Esmaspäev. See on kohe kuidagi loomulik, et nii kui midagi uut tulemas on, nii laps jääb haigeks. Tänasest pidime Kadi panema uude lasteaeda (Piilupesa), aga tema oskas eile hoopis haigeks jääda. Õhtul tahtis ise magama minna, juba see näitas, et midagi on valesti. Ja kui magama jäi, siis pool tundi hiljem, kui ka meie magama minema hakkasime, ärkas üles ja kukkus väikeste vahedega nutma. Kaja läks siis temaga ette tuppa ja pool ööd siis nuteti ja magati vaheldumisi. Palavik küll kõrge ei ole, aga nohu on, ja sellest nina kinni.
Hommikul, kui tööle minema sättisin, siis tulid mõlemad üles ja lapsel tundus hea tuju olevat, kuigi nina muudkui lurises peas... Igatahes jääb täna laps lasteaeda viimata ja emme puhkus saab kohe koduse matsu.
Teel tööle sõidan rattaga lasteaiast läbi ja teavitan ka kasvatajat, et täna meie lapseke ei tule: esimene päev – esimene puudumine.
Peale tööd käime Tihasega Otepääl. Seal tal mingi seltskond tahab kodulehte ja ta arvas, et ma võiks kaasas olla nõu ja jõuga 
Lapsel on päeva peale ikka veel väiksemapoolne palavik. Õhtul aga käime siiski poes ja ma loodan, et see polnud väga vale tegu, kuigi poes oli üsna jahe... Jama, jama, jama!
Õhtul toimetame köögi kallal (kerge remont), võtame maha riiuleid ja muid asju - Kajal on plaan kööki värskendada. Et tal on nagunii puhkusenädal, siis mina vastu ei seisa Töölt toon sõrgkangi millega tahaksin välja tõmmata seinast vana boileri poldid. Esimest murran – ei tule, teist murran – ei tule, kolmandat murran – tuleb nii, et krohvi sisse jääb suur auk 
Ja siis avastan, et tegu pole mitte selliste poltidega millel tagaosas koonus, et välja tõmmata ei saaks, vaid hoopis keermega... Nojah, teised poldid ma siis juba keeran võtmega kenasti ja rahulikult välja Et siis toores jõud polnudki vajalik :P
Minge vaadake stiilse pulma pilte SEALT.
Teispäev. Täna öösel magasin lapsega eestoas mina. Aga tänane öö oli eelmise kõrval kuld – praktiliselt mitte mingit sekkumist ei vajanud. Samas vajasin ma sekkumist ise. Tihase külmkapis, nimega Volvo, sain eile ikkagi külma. Öösel hakkas kurk käest ära minema ja hommikuks oli põletik üle kogu suuõõne, nina ja kurgu...
Kadi: Emme, kus issi?
Mina: Tööl on.
Kadi: Mina tahan ka issi tööle!
Mina: Issil on täna koosolekud, sinna ei tohi minna.
Kadi: Mina tahan ka koosolule..
Mina: Seal on palju onusid.
Kadi: Ma ei karda onusid, ma armastan issi töö onusid
Kaja käis täna lapsega ka lasteaias. Olid seal paar tundi ja laps pidas end väga kenasti üleval Valiti välja kapp (kollane) ja ka magamisvoodi. Üldse oldi igati tore ja korralik. Kasvataja juuresolekul küll jäädi vaikseks, aga kui kasvataja eemale läks, siis mainis Kadi ära, et ta ei kartnud tädi
Õhtul kodus on kuidagi väsinu olla, eks see põletik ka kurnab. Aitan Kajal pisut köögi juures pahteldada enne kui terve perega Tammekale sõidame.
Täna on mäng Levadia vastu ja fännid on üsna pessimistlikud; 0:7 pakub Kaido, 0:3 Tanel ja 1:1 Silver, ise olen ka kaotusega arvestanud. Aga kõik läheb hoopis teisipidi: Tammeka võidab Levadiat esimest korda Meistriliiga ajaloos ja seda seisuga 2:1. Ma olen sellest veel mitu päeva suures rahulolus
Magama minek on keeruline. Kadil on jätkuvalt 37,1° palavikuke ja minul peale kurguvalu tekib tohutu nohu. Kui teised juba unne vajuvad, ei saa ma enam teisi segamata toimetada ja lahkun ette tuppa. Poolteist tundi hiljem ma ikka veel ei maga ja ärkab miskipärast ka Kadi ning hakkab nutujorutama. Mängime kõik ümber: Kaja lapsega ette tuppa ja mina nohuga taha tuppa...
Kolmapäev. Minu jaoks polnud väga oluline millises toas ma magasin, magada ikka ei saanud. Paar tundi öösel sain ja siis oli nina nii kinni, et õhk ei käinud mitte mingi valemiga ega ninavurtsuga läbi. Seega on minust hommikul kui teerull üle sõitnud...
Kõigest hoolimata olen töökõlbulik ja sõidan rattaga rahulikult tööle, tabletid-tinktuurid kaasas. Droogid aga suurt ei aita, lõunaks tuvastan 37,1° ja õhtul kui kodu saan, on kraade 38°. Kuigi kohati tundub jube värske olla, ei suuda nupp suurt midagi kokku siduda. Täna on jalka-trenn ja lubasin palli kaasa võtta, et nüüd ise aga ei mängi, lubasin viia, et temperatuur lõpuks nii kõrge oli, siis viisin palli Kajaga Tammekale adminnide kätte. Ja siis käisime ka Bauhofis värvi järel. Peakolule oleks parem olnud majast mitte välja käia...
Kaja jätkuvalt tegeleb jõudu mööda köögi värskendamisega ja see läheb üsna visalt. Nimelt ei saanud ju last ette võetud plaani järgi lasteaeda sokutatud ja mina ka veel tõbine.
Igatahes enne und veel teen lae taldlihvijaga üle, käin pesus ja keerame kõik magama: Kaja lapsega eestoas ja mina tagatoas.
Kuradi USA! Oma riigis asju korda ei saada aga kuskile Lähis-Itta peavad nad oma nina toppima?!
Disconnect to connect - ehk siis ühenda lahti et ühenduda Päris mõnus video.
Neljapäev. Täna öösel sain küll kaks korda pikemalt magada kui eile, aga pidevate ninanuuskamisvahedega. Pealegi olid unenäod kogu aeg samad ja käisid lihtsalt ringi. Pea samal ajal valutas ja seega võite arvata kui puhanud ma hommikuks olen. Et peavalu on tugev, siis teavitan töö juurde et saabun siis kui parem olla on.
Kuni mina veel voodis maadlen, viib Kaja lapse lasteaeda.
Mingi aeg peavalu kaob. Alguses lihtsalt vaatan ja pärast aitan kaasa Kajal lage värvida. Siis käib Kaja hambaarstil, mina seni lõunatan. Kui Kaja tagasi jõuab, viskab ta minu tööle ja ise läheb lapsele lasteadea järele.
Kell 12:45 on väljas 29,3°C meteo.physic.ut.ee andmetel, kell 13:00 - 29,7°, 13:15 – 29,8°, 13:20 – 29,9°, 13:35 – 30°, 14:15 – 31,1, 16:20 – 31,6.
Päeva nali modernismist: Küsimus: Mitut sürrealisti on vaja lambipirni vahetamiseks? Vastus: Kaks. Üks hoiab kaelkirjakut ja teine täidab vanni erksalt värvitud masinaosadega.
Reede. Ei, nüüd on nii, et paranen kodus. Pea valutab, registrid on kõik kinni – pole erilist mõtet sedaviisi tööle minna ja end edasi piinata, terveks tarvis saada.
Kaja jätkuvalt puhkab, viib lapse lasteaeda ja toob poest lae ja seina värvi ning hakkab köögi kallal edasi nokitsema. Aitan teda jõudumööda.
Täna on lapsel veel lühike päev ja uuest nädalast hakkab siis olema õhtuni välja. Seega toome lapse lõuna ajal koos ära ning paneme kodus magama, magame isegi.
Õhtul sõidame Tammekale mängule, võtame ka Inna kaasa. Mäng käib täna Paide vastu ja olgugi, et paidekad vähemusse jäävad, ei suuda me nende vastu võitu saada. Paidel on ikka väga tugev kaitseliin ja sealt läbi meil erilist pääsu polnud. Aga pole midagi, väravateta viik on ikka parem kui päris peksa saada 
Laupäev. Tervislikud probleemid jätkuvad... Õnneks on teised terved. Jätkame köögiga. Täna on Hauka laat ja õhtul Bad Boys Blue, aga minek täna jääb ära, erinevatel segastel asjaoludel.
Hommikupoole tekib tunne, et vaja oleks linna suuremad mööblipoed taaskord läbi käia ja vaadata, kas ka pisut taskukohasemat meeldivat mööblit leidub. Käime mitmes poes ja tulemus on ahastav – ei leidu. Seega kõik, tellime mööbli netist, on pisut kallim, aga meeldib vähemalt.
Peale lõunat vajab laps kuidagi suuremat tähelepanu ja kutsume Inna poisiga meile, et nad siis õues mängiksid kuniks me saame köögis asjad nii kaugele, et Kaja saab üksi kenasti edasi värvida. Ja siis läheme Inna ja lastega mänguväljakule.
Pühapäev. Kuigi hommikul sajab vihma ja vihmal lõppu ei näe, jääb eile paika pandud plaan Hauka laadale minna jõusse. Ja nii me siis vurame läbi vihma Antsla poole. Ilmast tulenevalt on liiklus siia üsna nigel ja ka ei ummista autod eriti linna. Saame sõita üsna lähedale, Kaja ühe tuttava maja juurde. Siin siis kilekad-vihmakeebid peale ja läbi pargi laadale.
Jalutame siin kilomeetreid, vahel lapsed süles, vahepeal maas. Tänu porilompidele ja muusikast kajavatele ruuporitele on ka lastel tore. Kui ringid peale tehtud, lähen mina lastega parki ja tüdrukud käivad läbi paar kohta kuhu nad tagasi minna tahtsid.
Pargis jalutame suure mäe otsas. Muidu oleks siin päris vahva, aga praegu on öised telkijad-pidutsejad siin suure lagahunniku ja klaasikillud maha jätnud. Seega jalutame pargist läbi, avastan eemalt rööpapaari ja suundumegi lastega raudteejaama.
Mõlemad, õhupallid käes, seletavad muudkui, et rong tuleb ja rong tuleb. Tuled olid aga foorides punased, seega ma eriti sellesse ei uskunud. Pealegi on see Valga-Võru lõik üsnagi välja surnud, vähemalt reisironge siin ei sõida.
Varsti helistavad tüdrukud ja tulevad ka siiapoole. Kutsun siis lapsi ära, et läheme emmedele vastu. Nemad aga hakkavad suisa nutma, et tahavad rongi. Meelitame nad ära siis lubadusega Tartus raudteejaama minna.
Enne väljasõitu külastame ka Kätlinit lastega. Puhkame jalga ja laseme lastel omavahel mängida. Ja siis tagasi Tartusse, ikka läbi vihmahoogude. Teel lapsed magavad.
Enne kodu minekut käime ehituspoest läbi ja maandume taas köögiseina värvimise juurde. Saame selle isegi valmis! Pärast käime veel mõnes poes, et mitte toas kuivavat värvi sisse hingata 
