Esmaspäev. Tööle! Aga, lõunast taas kodu, kuna Kaja läheb meil haiglasse. Seks puhuks tuleb ka Kaja ema Tartusse, nagunii tal vaba päev ja midagi plaanis polnud. Et Kaja emal on bussini aega, siis jalutame Karlova peal ringi ja otsime vaiksemaid tänavaid. Huvitav on aga see, et vaiksemad tänavad on lapsele vankris magamiseks palju kehvemad kui mürarikkad tänavad! Miks? Selgitus on siin: kui mürarikkal tänaval näiteks koer haugatab, ei saa laps sellest peaaegu arugi, kui vaiksel tänaval koer haugatab, siis see lõikab väga teravalt vaikusesse ja ajabki üles Nii lihtne see kõik ongi.
Kui Kaja ema lahkub, ärkab ka Kadi. Käime temaga pensioniametis naabrinaise pabereid ära viimas ja siirdume haiglasse emme juurde.
Laps on haiglas täiesti liimist lahti. On kohe näha, et ta ei taha siin üldse olla, isegi emmele ei tahetud kalli-kalli ja musi teha (emmel olid veidrad haiglariided seljas, äkki see mõjus lisaks). Ju ta siis kartis, et äkki tahetakse teda siin üle vaadata ja äkki isegi süsti teha (viimasel ajal on seda mitu korda olnud).
Koju jõudes jalutame veel õue peal ringi ja Kaido käib meil korraks külas.

Teisipäev. Ära sa märgi, oli rahulik öö. Sellele vaatamata ärkas laps kell seitse. Üritasin küll, aga magama ta enam ei jäänud.
Peale hommikusi toiminguid käisime Konsumis Kajale söögikraami ostmas ja siis haiglas külas. Laps oli ikka ettevaatlik ja ei tahtnud sealolekuga leppida. Tagasiteel käisime veelkord Konsumis, ostsin lapsele üht teist mida ta sööb (viinerid, sült, kohukesed).
Ja siis saabus lapsel tuduaeg. Lootsin, kuniks laps magab, et kirjutan paar artiklit ja keeran ka ise unele. Juhtus aga nii, et kui artiklid valmis said, vajus tagatoa uks lahti ja väike särasilm astus tuppa Seega jäi minul magamata.
Õhtul käisime veelkord haiglas emmel külas. Sel korral oli laps palju leplikum ja jalutas mööda koridori edasi ja tagasi, proovis pidevalt hüpata „hoppadi“ saatel (see ei tule veel eriti välja). Nüüd sai emme ka kallisid ja musisid, järelikult harjus laps kohaga piisavalt ära.
Inna tuli Reijoga liinibussiga Tõrvast. Ootasime neid Filosoofi pargis, et nad kodu viia. Reijo on ju siiski 12 kg, seega ilma vankrita annab sellist mürakat jalgsi kodu vedada Ja muuseas, nädalavahetusel läks Reijo kõndima! Kõndimine presenteeriti ka meile kenasti ära.

Kolmapäev. Laps ärkas vara ja jorises mis hirmus. Kiigutasin ta unele, natuke oli rahu ja siis algas kõik uuesti peale. Nii miski neli korda, siis leppis ja jäi sügavamalt unne. Magasime poole üheksani, siis helistas Kaja ja ajas meid ikkagi üles
Täna oli vaja kindlasti töö juures käia, uued rentnikud tegid töötajatele koosoleku. Viisin Kadi Inna juurde ja sõitsin tööle.
Koosolekul oli nii palju rahvast, mida minu silmad siin saalis pea kümme aastat näinud ei ole. Paljud said oma küsimustele vajalikud vastused ja tulevik tundub töölistele helge. Minu edasi jäämine on lahtine.
Sõidan Inna juurde tagasi, lapse järele. Tuleb välja, et meie laps on hirmus hellik. Kui Reijo juba tema poole vaatab, on vaja kohe voodi peale või kellegi sülle plehku pista. Kui Reijo kõvemat häält teeb, tuleb kindlasti jorisema hakata. Kui Reijo puudutab, siis on hüsteeria lahti! Vaat nii. Viimased paar nädalat haigusi ja muud sellist on lapse sotsiaalsusele ikka tugeva põntsu andnud. Seega on meil nüüd prioriteet number üks lapse sotsialiseerimine.
Jõuan kodu, Kaja helistab, talle võib järele tulla. Organiseerin Laili ajutiselt last hoidma ja käin Kajal haiglas järel ära. Ma nüüd ei tea millest, kas sellest, et emme kodu tulek ergutas meeli või midagi muud, igatahes lapse magama panemine oli totaalne katastroof! Selline sõda ja vingumine, lisaks kratsis ta enda pool verele igalt poolt... Otsustasime ta siis kiikuma panna, 15 min hiljem jäi laps rahulikult kiigel magama...
Kella viikes tuli taas lapsehoidja. Jätsime nad omapäi ja käisime ise Lõunakeskuses ja Taskus asju ajamas.

Neljapäev. Täna olen taas täies mahus tööl. Emme läheb sõbrannale külla, kellel oma laps ja veel üks parasjagu hoida on. Ja seal toimub kõik samamoodi kui Inna juures. Täielik teiste kartmine ja teistega mitte arvestamine. See asi ei meeldi mulle, sellest tuleb lahti saada ja seda kiiremas korras.
Mairo käis meil täna töö juures külas. Ta on ikka truult meid siin aegajalt külastanud ja see on äraütlemata tore. Tekkis taas idee hakata temaga orienteerumistel kaasas käima, peab ju midagi füüsilist üks inimene vahepeal tegema kah!
Kajal oli täna hambaarst. Peale tema tagasi tulemist käisime Inna juures, last sotsialiseerimas Saab vaikselt hakkama küll, ise peab julgustama teda. Kui nii umbes kuu jagu teha, peaks kõik taas korras olema

Reede. Räägin hommikul Kajale, et täna on vaja tooteid pildistada. Ja jõuan tööle ning avastan – fotokas jäi kodu! Ah, mul käis kohe kops üle maksa, et kuidas ma sain nii loll olla. Aga ega midagi, käsin sel siis järel.
Täna käin tööl garaažis ja kontrollin autol kõik tuled-pirnid üle, et katkised välja vahetada – vaja ülevaatusele minna. Hiljem oli meil uute ülemustega väike koosolek. Kahjuks ei saanud suurt midagi teada, et mis mind ees ootamas on.
Õhtul tuli Lille külla. Käis ujumistrennis Auras ja tuli siis siis kuniks papa töö asjadega valmis saab ja ta kodu kaasa võtab. Kaja käis samal ajal ära, pulmakutsete jaoks vajalikke ornamente kellegi juures tegemas.

Laupäev. Läheme jalutama, kesklinna, seal on täna kevadlaat. Ka Inna liitub meiega. Kui teised rahva sees ringi kolistasid, siis mina Kadiga läksin mänguväljakule, õpetasin last liumäge kasutama. Ja see isegi meeldis talle Kahjuks tuli pidevalt ninapidi juures olla, seega pilti sellest toredast tegevusest pakkuda pole.
Kui kodu jõudsime, panime Kadi magama, Kaja hakkas tegelema kutsetega ja mina käisin aitasin Helgil keldrist asjad kuuri vedada, et ta saaks suveks maale kolida. Samas sai pööningult alla toodud Kadi uus, suurema lapse voodi
Pärast sai telest jalgpalli vaadatud ja pisut Kaja aidatud. Siis aga sai kell nii palju, et Kaido saabus meie juurde ja hakkasime Tamme staadioni poole liikuma. Täna siis esimene kodumäng murul. Mängule tulid järele ka Inna ja Kaja lastega.
Mängu, loomulikult, saime pähe, ja seda Paide käest. Hale. Kui meile esimesel poolajal kaks väravat ära löödi, mõtlesin tõsiselt kolmanda korral staadionilt lahkuda. Õnneks seda ei juhtunud. Teise poolaja tegelesin rohkem lapsega kui pallimängu vaatamisega. Suuremate ovatsioonide või sõimamiste korral üritasin seda lapsele kuidagigi meeldivamaks luua, et ta hirmust nutma ei hakkaks, ja see kõik õnnestus suurepäraselt
Peale mängu oli meil Kaidoga kokku lepitud veiniõhtuke. Konsumist haarasime tüki kaasa ja liikusime põikega Filosoofile kesklinna. Püssist võtsime praeleivakesi ja Assari veinilokaalist ühe veinikese lisaks. Aga kell läks ja pisut jahe oli, pealegi oligi meil plaanis ligi kolm tundi veinitada, et mõistlikul ajal kodu jõuda (ja mitte liiga täis jääda). See viimane vein jäi enamuses alles, see ootab nüüd kodus riiuli peal järgmist korda...
Kaja oli ka veel üleval kui kodu jõudsin. Noh, kell oli ju alles kümme saamas kah. Aitasin tal siis pulmakutsetega tegeleda, nii palju kui see minu konditsioonis võimalik oli. Ehk siis, õhupalle sai täis puhutud

Pühapäev. Kaja vaatab auto pabereid – ülevaatusele polegi veel vaja minna, hoopis kindlustus saab mai lõpus läbi! Hehh, noh, hea seegi :P
Aga kohe midagi halvemat kah. Lapsel on eilsest õhtust saati kõrge palavik, seal 39 kandis... Ja meil oli täna just plaanis teha ringreis Tõrva linna ja lähistele, et viia pulmakutsed laiali. Aga tegime siis nii, et Kaja läks neid ise viima, võttis Inna Reijoga sõidu peale kaasa, et liiga igav poleks.
Meie lapsega olime kodus. Kohati ta pisut jonnakas oli, aga saime koos kenasti hakkama. Panime eile pööningult alla toodud voodi koos kokku. Laps oli iga kruvi keeramise juures ninapidi kallal, näitas näpuga ja seletas pidevalt – õpetas
Kui Kaja saabus, sai pisut ahjupuudega tegeldud ja lapse vana voodi pööningule viidud. Ja kuniks Kaja öösel ära käis, sai telest Bondi vaadatud