Esmaspäev. Täna on teine öö järjest kus laps meid minimaalselt häirib. Häirib küll rohkem kui Reijo, aga no ikka palju vähem kui tavaliselt. Ka kurguhaigus näitab jätkuvat taandumist, mis on nädala alguseks igati hea märk
Päeva teine pool keeras sajule, nii nagu lubati. Sadas ikka tõsiselt ja korralikult, nii et ka kõige paksema võraga puu alune oli ikka korralikult märg. Ainus asi, et pisut jahe oli, 13 kraadi pole ikka veel soe ilm.
Vihmasadu jätkus ka siis kui oli aeg kodu minna. Kaja küll ähvardas autoga järele tulla, aga mina kargasin ratta selga ja kimasin kodu poole. Tegelikult mulle meeldis. Mõnikord on lahe ka märjaks saada, eriti kui sihtpunktiks on kodused soojad seinad kuivade vahetusriietega. Peale minu oli teisigi rattaga sõitjaid, aga mina olin selliseks ilmaks valmistunud, need teised keda nägin, aga mitte... Tänava ääres askeldas ka kaks tüdrukutirtsu kes igati suurt vihma nautisid, kilkasid nii et kaugele oli kuulda
Täna oli meil ema külas. Aitas last hoida, nii et Kaja sai pulmaasjadega tegelda. Et vihm ei taandunud, siis viisime ema bussijaama bussi peale. Lubasin täna Kaidole töö juurde järele minna. Peale ema bussile panekut sõitsimegi talle järele ja tõime ta kodu.

Teisipäev. Innal on vaja üles panna ruloo ja kardinapuu. Tean, et ta on seitsmeni tööl. Tekib selline tore plaan, et läheks paneks asjad üles nii, et Innale seda ei ütle. Peale tööd saab plaan ka teoks. Sõidame Inna juurde ja loodame et asjad sujuvad. Tükk aega otsime taga rulood, siis ruloo kandureid. Mingil imelikul kombel aga õnnestub kõik üles leida ilma terve elamise peapeale pööramiseta Ruloo paigas, panen paika ka kardinapuu. Õnneks kardinapuu jublakaid pole otsida vaja, need ma tassin kõik kodust kaasa. Igatahes kui jõuame tagasi kodu, helistab Inna, et ta hakkab nüüd töölt liikuma. Ütlen talle siis et okei, laekun kunagi.
Meie arvetuste kohaselt peaks Inna juba kodus olema, aga ikka ta veel ei helista, et on avastanud me kätetöö. No tunnike hiljem siis Inna hõikab emmessenni, et tema muudkui ootas minu tulekut, ja kui oli juba telefoni haaramas, et kus ma olen, tegi alles avastuse Jess! Lahe niimoodi üllatada.

Kolmapäev. Täna on juba kolmapäev. Pulmapidu tuiskab täiel hool järjest lähemale ja lähemale. Ikka on korraldus alles poole peal ja kõik jookseb rööbastesse alles viimasel hetkel, selles võib kindel olla
Eilsest saati on mu kodukaga jamad lahti. Küll ma tuhnisin, et kitsaskoht leida, kuniks ikka teenusepakkuja uksele koputasin. Õigesti tegin, oligi nendepoolne turvareegel mis minu jaoks ei sobi. Vaatame, see võetakse nüüd minu jaoks maha. Kurtsin ka kiiruse probleeme, ehk saame selle asja siin stabiilseks ja kiireks ükskord tagasi.
Õhtul jätame lapse lapsehoidjaga ja käime ise Annelinnas loomi vaatamas. Siin on krokodillide ja muude roomajate näitus. Kuigi pileti hind on krõbe, tahab Kaja siiski neid olevusi näha. Suures telgis on palju erinevaid puit-klaas kaste kus siis nii madusid, sisalikke, ämblikke jms elukaid. Kahes treileris hulpisid krokodillid, ühes treileris olid mitmemeetrised maod-püütonid. Kogu kompleksi keskele jäävale õuele oli magama pandud kaks suuremat krokodillielajat ja aedik pirakate kilpkonnadega. Ideeliselt päris huvitav

Neljapäev. Vaatasin üle pika aja Lassie blogisse ja leidsin laheda nuditud laulurea: Maa tuleb täita lastega.
Enne lõunat käisime Ilmatsalus pulmakohta üle vaatamas. Jaanusel igasugu ideed suisa voolasid Filmiteemale aga oli vaja kohta mõnes taluõues, et teha mõned kaadrid. Tagasiteel Tartusse leidsime selle koha! Õhtul käisin sealt läbi ja rääkisin pererahvaga, et kas võime pulmapäeval läbi astuda. Perenaine suhtus meisse ülima heasoovlikkusega ja oli meie ideest suisa vaimustatud
Õhtul käisime Askos. Kurtsin neile paar päeva tagasi, et diivan on hakanud krigisema-kragisema ja nemad on nõus meil selle kohe välja vahetama! Vaat see on teenindus! 5+ Sellest ka eraldi teema SEAL.

Reede. Magasin teises toas. Hommikul ärkan tund enne kella, imestan, et pole lapse häält öösel kuulnudki ja magan veel tunnikese, kellahelinani. Hiljem, kui Kaja ka juba üleval, suhtleme, Kaja küsib, et kas laps öösel häält ei teinudki. Kae üllatust – kumbki ei kuulnud midagi, järelikult midagi polnudki. Tähendab, see on üks üli-harukordseid öid kus laps magas terve öö ilma suurema jamata. Kuulutame selle päeva meie pere-püha-öö'ks?

Laupäev. Kerge suremise päev. Kaheksast ärkan, et võtta tablett. Ärkasid ka teised, seega kobisin tagatuppa magama. Laps käis korduvalt minu seljas ronimas ja mängimas, olin nagu laip, oli isegi mõnus et ta seljas elas... Mingi hetk hõikas Kaja, et läheb lapsega linna. Mingil hetkel aga kuulen, et nad on juba tagasi. Arvasin miskipärast, et kell on kuskil kolm päeval... Ajan jalad alla.
Hähh, kell on südapäev! Aga okei, olemine polegi enam kõige hullem. Teen „hommikusöögi“ ja uiman niisama. Siis läheb Kaja lapsega päeva und tegema, solidaarsuse mõttes keerasin ka mina taas pikali
Kella viiest tulid Inna ja Piret, et viia Kaja tüdrukuteõhtu jalutuskäigule linna. Reijo jäetakse minu hoida. Asjatan lastega aias terve tunnikese ja hiljem siis juba toas. Sellest meeleolukad pildid leiab SEALT.

Pühapäev. Väljas sajab vihma, aga meil õnneks erilisi õuetoimetusi täna plaanis ei olnudki. Plaan oli käia Lõunakeskuses. Võtsime ka Pireti ja Kaido sinna kaasa.
Päeva teises pooles vihm taandus ja käisime Inna juures. Panin tal ratta külge lapsetooli. Tegin ka testsõidu Kadiga, talle meeldis see nii väga, et käisime Zeppelinis ka endale sellist asja otsimas. Aga, sealne värv mulle ei meeldinud, seega jäi ost seekord ära.
Käisime ka Kaubamajas. Kaja otsis kunstlilli, et komplekteerida bukett pulmaauto peale. Kahjuks aga midagi head ei leidnud. See aga ei tähenda et buketti ei tule Kodus olevast kraamist leiutas Kaja päris mõnusa buketikese kokku Seda näeb siis juba reedel!