Esmaspäev. Terve öö käib lapsel triangel, kuigi mina olen teises toas ei saa ikkagi magada...
Hommikul käin Püssis toimetamas. Siis Liivi kohvikus külas ja edasi Ülikooli Kohvikusse asju toimetama. Sealt edasi Printerikeskusesse ja töö juurde.
Õhtul käin vanaema juures. Et külastusaeg on ainult poole seitsmeni, siis asjatoimetuste tõttu saan seal olla vähe aega, aga ega seal midagi kaua teha polegi.
Lapsel tekib täna nohu, selline vesine, samas ka nina kinni. Arvata on, et ega järgnev öö rahulikum ei tule. Innalt kuuleme et ka Reijo on haige, oksendab ja kõht on lahti. Arvatavasti sealt taastusravikeskusest vanaema juurest saadud. Ka meil on kogu aeg kõhud punnis ja kõht mulksub...
Teisipäev. Laps magab ikka rahutult ja seda juba teist nädalat järjest...
Päev üllatab täna Lõve mõisa teemade koha pealt. On tulnud tagasisidet mis teeb mu rahutuks. Jah, ehk olen jutustamistega liiga avameelne olnud, teen sellekohased parandused ja üritan ka vabandust paluda. Näis mis teemast edasi saab, täpsemaks ma hetkel minna ei taha. Ausalt sööb see teema terve päeva ja õhtu ja üleüldse...
Ja õhtuks on Kaja haige. Kõht käib kümne minutiga läbi kui miskit sööb. Laps ikka nohutab ja ühest silmast jookseb vett. Endal, peale selle et närvid on krussis, kõht mulksub ja närib hirmsasti.
Kolmapäev. Rahutu uni taas, ei pane enam imestamagi, lihtsalt nii on, ja helget tulevikku veel ei paista.
Õhtul käin vanaemal külas. Vanaema on üllatavalt heas tujus vaatamata eilsele jamale mis täna veel vaikselt jätkub. Ei mingeid etteheiteid, ei mingit moraali lugemist – ja nii peabki 
Õhtul tuleb Kaja poolvend ja minu kunagine klassi ja koolikaaslane Tõnu külla. Kui keegi veel ei tea, siis meil on plaanis pulmad ära teha ja tema on just see mees kes oskab ürituste korraldamise koha pealt head nõu ja abi pakkuda. Loodame et ta nüüd kõhutõbe meilt külge ei saa 
PS meil on ka pulmaleheke: https://raudmaa.eu/index.php/pulm
Neljapäev. Ma lapsest ei hakkagi enam... ...täna algas Märtsi kuu. Enne õiget ärkamisaega tulid emme ja plikatirts üles. Hakkasin siis tööpäeva hommikuste toimingutega peale. Dušši all kuulen raadiost, et Eesti mängib Los Angeleses El Salvadoriga, käib kolmekümne kolmas minut ja hetkel ühtegi väravat löödud ei ole. Ahhaaa, peale dušši sai telekas käima pandud ja muude tegemiste kõrvalt mäng kenasti lõpuni vaadatud. Seega, tööle jõuan pool tundi peale õiget aega, aga see on asja väärt, sest Eesti võidab 2:0!
Tööpäev nagu tööpäev ikka, ei midagi uut ja põnevat.
Õhtul tõstan tagasi trepi mis viib voodilavatsile. Nüüd saab sinna üles kolilattu paremini ligi
Reede. Laps oli öösel üle pika aja rahulikum. Aga, nagu kuri needus ajas mu üles kõhulahtisus... Ülejäänud päev kõht muudkui mulksus, ajas iiveldama ja söögiisu erilist ei olnud...
Tööpäev on täna sagimist täis, mitte küll minu sagimist. Ülemused jooksevad kõrvad laiali kikivarvul ringi ja toimetavad midagi, näis mis nad valmis sepistavad.
Õhtu kodus läheb ka kuidagi käest. Rammestus vajutab mu mõneks ajaks patja ja peale tõusmist on enesetunne sandimast sandim 
Päeval, kui Kaja süüa tegi, ronis laps mööda treppi päris üles välja! Ja et ta ei osanud seal midagi peale hakata ja alla tulla, hakkas nutma. Kaja läks asja uurima, ja nagu ta ise ütles, on nüüd viis aastat vanem, ehmatus oli nii tõsine. Huvitav, et ta eile, ja Kaja sõnul ka täna hommikupoolikul, trepi vastu mingit huvi ei tundnud, ja nüüd siis. Igatahes võtame ära trepi kaks alumist astet.
Laupäev. Laps magas veel paremini. Minul aga oli hommik sama nagu eelminegi. Aga et on laupäev, siis saab pikalt voodis vedeleda ja taastuda.
Tõstame pisut elamist ringi. Laps ju kasvab suuremaks ja seega saab elamise funktsionaalsust ja õhusust selle järgi ümber korraldada. Trepp voodilavatsile on taas paigas, kõlarid tõstsin teleka alt trepi alla ja tagatoa pikema kummuti tõstsime teleka alla. Käib küll.
Kaja käib täna paberkaartide tegemise koolitusel ja meie lapsega oleme kodused. Kaja koolitustulemusi näeb tema FB seinal
Pühapäev. Kuigi on väljas ilus ilm, vedeleme enamuse ajast toas. Täna otsustame, et laps hakkab nüüdsest magama lutita. Lõikasime selle katki ja näitamegi talle et katki on. Vaatas ja mõtles, toppis suhu, aga see ei jäänud sinna. Lõunale magama panemine oli alguses keeruline, aga siis võtame ta kahevahele ja mõne hetke pärast laps magab. Magame ka ise, kaks tundi suisa
Ainus jalutuskäiguke värskes õhus on ring Maximasse. Pärast patseerime lapsega pisut ka maja juures.
Selle nädalaga on nüüd miski hull lugu. Et esimesed kolm päeva olid minu jaoks väga närvilised ja emotsionaalselt kurnavad, siis pilditegu ei tulnud isegi mitte mõttesse. Nädala teine pool polnud ka kahjuks eriti fotogeeniline