Esmaspäev. Laps jäi kenasti lasteaeda, polnudki nuttu ega häda, kuigi olin selleks valmis :P
Tööpäeva pikim töö oli meilide korraldamine. Imelik on see, et kuigi nagu polegi midagi keerulist teha, võtab asjade läbi mõtlemine ja valmis tegemine üsna palju aega ja seda mitte tundides vaid päevades.
Õhtul käisime peale lapse peale võtmist Prismas ja siis viisime emme ära küla peale. Ise aga kolisime kodu.
Teisipäev. Kaja magas öösel lapsega. Tundus, et nii on lihtsalt parem. Mõned ööd magame lapsega koos, esiteks jääb ta kiiremini magama ja magab ka kuidagi rahulikumalt.
Kadil on lasteaias juba mõned sõbrad: Tii ja Valeria. Vähemalt nende tulek ja minek on meie käikudega samal ajal ja siis on nad ka rohkem jutuks. Tii nime kasutatakse ka õhtuste laulmiste juures, Valeriat nähes kasutatakse sõnu papa ja mama (Valeria on venekeelsest perekonnast).
Kajal on täna lühem tööpäev. Gerly tuleb talle kodu kätte soengut värskendama.
Lapse järel käies oli seal veel kaks emmet. Kasvataja mainis siis, et kostüüm oleks olemas, aga mängijat oleks vaja. Küsisin siis täpsustuseks, et kas jõuluvana kostüüm jõuluvana mängimiseks? Ossamait millise näoga üks emmedest mulle otsa vaatas! Ma oleks nagu tema suurima ja piinlikuima saladuse välja rääkinud!!! Aga sain kohe oma väikesest veast aru ja mainisin, et minu oma nagunii veel sellest asjast midagi aru ei saa 
Õhtul helistasin emale, elektripaketi teemadel. Emal oli paras hingeline madalseis ja kerged süümekad. Teema siis vanaemaks olemine ja enda kahe lapse vahel kaheks kiskumine, õigemini mitte-kiskumine. Talle tegi muret, et ta miskipärast muretseb Inna ja Reijo pärast rohkem kui meie pärast. Saan tema mõttekäigust väga hästi aru, aga lohutasin teda, et meiega ongi ju pisut vähem muret, Inna peab siiski üksi last kasvatama, meie aga saame kõik mured kahevahel ära jagada. Igatahes sai ta enesetunne lõpuks palju parem!
Helgi on taas tagasi linnas. Käisin tal ka kohe külas uurimas, et kas mingeid muresid või soove on. Ei olnud, peale soovi oma tervise halvas seisu kohta detailset ettekannet teha, mis vahepeal oma detailide rohkuses mulle suisa rõvedana mõjus...
Kolmapäev. Tööpäev oli ta kindlasti, aga kas midagi mainimisväärset ka toimus, selle kohta mul märkmeid pole...
.
.
Neljapäev. Tööpäevad on kiirust täis. Huvitav, kuidas ma vahepeal üldse sain arvata, et tööpõli on väike ja tegemist vähe?!
Peale tööd käisime Prismas. Tõime toidukraami nii endile kui Helgile. Siis läksid tüdrukud vanni ja mina ehitasin Helgile kolmeastmelise trepi – nüüd saab ta kergema vaevaga ahju truupi avada ja sulgeda. Trepp sai üllatavalt kiirelt valmis, ise ka imestasin...
Reede. Hommikuste asjatoimetustega jäime nii palju maha, et Kaja otsustas lasteaia juures autost hoopis bussile minna kui ma last rühma viima läksin, et tööle hiljaks ei jääks. Samas jõudsin ma täpselt kohale, seega poleks me hiljaks jäänud.
Lõuna paiku käin Reijoga ja tema lapsehoidja Kristeliga arstil. Et Reijo on viimasel ajal kolm korda järjest haigeks jäänud, palus arst, et laps ühe nädala veel kodus oleks.
Täna on selline isevärki päev, et me sõidame Võru taha Kubija hotelli puhkama. Seetõttu võtan lapse kolmest lasteaiast ära ja sõidan kodu. Kuigi Kaja vend on parasjagu külas, see meie plaane sassi ei löö ja pisut peale nelja sõidame välja. Teema edasi SEAL.
Pühapäev. Jõudes puhkusereisilt, tervitab elamine meid 14 kraadise toatemperatuuriga. Vaat nii hõre on see meie elamine. Oleks pidanud enne minekut elektriradikad tööle rakendama. Igatahes peale kiiret kütmist lööme oma asjad laiali ja käime Prismas.
Õhtu on elamine täis piparkoogi lõhna. Kaja ostis piparkoogitainast ja glasuuri, ning nüüd siis panime lapse laua taha ja algas piparkoogitegu 
Esialgu laps vajutas vormiga kujundeid välja, hiljem üritasime teda glasuuriga joonistama panna. Joonistas küll, kui ise ka abistava käe andsid, aga nii kui lahti lasid, käis tuutu ots suust läbi – magus ju!