Esmaspäev. Öö oli hea, ainult hommik oli raske - kõik lihased on haiged 
Ei teagi kas nüüd laupäevasest tööpäevast või pühapäevasest lapse seljas hüppamisest...
Laps läheb üle pika aja taas lasteaeda ja mingit tõrget või mitte-tahtmist pole, hea meelega minnakse. Rõõm kõigi jaoks.
Õhtul kodu sõita on raske: Tähe pealt Riiale keerata polnud võimalik, ristmik oli nii umbes, et ükski reegel ei kehtinud, foorid näitasid nii nagu pidid, aga sõita kuhugi ei saanud. Õnneks oli nii palju ruumi, et sain ringi keerata ja teisi tänavaidpidi kodu sõita.
Peale õhtusööki otsustasin lapsega Inna juurde minna. Ema on ju ka seal ja lapsele see ju meeldib.
Eestis leiti aare, igati lahe
Teisipäev. Laps ärkas enne poolt kuut, vaikselt, ajas enda üles, läks suurde tuppa, võttis poti, tegi häda ära ja tatsas voodisse tagasi. Peale mõningast vaikust hõigati: „Issi?“ Minu mõmina peale saadi aru, et olen kohal, seepeale hõigati: „Emme?“ Ka emme mõmina peale oldi rahul. Aga et kell oli palju, siis ajasimegi jalad alla, laps samamoodi. Seega pääsesime täna lapse üles äratamise vaevast
Õhtu oli täna igatepidi teisem. Kajal oli lühem tööpäev ja läks bussiga kodu. Mina lahkusin peaaegu tööpäeva lõpus. Kodus oli kiire riietevahetus ja söömine, siis viis Kaja mu Tamemkale pisut lähemale ja ise läks lasteaeda lapsele järele. Nende õhtu kulge šopates ja leides samal ajal ka ema Reijoga šoppamas 
Minu õhtu kulges aga jalkafänluse tähe all.
Kolmapäev. Öö saabus hilja ja mäletan, et laps läbi une mind hõikas. Et ma ise üsna sügavalt magasin, siis esimese „issi“ hõike peale oli Kaja mõmisenud, see vist aga lapsele ei sobinud ja huikas teist kordagi. Minu mõmina peale oli taas vaikus majas ja kõik magasid kenasti edasi
Hommik oli pisut raske ärgata, aga kerge uni silmas võis päev ikkagi alata.
Täna tuli suunurka ohatisevill. See pani valutama pool nägu ja kõrva. Kurk oli eilsest jalkafänlusest ka kähe ja mul oli kohati tunne, et kurk on punane ja kõrvas on põletik. Peale lapse peale korjamist ja Prismas käimist sain arstiga kaubale, et käin kohe tema juurest läbi. Õnneks ta põletikku ei tuvastanud ja arvas ka, et ohatis võib olla kõikide nende muude jamade põhjustaja. Arvas isegi, et kunagi võiks teha täpsed analüüsid, et äkki annaks midagi leevendada või ära hoida kui peaks taaskord tulema.
Peale kodust õhtusööki helistas Inna, et läheks ratastega sõitma. Ta saatis ema bussile ja siis saime Riia mäel kokku. Sõitsime raudteejaama. Lapsed muudkui asjatasid ja aeg läks. Nelikümmend minutit hiljem saabus Tallinna rong mis siis kenasti vastu võeti ja tadaa'dega ära saadeti.
Ja siis maandusime Tammeka mänguväljakule. Lapsed lasid seekord kenasti ise ringi ja erilist sekkumist ei vajanud. Kadi üllatas ronimistorni otsa ronimisega ja isegi alla ronimisega – lasteaed mõjub hästi
Neljapäev. Õhtune magama jäämine oli pisut vaevaline, aga samas ei midagi hullu. Öö oli lapse poolt väga rahulik, aga minul see suunurgas olev koll ei lasknud end just eriti mugavalt tunda... Seega olen ka täna hommikul ikka veel väsinud. Aga! Jäänud on kaks päeva puhkuseni
Tööpäev on igati asjalik ja tore. Tegemist on palju ja kõik mis enne puhkusele minemist vajab ära tegemist või kindlustamist, on toimetamisel. Kajal on täna lühem tööpäev, majandab kodus ja läheb ise lapse järele, et temaga bussisõitu „harrastada.“
Õhtul teeme ringi ehituspoodidesse, et viia end kurssi elektriboilerite ja nende hindadega. Lõpetame ringi uues Selveris Aardla ristis. Pood nagu pood ikka, aga täna olid siin kassajärjekorrad 15-20 minutit pikad Lapsed kõik nutsid ja karjusid sabades, meil oli aga asi lihtne: Kaja seisis järjekorras ja mina jalutasin lapsega väljas ja sees ringi
Reede. Eile õhtul joodud piparmünditee aitas vist magada, täna polnud nii palju nihelemist kui eile Ka laps ei teinud piuksugi.
Inna ja lastega käisime täna ratastega raudteejaamas ja sealt edasi Tähtvere mänguväljakul. Kadi üllatas palkide otsas ronimisega ja ronimisseinast üles ronimisega – areneb! Huvitaval kombel ta isegi ei kartnud :P
Mahladest kaotatakse suhkur, ei teagi, on see hea või halb, aga eks novembrist saab juba ise järele proovida...
.
Laupäev. PULMA AASTAPÄEV! Kui algselt oli võimalus, et Kaja peab tööl olema, siis eile õhtuks oli selge, et ei ole ikka vaja, seega on tänasest mõlemal puhkus! Käime mitmes kaubandusketis õhtuseks ürituseks kraami ostmas.
Peale lõunaund saabus Lille. Tänu temale saime meie asjatoimetustega tegelda. Pulma aastapäeva grillile saabus kõigepealt Inna Reijoga, siis Kaido Piretiga. Peale mõningast grillitamist Jaanus Annega, siis Tanel ja kõige lõpuks veel Annika. Seltskond oli igati tore ja lustlik! Lõpuks võtsime ka laulud üles ja üürgasime nii, et kogu Filosoofi mühas meiega kaasa! Kümne paiku enamus lahkusid ja mina, Kaido, Piret ning Tanel jäime veel kuni poole üheni rahva und häirima. Tänan kõiki kes meie koosistumist nii toredaks aitasid luua!
Pühapäev. Hommikul sõidame lõunaka kaudu Tõrva. Kui Kaja jääb lapsega oma ema juurde, siis mina oma ema ja vanaemaga käin ära Lõvel. Kastame aiavilja ja toimetan veepumba kallal. Maal on ilus, suvine ja mõnus!
Sõidame ka surnuaeda lilli viima ja kastma. Vanaema matkab kogu tee meiega kaasa, rulaatori toel, aga on väga rahul, et üle pika aja käidud sai. Eks ilm ka soosis meid igati.
On mis on, aga sel aastal on jaanipäev, ja paistab et ka -öö, igati ilus, soe ja kuiv. Jaanitulele läheme Kaja tädi Janne juurde. Siia on kogunenud kenake seltskond nii suuri kui väikesi ja üritus on igati lahe. Lapsega peaaegu et ei pidanudki tegelema Kui jahedamaks kippus, pandi põlema lõke ja siis läks vastupidi – kole palavaks :P Kokku olime seal kümneni, laps lihtsalt väsis väga ära