Esmaspäev. Öösel jätkus Kaja kõrge palavik (kuni 39 kraadi). Hommikuks tõmbas 37+ peale, aga üldine olemine oli ikkagi väga sant. Seega ma ei kiirustanud tööle, vaid pesin ja toitsin enne lapse.
Tööpäev sujus eriliste jamadeta ja eriliste uudisteta, tavaline tööpäev. Lõpuni ma seda polnud kuna tuli kodu tulla – Kajal oli naistearsti aeg, et arstid temaga telefoni teel miskipärast rääkida ei tahtnud, siis ta vedas enda sinna kohale, kuigi on veel pisut palavikune...
Päeva peale emmel palavik eriti ei tõuse, aga olemine on nigel. Endal aga hakkab juba looma, saab elada 
Teisipäev. Täna nägin und, justkui ennustust. Ilus päikesepaisteline ilm oli kui läksime maale. Suur õu oli rohtu kasvanud, miskid kõrkjad seisid püsti, vaevu oli aru saada et see on õu. Majal oli katus sisse langenud, väga trööstitu ja mahajäetud maja. Käisime isegi sees, tubades keldri kohal olles põrand kõikus ja vaevu saime selle pealt ära, et sisse ei kukuks. Laest sadas miski metallkera alla mis parajalt ehmatas. Põllu poolne sein oli varisenud ja igalt poolt mujaltki seintelt kukkus kohe midagi kui seda puudutasid. Täiesti õudne! Keegi veel mainis selja tagant, et miks seda maja ikka ära ei müüdud. Täiesti reaalne ja õudne vaatepilt, mul oli nii kuramuse kahju et anna või otsad... 
Plaanide järgi pidin hommikul minema Ülikooli Kohvikusse kassamasinaid tagasi panema. Jõuan kohale, tööd alles pooleli. Seega sain tünga ja sõitsin töö juurde...
Emme teatab: Kadil pisike palavik. Loodame et temale see hull emme-viirus selga ei hakka! Lapsel tulevad praegu silmahambad, arvatavasti sellest magas väga rahutult ja ehk on sellega seotud ka see palavikuke, eks aeg näitab...
Et emme on nüüd mitu päeva järjest kodus pidanud istuma, käis ta täna üksi poes. Noh, üksi ka seetõttu et Kadil pisike palavik on. Kui Kaja tagasi tuli, sõitsin ma Annelinna staadionile Tammeka ja Tallinna Kalevi vahelist mängu vaatama. Võit! Oi see oli magus!
Täna oli Meistriliigas kokku neli mängu, igale sai Triobetis alla pandud üks euro ja iga mänguga ma võitsin selle raha tagasi pluss tibake ka peale, ilus
Kolmapäev. Täna ajas laps enda varakult üles, aga surusin ta tagasi patja ja ta jäi sinna seni kuni mina tööle ära sõitsin. Sai Kaja ka natuke rohkem hommikul hinge tõmmata. Aga samas on hommikul lapsel palavik 38 kraadi... Oli seda jama siis nüüd vaja, just läheb väljas soojemaks ja võiks ju saada väljas ringi kolada...
Üle pika aja sai täna üks õlle tarbitud. Enne kodu minemist käisin Maximast läbi, kannatasin ühe pudelikese pärast ülipikka järjekorda ja lisaks teistki, kuna ühest läks kassapidaja pikaks ajaks minema... Noh, aga õlleke libises pärast küll, kuigi, minule kombe kohaselt nelja tunni peale pudelike 
Neljapäev. Laps majandas öö läbi midagi, no ei tahtnud magada. Hommikul oli selgus majas – 39 kraadi kehatemperatuuri. Selge, haigus on lapsele üle läinud, näis mis minust saab. Et laps midagi sööma ei nõustunud, siis käisin Maximas ja tõin joogijogurteid, seejärel ise tööle.
Peale lõunat läksin Ülikooli Kohvikusse. Seal on suur põrandate lihvimine ja poleerimine. Õigemini on see nüüd läbi ja ma sain kassamasinad taas tagasi tassida ja käiku lasta. Mõne asja tegime pilguga tulevikku
Ja siis maandusin kodus. Laps on jätkuvalt kõrges palavikus ja emme pole mitu päeva välja saanud. Seega, ülejäänud päev oli tema jagu, saab minna kuhu tahab ja teha mida soovib
Õhtune lapse magama panemine on veel raskem, Kõrgest palavikust tingituna ta muudkui rahmeldab ja sebib, ärkab iga natukese aja pärast üles...
Reede. Nonii, ei saa öelda et öösel magada ei saanud, sai küll, aga suhteliselt lünklikult. Võtsin juba magama minnes lapse enda kõrvale voodisse, et oleks lihtsam majandada. Öö jooksul otsisin teda pimedas mitu korda taga. Küll oli oma voodi poole läinud, küll vastu seina, küll all jalgade juures. Ja iga kord oli ta tontsedateab mis asendis: risti, põiki, kägaras nii ja naapidi. Iga kord tuli ta õigele kohale tagasi sikutada Öö jooksul ei vaadanud kordagi kella, ootasin kuna koitma hakkab. Kella vaatamine oleks võinud trauma tekitada, kui näed, et käid näiteks iga kümne minuti tagant last kohendamas :P
Ülemus käis koos Pärnu abi-itimehega külas. Abi oli korralikus pohmellis Lõbus kohe.
Laupäev. Milline öö! Ma olen väga vähe maganud. Laps lihtsalt sahmis, ärkas muudkui üles ja nuttis mul käes. Ausalt, ma olin viidud viimse piirini. Kella poole kuue paiku vahetas Kaja mu välja...
Ja laps muudkui jonnib ja mitte midagi ei taha. Ma ütlen, et see on paras katastroof... Kui emme aga Innaga linna läheb, jääb majas elu rahulikumaks. Mängime rahulikult, sööme (õigemini Kadi ei söö) hernesuppi ja lõpuks panen ta lõunauinakule.
Ülejäänud päev läheb jalgpallilainel. Eedeni juurest võtan peale Sigmari ja Martini, Karlova Gümnaasiumi juurest veel kaks noormeest. Kui Tartus hakkab päike pilve tagant välja tulema, siis mida rohkem Paide poole, seda hämaramaks läheb ja lõpuks sajab isegi vihma.
Mäo ümbersõit on väga palju ümber teinud. Keerasime enne ümbersõitu Mäo risti ja lootsin sealt otse, vana teed pidi Paide peale saada. Aga, kuradid on aia ette ehitanud! Ja et nüüd siis Paide tee peale saada, tuli ikka korralikult keerutada enne kui see võimalikuks sai...
Ilm Paides on pilvine, tugeva tuulega ja ajutiste väikeste vihmasadudega. Aga see meid ei heidutanud, laulsime nii et mets kajas (seda tegid ka vastasfännid). Peale halva ilma oli ka halb mäng ja halb tulemus, ikkagi laulsime. Pähe saime kahe väravaga pluss üks sulust mida ei loetud pluss kolm päästvat posti. Meie saime ainult ühe mitte loetud sulu-värava ja mõned üksikud võitlused vastasvärava all... Ehk siis, polnud lootustki võitu napsata. Mängu sees esimesel poolajal saime kolm kollast kaarti viie minuti jooksul! Olin kindel et saame tänu sellisele kaartisajule ka punase. Saimegi, aga mitte teise kollase näol vaid väravavaht tegi kohtuniku arvates punast väärt rikkumise...
Tagasi sõitmiseks vahetasime kahae auto peal mehed nii, et poiste asemel tulid meie autosse Tanel ja Heiki. Lõbus tagasitee oli palju kiirme kui uimane minek. Enne Tartut sai pilvisus otsa ja linna jõudsime loojunud päikesega, aga valges. Panin poisid Era tänava tanklas maha ja kõik jooksid kodudesse laiali.
Pühapäev. Täna magasin mina teises toas. Ja oli kuulda, et Kajal on tükk tegemist, laps nutab mitu korda. Silmahambad tulevad...
Hommikul sõidame Lõunakeskusesse. Kuigi algselt pidime minema ainult Rimisse, käisime ka Takos. Hea et käisime, saime siit päris mitu vajalikku asja soodsama hinnaga
Kodu jõudes ootas meid siin Inna Reijoga. Et Kadi jäi teel kodu magama, siis tõstame ka tema vankrisse ja teeme jalutuskäigu Maxima juurde „laadale.“
Laps on juba pea kaks nädalat korralikult vannitamata. Täna sai see siis taas teoks Ja nagu kiuste tuleb peale vanni taas palavik... Ei tea kas sai siis nüüd natuke liiga vara vanni? :S