Esmaspäev. Öö oli Tõrvas, eile oli Jaaniõhtu ja täna on riigipüha. Kuigi nagu laps magas vanaema kõrval hästi, oli ta hommikul väga jonniline. Sadas vihma, kohati suisa kallas. Ütleme nii, et ega selline ilm meile Lätimaale puhkama minekuks just kõige soodsam ei olnud, aga vihma oli vaja 
Täna ennelõunal võtame Kajaga kahekesi suuna Lätimaale Diklisse, meil on seal romantikapakett Dikli mõisas. Kadi jääb vanaemade hoole alla selleks üheks ööks ja kaheks päevaks 
Reisikirjeldus tuleb kunagi hiljem...
Teisipäev. Lätimaalt tagasi Tõrva tuleme Nuia kaudu ja naudime paduvihmahoogude pilvemänge. Tõrvas käime paari spoes ja otsustame minna lõunat sööma Läti Saatkonda. Siis aga otsustame igaks juhuks enne emaga ühendust saada ja saadame talle SMSi. Sellele tuleb vastus, et laps veel ei maga. Selge, otsustame ta peale võtta ja lasta tal siis tagasiteel Tartusse magada. Kui ema juurde jõuame, on laps just magama jäänud Ega siis muud polnudki kui tegime lõunasöögi.
Ema oli vahepeal otsustanud, et kui me teda ära viitsime oodata, siis ta tuleks nädala lõpuni meiega Tartusse kaasa Inna juurde. Et laps magas ja meil kiiret kuhugi polnud, siis lubasime ta ära oodata. Mõned tunnid hiljem asusimegi teele, käies ka vanaema tervitamas.
Kolmapäev. Oh! Kodus on ikka hea magada Täna on selline päev kus Kadile pannakse südame rütmimõõtja külge. Kiirustame õigeks ajaks lastehaiglasse.
Kadi nutab ja karjub ja halab, aga ikkagi pannakse kleepsud külge ja nende külge omakorda juhtmed ja salvesti. Ma küll ootasin midagi palju pisemat ja peenemat – tehnikaajastu ju Igatahes saab asi üsna kiirelt ühele poole ja laps hiljem nagi ei tõrgugi et tal miskit külje on. Alguses ta natuke kange enda liigutamisega on, aga hiljem harjub kenasti ära ja räägib isegi, et juhtmed küljes
Et mitte koduseinte vahele maanduda, kus juhtmed võivad tegevusetusest päevakorda tekkida, otsustame minna Raadile kodutute loomade varjupaika. Helistame sinna enne ette ja uurime mida võiks kaasa tuua. Näiteks kuivkrõbuskeid ei soovitudki, vaid vähe mahlasemaid toite ja õli. Käisime siis Selverist läbi ja tõttasime Raadile.
Anname ukse taga kella j a uks avatakse. Siis teatatakse et külastada saab alles pealelõunal 
Jätsime külakosti siia maha ja jalutasime pisut enne kui alla linna sõitsime.
Linnas võtsime rämpstoitu (Kadi lihtsalt peale friikate suurt midagi ei kipu sööma – aga me tegeleme selle probleemiga, nagu ikka...) ja istume Emajõe ääres pingil. Siis jalutame linna turule, Taskusse ja taas tagasi auto juurde, edasi kodu tuttu.
Töö kutsus mu täna enda juurde. Käisin siis ära ja tegin asjad korda. Tagasi jõudsin siis kui laps juba üleval oli. Magas teine oma juhtmetega üllatavalt hästi, nagu polekski midagi küljes
Ja siis käisime taas varjupaigas. Koeri oli seal kuskil 20 ja kasse kolm korda rohkem. Kassipoegade juurde küll ei lastud, aga täiskasvanud kasse sai vaadata küll. Suisa kahju vaadata kuidas loomad annavad endast kõik, et neid armastataks ja vajataks, isegi need, kelledel on paberile kirjutatud, et nad pisut kurjemad on kui võibolla mõni teine seal kõrval. Raske südamega tulime sealt ära....
Hiljem olime Inna juures ja käisime ka ehituspoodides.
Neljapäev. Terve hommik on pimedus. Lõpuks tuleb selline sadu, et väljas on täitsa pime. Vihmavesi ummistas okste ja lehtedega trapid ning majaesisest sai taaskord ookean kus autod rüümsalt veepilved kahele poole läbi rallisid. Aga et puhkus ilma ei küsi, siis plaan Rakverre minna oli täies jõus. Läbi vihmasaju suundusimegi teele. Rakverest eraldi SEAL.
.
Reede. Tartus tagasi tegime kiired sisseostud Maximas ja sõitsime kodu. Siis aga uurisime mis teevad Inna, Reijo ja ema. Et nad olid parasjagu Kadi lasteaia juures mänguväljakul, siis võtsin Kadi kaasa ja suundusime a sinna mängima. Rõõmu oli lastel laialt, siin oli veel üks Kadi vanune poiss ja siis kaks suuremat kes kogu selle pundiga siis mängida viitsis.
Mänguväljakult sõitsime kõik koos taaskord Maximasse. Inna ostis siin muude asjade hulgas suure mullitaja. Pärast siis Tolstois puhus neid ja jooksutas lapsi
Pärast kodus tahtis laps jalutama minna. Otsustasime kaasa võtta puust nukukäru mille ma kunagi ehitasin. Oi, see oli lapse jaoks päeva nael! Ta lükkas seda väga rõõmsal meelel Filosoofist Riia tänavani, sealt ringiga ümber Kauburi Filosoofisse tagasi. Siis hakkas ta seletama, et käed värisevad, aga no lahti kärust ei lase Kõndisime korraka Filosoofi teise otsa ja tagasi – laps lükkas aga ikka käru. Selle jalutuskäiguga oli meile kui lapsevanematele selgeks saanud: Kadi saab poest uue nukukäru mis on kergem, mis ei lõhu rannet ja mis käib kokku et teda oleks lihtne kaasas vedada.
Laupäev. Mõnus öö kodus. Kaja läks kohe hommikul lapsega Katrini juurde sünnipäevale. Mina kasutan seda aega piltide organiseerimiseks, blogijaoks märksõnade üles tähendmiseks ja boilerite uurimiseks. Kõige tähtsamaks loomulikult boiler. Just siis kui asjadega ühele poole sain, helistas Kaido, et toob mulle dressipluusi ära ja läheb Piretiga ujuma. Nüüd oli asi selge miks me eile Kajaga mu dressipluusi ei leidnud Ja siis helistab kohe ka Kaja, et võin talle järele minna. Ja siis koorubki plaan minna koos teistega ujuma. Kaido ja Piret lähevad ratastega ja meie autoga tuleme järele.
Ilm polnud just kõige soojem, aga vesi oli mõnus ja keegi külma ei saanud. Ujumast otse käisime Rentexis ja ostsime boileri ära, tegime lõunasöögi Eedenis ja sõitsime kodu magama.
Õhtul käisin Kadiga Tammekal maavõistluse mängu vaatamas. Esimese poolaja olime tribüünidel, teise poolaja aga mänguväljakul. Huvitav, et kui tribüünil oli niipalju soe, et võis ka vabalt kampsunita olla, siis mänguväljakul tõmbas tuul ja oli ikka hirmus jahe. Ka teised suvitajad kakkusid oma riideid kokkupoole, et pisutki sooja hoida.
Enne ööd käis külas Kaja poolvend Tõnu. Ajasime mõnusalt juttu kuni magama minemise ajani Siis meie saime magama ja tema läks sõitu :P
Pühapäev. Täna hommikupoole nägin eredat und mille üks lõik oli lendav paberilipik mida ma meeleheitlikult püüda proovisin ja lõpuks ta kätte sain. Leht oli mõlemalt poolt peenes kirjas teksti täis ja ühel küljel oli ühes servas V U O R VUOBIT. Meeleheitlikult üritasin seda meeles pidada ja ärkasin nii üles ning kirjutasin paberile Google tulemusi ei andnud...
Hommik läks lihtsalt käest ära, lõunaks aga küpses plaan, et võtame Kaido ja Pireti ka peale ja läheme Taevaskotta. Oldigi nõus. Saime uue Selveri juures kokku. Siis Kaido avastas, et toaplätudega tuli, seega kõndis tema kodupoole tagasi ja meie Piretiga käisime poes (Kaja samal ajal üritas last autos magama saada). Poest võtsime arbuusi, see kaalus täpselt sama palju kui Kadi :P
Teel Taevaskotta jäi Kadi ikka magama ja et ta kauem magada saaks, sõitsime sinna vana Võru maanteedpidi. Kõik teavad et see tee on kiina-käänaline ja kõrgused muudkui muutuvad, et süda pahaks ei läheks, laadisid kõik end nätsuga :P
Taevaskoja juures oli hunnik autosid. Võtsime Kaidoga putkast kaks kohvi ja asusime teele, arbuus õlal. Algatuseks tegime parvlaevaga Lonny paisjärvel ringi. Laps reageeris minu ootustele hoopis vastupidiselt – talle hirmsasti meeldis. Talle meeldis isegi lärmavat päramootorit laeva tagaosas vahtida :P
Laevareis tehtud, läksime Suurde Taevaskotta. Enne vaatasime üle alles hiljuti sisse sadanud Emalätte. Kui kohale jõudsime, olime kõik juba üsna väsinud. Lammutasin arbuusi laiali ja puhkasime jalga. Lõpuks oli arbuusi nii palju üle, et jagasime selle kõigile orus olijatele laiali – kõik said tüki! Päris lahe ettevõtmine oli.
Tagasitee parklasse polnud kergem kui minek :P Kadi ei soostunud enam jala käima ja nii pidi ta pidevalt kellegi süles olema Igatahes jäid kõik reisikesega rahule.