Esmaspäev. Ma olen nüüd ka moodne – sain miski moodsa haiguse külge. Öö läbi külmetamist, hommikupoolik pasandamist, pool päeva kurjavaimu tugevat pea ja silmade valu üle 38 kraadise palavikuga. Ausalt väga muserdunud ja jura tunne terve päev läbi.
Imelik on see, et öösel arvasin tõesti lihtsalt külm olevat, tõmbasin teise tekigi peale. Laps magas väga halvasti, mis lisaks magamist segas. Hommikukella peale ärkasin üles ja hakkasin magamatusest hoolimata hommikusi toiminguid tegema. Vahepeal kuidagi jõuetu olla oli, aga panin  selle magamatuse peale. Kui siis peale hommikukohvi põhja alt ära viskas, otsustasin end kraadida. 38,8 kraadi! Võtsin vaikselt riided seljast ära, potitasin end jällegi, saatsin töö juurde sõnumi ning keerasin voodisse tagasi...
Päev liikus läbi peavalu. Lõpuks õnnestus korralikku peavalurohtu saada ja see tõesti leevendas: Ibumax. Paracetamol valu vastu ei aidanud, aga tõmbas palavikku alla.
Õhtu keerasin põhku ette tuppa, äkki vaja öösel veel ringi liikuda...

Teisipäev. Öö oli enam-vähem, palju liikumist polnudki. Palavik on taandunud, jäänud on kerge peavalu. Olgugi et ma baasis ei ole, teen tööd ikkagi, siiani kõik probleemid olen saanud eemalt olles ära lahendada.
Õhtul tõusis taas palavik, aga pean seda viimseks haiguse hingetõmbeks

 .

.

Kolmapäev. Lumi! Sajab ja sajab, ometi. Lumekihi paksus kasvab ja sellega kasvab ka bensiinihind. Terve sendi jagu keevitati otsa, Nestes nüüd A95 maksab 1,324.
Lapsuke on meil kerges palavikus täna (kuigi väikelastele on kerge temperatuurikõikumine normaalne). Et ma aga haige olin, siis Kaja igaks juhuks lapsega täna väljas ei käi. Kui õhtul kodu tulen, on ta parajalt kurnatud olemisega ja saadan ta värskeõhuringile poodi

Neljapäev. Ärkan täna spetsiaalselt varem kuna öö läbi lubatakse lumesadu. Seega saan hommikuvõimlemiseks mõnuga lund lükata. Sadu on aga nii suur et tund hiljem ajab juba naabrimees mu tehtud töö üle, päeval käib ka Kaja korra üle ning õhtul ka mina. Teisisõnu, päev läbi on sadanud. Nüüdseks on korralik lumekiht maas ja võib rahulikult talvemõnusid nautida.
Auto on ka ülepeakaela hanges. Rakendan ka sinna pisut aega et ta välja kaevata, äkki vaja mingi hetk kuhugi kiiresti lennata...
Muuseas, nägin täna unes kõiki meie raamatupidajaid. Sosistasid koridori peal, et peaaegu kõik võlas olevad arved on ära makstud, et kui see üks ja viimane ka nüüd ära saaks, siis oleks see alles kõva sõna

Reede. Täna tuleb ülemus majja. Temale omasel kombel on eeldatav ajaplaan sassis. Ja temale omasel kombel saab asi siiski tehtud, mitte päris 100%, aga piisav protsent et asjadega saaks kenasti edasi liikuda.
Õhtul käisime pitsat söömas. Viimasel ajal on siin teenindajaks üks vanem naisterahvas, huvitav, kas nooremad silmarõõmud on lahti lastud või ise ära läinud või ma lihtsalt trehvan valel ajal

Laupäev. Unenäod olid tänu lapse pidevatele üles ärkamistele lühikesed, värvilised ja meeldejäävad.

Mingi veider diivanivaimustus tuli üks öö peale ja sellest sai suurem plaan. Lisaks oli meil plaanis ehitada taha tuppa nurga taha maast laeni kapp. Ja et sellest veel vähe ei oleks siis Kaja tahaks välja vahetada ka tagatoa kappi mis oleks palju suurem kui olemasolev. Seega on tänane teema mööblipoed. Alustame Prismast ja esialgu otsime diivanit. Siin suurt midagi silma ei jää. Läheme Teguri tänava Mööblikeskusesse. Diivanid on siin odavad vene mõttetused. Aga siin jääb silma üks nurgakapp mis nina alt ära ostetakse, aga mis igati sobiks ka meie elamisse (et poleks ise ehitada vaja). Leiame ka suure riidekapi mille hind meeldib ja mille kohta õhtul netist veidi lisa otsime.
Järgmine peatus Lõunakeskus. Siin sööme, siis laps magab ja meie lappame lihtsalt ringi kuniks Kadi ärkab. Edasi Sotka ja Asko. Siit leian sellise diivanitüübi mis mulle meeldib. Mis aga ei meeldi on värvid ja ka hind võiks olla pisutki odavam. Siit võtame kaasa näidisvärvide lapikesed et vaadata milline värv tuppa paremini sobiks...

Pühapäev. Unenägusid nägin jälle palju ja nad olid varaste hommikutundideni ka meeles. Aga kui märksõnu kirja ei pane siis lähevad meelest ära. Kahju, olid tõsiselt head, seda mäletan. Ühes unes olime Kadiga Lõvel, aga ei midagi täpsemat.
Igatahes laps magas halvasti. Päeva peale hakkas ta ka köhima, tekkis suur nohu ja õhtuks ka korralik palavik. Kadi on haige.
Aga hommikul helistasime Kaidole et me läheme mööblikauplustesse. Ka temal on üht-teist vaja, seega tuleb meiega ringile kaasa. Ring tuleb täpselt samasugune nagu eile. Seekord vaatame Prismas ka kappe ja leiame ühe mis on 100 EUR odavam ja sama hea kui teises poes. Igatahes, siia vist tuleme veel tagasi
Askos näitame ka Kaidole diivanit ja ka temale meeldib, aga ta ei oska meie elamise värve ette kujutada et arvata milline värv parim oleks. Ma olen pisut aega nõutu ja lõpuks jään Kaja soovitud pruuni juurde. Maksame ära ja nüüd on paar tundi aega enne kui see kodu jõuab. Käime Lõunakeskuses ja hakkame kodu sõitma. Kadi aga jääb teel magama. Seega teeme linnale suure ringi peale enne kui Filosoofile keerame ja samas meie järel ka mööbliveo auto mille ma kohe „meie omaks“ tunnistan ja nii see ka on
Seega, jõuame kodu ja diivan koos meiega. Kaido aitab mul vana ära tõsta ja uue pakendist välja tõsta ning paika saada. Siin ta siis nüüd on, meie uus diivan!
Diivanijääkidest ehitame lapsele mängumaja.

Pärast viin Kaido kodu ja oleme kodused. Lapse palavik tõuseb 38,5 peale ja on näha et tänane öö tuleb karm. Homme on tööpäev, seega magan teises toas uuel diivanil...