Esmaspäev. Imelik, siia polegi nagu midagi kirjutada 
Lund sadas täna, või õigemini lörtsi, aga maa sadas valgeks & märjaks.
.
.
Teisipäev. Kaja käib hommikul arstil ja nüüd ei tohi ta raskeid asju tõsta. Vähemalt mõnda aega.
Tööle sõidan autoga, enne aga kaevan selle lume alt välja. Jah, lumi on taas maas, üsna paksu ja koheva vaibana. Päeva peale sajab seda pidevalt juurde, kraadid aga kipuvad üle nulli ja selle vaiba all on vesi ja löga...
Õhtul käisin lapsega maja juures jalutamas. Imelik et mõni aeg ta jalutab ja siis tahab sülle. Astud siis nii üle lävepaku tuppa ja saad suure kisa ja nutujoru osaliseks – ei taheta tuppa. Seega, tahetakse olla väljas, aga süles. Läksime siis uuesti välja, jalutasime pisut, siis aga, hirmus külm hakkas, tuul on tugev ja temperatuur kisub alla nulli. Ronin taas tuppa, kannatame natuke kisa kuniks rahunetakse ja asi mutt.
Tervis kipub ära minema. Eile ajas hirmsasti köhima, nüüd õhtuks aga on kurk justkui paistes ja punane. Näis kas haigus levib üle kogu elamise või jääb piirduma kurguga...
Kolmapäev. Kõik, kurk haige, kuigi mitte nüüd nii nagu „tavaliselt,“ on lisaks köha... Aga et see värk on mul kõik täiesti oma, mitte mingi viirus, siis tööle lähen nagu tavaliselt.
Eelmise aasta teises pooles oli majaostu plaan ja üks maja mida vaatamas käisime, on nüüd müügist maas. Tegelikult oli see maja müügis kolm aastat, nüüd siis alles leiti ostja 
Neljapäev. Kajal hammas valutas terve öö, hommikul kohe sai hambaarstile. Aga, polnudki mitte päris hamba süü vaid põletik hamba all oli laienenud. Tehti siis kerge puhastus+rohi ja oligi asi korras. Hea et sai ära käia, muidu oleks terved pühad pidanud hirmsat valu kannatama.
Tööpäev oli täna kiire ja lihtne, ülemuste poolt ka pisut lühendatud, ehk kella kolmeni.
Perega jalutasime täna, käisime Tartu poes, nii, et laps ise jalutas. Seega käisime seal ligi tund aega
.
Reede. Suur Reede! Et on vaba päev, siis otsustasime pisutki ringi tuulutada ja käisime Lõunakeskuses. Peale muu olemise leidsin sealt endale pulmaülikonna! Sellest pisike lõiguke meie.
PULMALEHEL
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Ülikond on olemas, juhuslikult...
- Üksikasjad
- -> 2447
Kõhud täis, otsustasin et lähen vaatan asja lähemalt. Meeldis. Ja siis ütlesin Kajale, et äkki peaks ikka proovima, hind oli ju ka igati vastuvõetav.
Jalutasin siis tagasi, leidsime kaupmehega paraja mõõdu ja panin selga. No igatepidi super! Ma poleks osanud arvata, et eeldatavalt kõige raskem teema saab täiesti ise lahenduse, ilma mingigi pingutuseta.
Milline ülikond on? Noh, ta järgib peo stiili B&W, näete seda aga juba õigel ajal
Peale Lõunakat sõitsime Supilinna Kairele ja Elisele külla. Õigemini jalutasime koos kuna ma olin tõbine, seega igaks juhuks ei tahtnud nendega päris ninapidi ühes ruumis koos olla. Kadi muudkui jalutas ja Elise oli enamuse ajast vankris et oma lõunauinak järele teha
Aga magama tal aega jääda ei olnud, tuli ringi vaadata ja inimestega suhelda :P
Laupäev. Hurraa! Kadi 1,5 aastane! Sellest sai ka pisike teema.
Teema siin
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Kadi 1,5 aastane
- Üksikasjad
- -> 2724
Taas pisike verstapost ületatud. Mis siis muutunud on viimase poole aastaga? Hehh, suurt ei midagi, pisikesed asjakesed ainult
- Lutivabad. Jah, oleme lutivabad. Paar kuud tagasi arvasime et äkki on halva magamise põhjuseks lutt. Öösel kui see tal suust välja kukkus, hakkas kohe nihelema kuniks luti tagasi sai. Seega, otsustasime, et aitab. Lõikasime katki ja näitasime lapsele ka et katki on. Esimene öö oli igati rahulik, üllatusime Kajaga mõlemad. Järgnevad ööd aga on olnud pea samasugused kui lutiga, või noh, pisut rahulikumad, aga mitte nii nagu ootasime.
- Magama jäämine. Vaat sellest on viimasel ajal probleem saanud. Nii kui lapsel selg voodit puutub, kohe saame suure kisa ja nutu osaliseks. Paaniliselt karjutakse. Arvasime, et äkki kardab pimedust, aga päeval on sama seis. Ja kui õhtul näiteks lasta tal voodis teha mis tema tahab, siis on vaikus majas.
- Silitamine. Meie tipsile meeldib kui teda silitatakse-masseeritakse. Ta on kohe nii õnnelik ja naudib seda täiel rinnal. Ka magama panemise ajal, kui silitada, on vaikus majas, nii kui järele jätta, nutt majas. Üldjoontes üritame ikka mitte silitada, laps peab hakkama ise magama minema ja jääma – sellega me tegeleme veel...
- Poti peal käimine. Kui pool aastat tagasi võisime lapse potile panna ja seda ka tulemuslikult, siis nüüd on ratas ringi peale teinud ja potti nähes saame juba jonni osaliseks. Poti peal ollakse niikaua kui tema püüdlused põgenemiseks teoks saavad. No aga päris vägisi ju ka kinni hoida ei taha...
- Söömine. Sööme ikka vähe. Hommiku- ja õhtupuder lähevad paremini alla kui vaatame arvutist Jänku-Jussi või midagi muud talle meeldivat. Raske sellega kohe.
- Kehakaal. Poole aastaga on laps juurde võtnud ainult 600 grammi. Seda on vähe ja meid on pandud lastearsti juurde järjekorda. Olen kindel et sealt midagi halba uudist ei tule, aga ikkagi.
- Pikkus. Poole aastaga 4 cm. Taas vähe, aga arvestades kehamassi juurde tulemisega, on see ootuspärane, vähemalt minu jaoks.
- Sõnad. No sõnu ikka eriti ei tule. Jah, me teame mitmete asjade tähendusi, aga neid sõnu kasutame harva. Isegi issi on enamalt jaolt emme, harva kui õiget sõna kasutatakse. Samas aga räägime rohkem kui aastaselt ja loomulikult aru saame palju rohkem.
- Vesi. Vesi meeldib meile jätkuvalt. Vanni minna tahetakse, aga pead peasta mitte Veega armastame ka niisama sulistada. Tegime pisikese trepikese et laps pääseks vannitoas kraanikausi juurde. Seal ta siis seisab ja mängib kraanist voolava veenirega, eriti just hommikuti kui hambaid peseme.
- Mänguasjad. No need pole ikka veel eriti IN. Vahepeal mängitakse, siis rohkem kui emme või issi ninapidi juures asjatavad. Üksi mängimist on vähe, kui siis võtmete või muu sarnase mitte-mänguasjaga.
- Kõndimine. Kõnnime ja jookseme, pool aastat tagasi polnud kumbagi neist Astmetest, kui on madalamad, läheme üles ja alla ilma abita ja püsti olles. Suuremate astmete korral roomame üles kui kätest kinni ei hoita. Trepist aga alla tuleme näpu otsas.
- Inimesed. Vanaemad tuntakse nüüd juba kaugelt ära, nägu läheb naerule, aetakse käed laiali ja joostakse vastu kallistama Onusid enam ei kardeta, pisut hirmu tekitavad kortsus tädid, aga nendegagi harjutakse mõne aja pärast ära. Pisut vanemad lapsed meeldivad, sellised kes mürgeldavad ja tormavad, nendega saab ju kaasa joosta
- Küüntelõikus. Varem oli see alati läbi nutu ja pisarate. Nüüd oleme leidnud mooduse kuidas teha küünelõikus lapsele huvitavaks. Meil on sõrmedel-varsvastel nimed: Niff-Niff, Naff-Naff, Nuff-Nuff, Paff-Paff ja Puff-Puff. Lõikuse ajal siis jutustame vastava sõrme või varbaga ja lapsele see meeldib!
Jah, ja muidu areneme ning oleme seltskondlikud. Jutustame palju, meile küll arusaamatus keeles, aga siiski. Suuremaid haigusehoogusid pole lapsel olnud, aga seda peetakse veel emapiimaga kaasa tulnud immuunsuse osaks. Järjest rohkem avastame maailma ja järjest suuremaks see saab. Õues jalutame nii aias kui ka linnaliikluses – laps peab ju maailma kogema sellisena nagu see on. Porilombid on lahedad, neid me väga ei keela, aga valime et need oleks vähese veega ja madalad :P
Seega, on nii rõõme kui muresid, täpselt nii nagu olema peabki Loe samal teemal: Kadi sai aastaseks!
Ema tuli Tartusse. Ta tahab meile pulmakingiks sõrmuseid kinkida ja tuli siis nüüd neid välja ostma. Pärast lappasime veel Taskus ringi ja käisime ka Sepa turul.
Kodu jõudes hakkas Kaja kurtma et pea valutab. Peavalu läks õhtuks aga üle suuremaks palavikuks, palavik kerkis üle 38 kraadi. Seega, minul kurguhaigus ja Kajal miski muu jama, ainult Kadi on veel kombes.
Pühapäev. Öösel oli ka minul palavik, hommikuks kadus. Laps oli ainus kes täna öösel hästi magas.
Vaatamata kõigele on munadepüha. Mune meist aga keegi värvida ei viitsi, Kaja on päris voodis ja ega mingit tuju pole ka.
Enamus päev kulgebki lihtsalt ringi uimates, Kaja aidates ja lapsega mängides-suheldes. Õhtul käime lapsega kahekesi poes ja jalutame pisut, ning siis taas seinte vahele...