Esmaspäev. Jõulud! Kaja läheb aga tööle, meie põõname mõnuga üheksani. Ja siis tavalised rutiinsed kodused toimetused.
Kaja saabub kahest ja jätkame minu alustatud ettevalmistustöid õhtuste külaliste saabumise osas. Teen ka väikese jalutuskäigu külmas ja tuisuses ilmas Konsumisse. Kell läheb aga kiiresti ja varsti ongi Kaido ja Piret meil külas. Sööme ahjus küpsetatud liha (minu firmaroog), maiustame külaliste toodud kringlit ja joome veinikest. Selline rahulik jõuluistumine.
Õhtul otsustame panna lapse alla voodisse ja ise üles kobida. Lihtne mõte raskete tagajärgedega. Laps ei soostunud üksi all olema, nuttis ja halas, nõudis igasugu asju ja üldse oli totaalne kaos. Lõpuks lubasime tal võtta padja ja kolida teise tuppa. Aga ega seal ta rahulikuks jäänud, kõik jätkus samamoodi. Kuigi, mingi hetk jäi siiski magama!
Teisipäev. Eileõhtune magama panemise kaos tehti meile kassi kombel tagasi – öösel pissiti voodisse...
Täna tuleme seitsmest üles, teeme kamina/ahju ja siis juba Inna juurest läbi ning Tõrva minek – jõuluaegne kingituste vahetamise päev. Sai läbi käidud minu ema, Kaja ema, Kaja tädi Aira koos vanaemaga, Kaja vennapere ja minu vanaema. Kogu selle melu juures Kadi lõunat ei maganudki, lihtsalt ei jäänud. Seega väsis ta lõpuks korralikult ära ja kui tagasiteel ta autosse panime, siis vanaema juurest jõudsime vast kesklinna (~300m) ja laps magas 
Tõrvas käisime Inna ja Kajaga ka surnuaias. Et oli päevane aeg, siis suurt tuledemöllu näha ei saanud. See-eest oli siin aga igal pool paks lumi. Selline vaatemäng kohe kutsus pildistama ja nendest tegin ka eraldi galerii SINNA. Igatahes oli kuidagi lummavalt ilus, eriti oma silmaga vahetult kontaktis olles
Innaga kahekesi käisime ka Lõvel. Mis seal muud ikka vaja kui lihtsalt silm peale ja keldrist üht-teist. Kõik ilm oli valge ja lumine. Maja otsaukse juurde pääsemine oli omamoodi katsumus. Panime elektri majja ja läksime keldrisse. Küll siin oli vast soe olemine! Majas sees oli nii külm, et õues nullilähedane temperatuur oli välja minnes suisa kevadine õhk. Keldris oli aga suisa suvi Inna jooksis kohe porgandiriiuli juurde ja siis äkki viskus kükili maadligi – üks nahkhiirtest, keda siin palju oli, otsustas lendama hakata ja Inna kartis et see talle pähe lendab Mõnda aega ta tiirutas, siis aga rahunes maha ja saime keldrist kõik asjad kenasti kätte. Päeva pildirida SEAL.
Kuigi minu tänane raadio-horoskoop keelas üleliia süüa ja juua ning tablettidega liialdada, sai söödud ja joodud mõnuga. Mitte küll üle, aga no palju. Tablettidega täna aga liialdama ei pidanud, polnud mitte mingisugust vajadust.
Kolmapäev. Vaikne öö – laps magas eestoas emme juures. Kaja aga läks hommikul tööle ja siis kobisin mina alla lapse kõrvale. Kuigi ma enam magama ei jäänud, ärkasime pisut enne üheksat.
Enne lõunat käisime Innaga raeplatsis kuuske vaatamas. Pole siia üldse jõudnud, küll polnud aega ja küll oli liiga külm. Nüüd siis sai käidud. Kuuse ilu öises linnapildis me küll ei näinud, no aga linnukese käigu osas saime kirja
Peale kuusekülastust käisime Kaubamajas. Ei, mitte ostutuuril, vaid lõunat söömas. Lapsed küll eriti ei söönud, aga see-eest said nad seal mängunurgas ringi möllata.
Kui Kaja töölt tuli, läksin mina Inna juurde appi tapeeti panema. Innal oid kõik kapid tühjaks tõstetud ja asjad tagatuppa veetud. Kui olete näinud saadet inimestest kes endale igasugu asju korjavad ja elamisse seetõttu ise enam ära ei mahu, siis siin oli üsna sama pilt tagatoas 
Aga okei, minul sinnapoole asja polnud, seal olid ema ja Reijo, meie Innaga siis eestoas tapeeti panemas. Tööd kestsid pisut üle kahe tunni, aga kõik sai kenasti tehtud ja võisime rahul olla.
Ja siis sai oma perega Prismas käidud. Kadil on alati vaja võtta väike lastekäru. Sellega ta siis uimab ringi, siis üritame teda lipust sikutades aidata, kuigi ei lubata. Asi lõpeb siis, kui meil tema liikumiskiirusest siiber saab ja ta siis kas sülle või ostukärru poetame. Alguses saame muidugi kõvasti pahandada, aga mingi aeg siis ikka lepib. Aga vahepeal ta jalutab ise ka ringi, kipub igasugu asju korvi tõstma, õnneks päris selili maas asjade nõudmist pole veel olnud
Neljapäev. Et eilne magama panemise tsirkus taas just eriti vaikne ei olnud, siis tulemus saabus öösel märja lapsevoodi näol. Polnud muud kui laps korda seada ja teise tuppa magama, ise talle kõrvale.
Hommikul sai siis lapsega räägitud et voodisse ikka pissida ei tohi ja tuleb poti peale minna. Kui ise ei jaksa, siis kutsu issi ja/või emme, aga voodisse pissida ei tohi. Et kui veel voodisse pissid, siis kommi enam ei saa ja oled paha tüdruk jne...
Et täna on jõulude järgne tööpäev, siis tuli lapsele vaadata keegi kes teda hoiaks. Algselt tulema pidanud Kaja emal oli aga kõhulahtisuse ränk faas, seega tema enam kõne alla ei tulnud. Aga et minu ema on Inna juures ja Innal endal ka puhkus, siis kasutasime võimalust Kadi sinna viia Hea meelega võeti vastu.
Vahepeal tegin töölt põike. Võtsin lapse Inna juurest ja käisin arsti juures ära. Seekord oli Kadi veel rahulikum kui eelmine kord. Eks ma talle eelnevalt rääkisin ka et tädi vaatab kõrva ja teeb kõdi-kõdi ehk kuulab ja muud ei miskit. On vist lootust, et laps lõpuks arstiga ära harjub.
Ja siis laps Inna juurde tagasi ning tööle. Kajal on täna kaheni, aga temal on täna tüdrukutega väike jõulu-koosistumine. Seega lähen mina tööpäeva lõpus ise Kadile järele.
Inna juures saab süüa ja aitan tal ka riiulit üles panna ning kappe paika sikutada. Pea poolteist tundi olen seal enne kui kodu liigun.
Küll ikka väljas on ilmad! Sajab nii lörtsi kui vihma. Öösel vahepeal külmetab, siis päeval jälle sulatab – nagu kevad. Igal pool on libedus, välja arvatud autoteel. Seega on praegu autoga liikuda kordi ohutum kui jala :P
Õhtul helistan onu naisele et rääkida kokku aastavahetuse pidamist nende juures. Kadi aga elab seljas, tema tahab managa telefoni teel rääkida. Ja käib ja undab, ei lase mul telefoniga juttu puhuda. Lõpuks võtsin kätte ja pugesin kappi, laps jäi ukse taha undama Pärast Kadi muudkui rääkis „issi kappi“ ja „issi kappi allo-allo.“ Kui Kaja saabus, siis kohe uuris et mida see tähendab No seletasin siis.
Õhtul otsustasime last mitte traumeerida ja Kaja kobis tagatuppa, mina jäin lapsega ette tuppa. Nii palju küll muutsin, et telekat ma välja ei lülitanud ja üritasin nii samal ajal last magama saada. Õnnestus küll ja ilma erilise vaevata.
Reede. Magasin lapsega ja üsna halvasti. Küll endal oli ebamugav ja küll laps sehkendas pidevalt. Et eelnevatel öödel on esinenud voodisse pissimist, siis iga lapse nihelemise peale sai küsitud, ega potile ei taheta. Vastu hommikut siis ikka lõpuks taheti ja elamine jäi seega kuivaks.
Täna annan tööl pidulikult oma elu esimese töövõimetuslehe! Noh, seda küll mitte enda võimetuse vaid lapse haiguse tõttu töölt eemal veedetud aja osas.
Mõni tund enne tööpäeva lõppu helistab puhkusel olev Kaido ja teatab, et täna on Rocknrollis J.M.K.E. !!! Paras üllatus. Noh, paneb igatahes mõtted liikuma: õhtu on ju üldjoontes vaba ja miks siis mitte aasta lõppu panna ka üks lemmikbändi kontsert Huvitav, kas Villu on endale siia pruudi leidnud et ta siin viimasel ajal nii palju käib?
Peale tööd tõin lapse Inna juurest ja läksin kodu. Mõne aja pärast tuli Lille külla ja saabus ka Kaja. Et teised olid söönud, siis käisime Kajaga kahekesi pitsas ja pärast Konsumis. Kui kodu jõudsime, saabus varsti ka Kaido, tegime kerge veini ja läksime JMKE kontserdile. Edasi saab lugeda SEALT ja vaadata SEALT. 
Laupäev. Öösel on nii kurjavaimu halb olla, pea lõhub meeletult. Vahepeal avan, et see pole mitte pohmell vaid miski kuri viirus. Aga tundub, et oli siiski pohm. Igatahes on minul terve päev luhtas, elama saab hakata alles kella neljast, kõik mis enne seda oli, oli mingi vidukil olemine ja totaalne põdemine. Igatahes on nüüd kaks järjestikust üritust lõppenud ebaterve olemisega, seega siit saab tehtud omad järeldused ja tulevikus jookide segamini joomist välditud.
Ja siis kui juba hää olla on, käime Lõunakeskuses. Panen Kaja igaks juhuks rooli, ma pole oma promillides või jääknähtudes eriti kindel.
Lõunakas teeme pereõhtu Nobel'is. Enamasti maiustame ja kohvitame. Isegi laps on selle kõigega suhteliselt rahul, ei kipu kuhugi minema jooksma või jonni ajama 
Pühapäev. No täna hakkan siis tegelema sellega mida eile ei jaksanud – küttekile paigaldamisega. Pool poolest elamisest on vaja kokku tõsta, laminaat maast üles võtta, paigaldada spetsiaalne alusmaterjal, siis küttekile, ühendused, laminaat tagasi ja edasi juba ühendustööd võrgutoitele. Ühendusteni aga enne lõunat ei jõudnud, laps oli vaja magama panna.
Kadi magama panek oli aga taas katastroof. Ma ei saa enam aru, miks ta nii hullusti võitleb, kuigi ise on täiesti unine... Poolteist tundi enne kui jäi. Kaja jäi koos lapsega, mina kolisin kuuri alla puudega tegelema.
Kui tüdrukud ärkasid, läksin Inna ja Reijoga nina-kõrva-kurgu kliinikusse – Reijol on taas kõrvapõletik, juba neljandat korda järjest. Arsti sõnul on see ealine iseärasus ja kaob mingil hetkel ära. On mis on, aga midagi head selles ei ole. Käime kesklinnast apteegist läbi ja sõidame Filosoofi. Võtame Kaja ja Kadi peale ning käime Prismas.
Peale Prismat ühendasin küttekile ära, võtsin korgi välja, pistsin seina ja panin korgi sisse – mingi pauku ei käinudki :P Järelikult sai ikka kõik nii nagu peab Aga et mul õiget kaablit regulaatori ja seinapistiku vahele polnud, siis järele me seda veel ei jätnud. Hakkasime hoopis asju tagasi tõstma ja see oli parajalt suur töö...
Oi, oi – Hannah on paksuks läinud, nägin TV3 Eestimaa Uhkuse tänugaalat. On ta siis nüüd ema või hakkab saama emaks või on lihtsalt ümaraks läinud? Ei tea.
Õhtul, kui last magama panen, meenub, et mu dokumendid jäid autosse. Käin siis õuel ära. Kohe väravast keerab välja kiirabi ja sees istub verise ninaga diagonaalis elav naaber Helgi. Aikurja kus see käis nagu hingest läbi: hirm, lootusetus, vastikus. See häiris mind nii, et kardan, et näen seda vist ka nüüd unes...