
Ülejäänud õhtu kulges koduste seinte vahel. Päris õhtul vaatasin aga filmi: Georgia Reegel (Georgia Rule 2007). Kui Lindsay Lohan on muidu mingites veidrates rollides, siis siin oli tal midagi korralikumat ja tõsisemat, muuseas, ta mängis selle päris hästi välja! Film oli igati nauditav ja põnev, soovitan vaadata kui on tuju erinevaid perede probleeme lahkava teema järele. Hindeks annan viiest viis.