Esmaspäev. Magasin öösel lapsega ja ta magas terve öö, häirimata. Hämmastav kohe.
Et Kadi on kuidagi nohune ja köhib vahepeal koledasti, siis otsustame ära kasutada Innat, kes nagunii Reijoga kodus on. Inna ei ole õnneks selle vastu midagi.
Lõuna ajal Inna helistab ja küsib, et kuidas meie oma lapse magama saame. Jagan paar näpunäidet, aga pool tundi hiljem laps ikka ei maga. Sõidan siis talle järele ja panen kodus magama. Kerge see panek polnud...
Laps magas kaks tundi ja seega sain segamatult tööd teha 
Kuue paiku sõitsime emmele tööle järele ja tõime ta poe kaudu kodu
Teisipäev. Minu isiklik koduleht on nii aeglane, et see ei kannata kriitikat. Saatsin Tantumile (oma kodulehe majutajale) kirja: „Kas ma saan Tantumiga lõpetada lepingu ja ette makstud raha tagasi pretensiooniga ebakvaliteetse teenuse koha pealt? Mulle aitab sellest vip202 serverist ja teie tegemata lubadustest.“ Ja nad üllatasid! Vastuseks tuli: "Saame tagastada raha jäänud kuude eest (veebimajutuse eest). Palun täpsustage, millal me saame deaktiveerida teenust?" Saate aru, nad isegi ei taha klienti hoida või parendada oma teenust!:P Häbi! Pealegi saabus peale vastust veel üks üldkiri: „Täna hommikul on serverite kettasüsteemil 2 kettast korraga maha põlenud. Need on kohe uuete vastu vahetatud, kuid RAID kettasüsteemi taastamise käigus süsteemi üldine kiirus on kordi väiksem ja võib esineda häireid Tantum serverite töös. Vabandame ebameeldivuste pärast!“ Tegelikkuses pole töös häireid, kuna „tööd“ lihtsalt ei ole, on ainult häire... RAIDi üles ehitamine on aga vaevarikas töö, seega pakun et töö on häiritud mitu ööpäeva...
Tööl on täna koosolek. Üritan siis neile inimestele kes uut programmi ise kuidagi oma töös ei kasuta, et ärgu surugu tähtaegu peale, seda peavad tegema need kes töö teevad, nemad on objektiivsed hindama. Hiljem üritan veel võidelda mõningaste totruste vastu mille kohta öeldakse, et ma olen sõjakalt meelestatud. Ei ole, ma kannan TÄPSELT edasi uute ülemuste põhimõtteid ja ideid ja seisan vastu lauslollustele ja mõttetusele, kõik ei saa sellest lihtsalt aru!
Kaja saab täna varem minema ja läheb lapsele Inna juurde järele. Laps aga ei tahagi Inna juurest ära minna! 
Seega on Kaja ka seal. Kui mina lõpuks kodu jõuan, siis tulevad ka teised ära
Õhtu kisub unelemiseks ja hull väsimus vajub selga. Otsustame käia Maximas mandariinide järel Huvitaval kombel Kadile need hirmsasti maitsevad.
Kolmapäev. Täielik müstika kui kiiresti hommik saabus. Äkki kuulen läbi une, et telefoni äratus töötab. Mõtlen, et nagunii on telefoni kell jälle vale ja sellest hoopis valehäire. Siis kuulan aga, et tänava peal autod juba saalivad. Selge, järelikult on ikkagi hommik.
Tööpäeva teine poolik on pikk koosolek ja sellest hakkab saama ülenädalane traditsioon.
Kell neli küsin Kajalt kaua tal tööga läheb „Pool tundi,“ saan vastuseks. Selge, läheme siis koos Inna juurde lapse järele. Pool viis helistan, saan vastuseks et läheb ikka veel aega, et vist viieni ära. Et kiiret pole, ootan. Peale viit saan vastuse et ikka veel läheb aega. Ootasin ja ootasin, pool kuus saimeminema
Võtsime Inna juurest Kadi ja sõitsime ette helistatud pitsade järele ja kodu kütma...
Neljapäev. Et laps on ikka piisavalt terve ja Innal päeval saalimist, siis otsustame lapse taas lasteaeda viia. Poolteist nädalat viimasest korrast möödas – laps jääb nutuga maha.
Tööpäev keerleb elektroonsete lehtede ümber. Üks veeretab palli teisele, teine tagasi esimesele, aga otsa vaadatakse miskipärast mulle
Täna saab Kaja taas varem kodu ja toob lapse ära. Jõuan mina kodu, laps on ukse peal vastas ja pettumus onkohe näost näha kui mina pimedusest välja tulen – oodatakse Lillet Kui Lille tuleb, käime Kajaga Prismas kaubatuuril.
Täna üritame hakata uut lähenemist lapse magama panemisel katsetama. Et ei ole enam tema kõrval, vaid hoomatavas kauguses. Esimesel korral aga ei tule sellest midagi välja...
Reede. Öösel laps vähkres palju. No palju-palju-palju. Mitu korda käisin teda õigeks seadmas ja tekki peale panemas.
Tööpäev tervitas taas elektroonsete lehtedega, aga seekord said asjad ka paika.
Õhtul toodi Lille mulle töö juurde. Siit sõitsime koos lasteadea lapse järele ja maandusime Inna juures. Vanaema oli eile õhtul siia tulnud ja siis tulimegi kokku saama ja õhtust sööma. Mõni tund hiljem sõitsime töö juurest läbi, võtsime Kaja peale ja sõitsime kodu.
Laupäev. Täna on omalaadne päev – ma sõidan üksinda Tõrva. Nimelt on mul juba ammu olnud plaan võtta vanaema ja vanatädi Milvi peale ning sõita ringi neil aladel kust me pärit oleme. Aga aeg on muudkui läinud ja asja pole plaanist ikka veel saanud. Et aga nooremaks meist keegi enam ei saa, siis kartes vikatimeest võtsin ma oma lodevuse kokku ja tegin ürituse ära.
Teel Tõrva käisin Rõngu poes kooki, saiakesi ja kohvi ostmas. Et kohvi oli aga kuum, sisi sõitsin Rõngu surnuaiale ja panin kohvi välja jahtuma. Käisin ära sugulaste haual ja sõitsin juba joodava kohviga edasi
Kõigepealt võtsin Tõrvast vanaema peale ja siis Leebikust Milvi. Sõistime 60 km maha, kogu tee läpakas salvestas millest räägiti. Teekond kulges: Leebiku Vanamõisa Talnamõisa Vanamõisa Lemski Pori Lõve Pori Riidaja Leebiku. Polnud küll palju mida vaadata, aga minu jaoks oli asjalik reis.
Hannesel oli nädala sees sünnipäev. Et õigel päeval jäi õnnitlemata, siis otsustasin, et käin ka juba nende juures külas. Õnneks olidki nad kodus ja võtsivad mu vastu. Jõime teed, sõime kooki-torti ja ajasime meeldivalt juttu. Kuigi keelitati mind öömajale jääma, oli siiski plaan ikka täna tagasi sõita, oma pere juurde.
Pühapäev. Täna tekkis plaan, et koristame kodu rohujuure tasandilt nii kõrgele kui saab. Et aga laps sellises tegevuses pigem segavam kui abistav element on, siis tuli hea mõte. Teadsin, et Inna läheb emaga linna, aga poisi kaasa tassimine on tülikas. Seega pakkusin vorsti vorsti vastu, õigemini last lapse vastu: nemad lähevad linna, meie võtame Reijo enda juurde ja õhtul vastupidi. Inna oli kahe käega nõus
Tõin siis Reijo meie juurde mängima. Lõuna ajal panime Reijo reisivoodisse magama ja Kadi oma voodisse. Tund aega panime oma last magama ja ikka ei saanud hakkama. Selline röökimine oli majas et anna olla. Lõpuks Reijo selle jama peale ärkas ja Kadi jäi magama... Veider värk. Igatahes viisin siis poisi Inna juurde.
Kui Kadi ärkas, viisin tüdruku poisile järele Kogu sealne rahvas võttis suuna poodi, mina aga kodu tagasi. Algas suur koristusõhtu.
Müttasime vist kolm tundi. Igatahes kõik sai puhtaks, isegi seinad. Ja siis – lapsele järele.
Inna juures oli nagu lasteaias. Lapsed möllasid ja saalisid ringi, ise üleni higist märjad No Innal oli muidugi korralikult köetud ka. Meie jõudmisajaks oli teiste söömise lõppemise aeg. Seega olid veel toidud laual ja me hävitasime kõik ära