Esmaspäev. Kadi öösel nuttis oma teise korruse toas. Ma küll pihta ei saanud milles asi, aga hiljem järele mõeldes meenus, et ma tuppa talle lampi ju põlema ei jätnud, et ehk öine pimedus ta rivist välja lõi, ei näinud ju pissilegi minna. Igatahes tõin ta alla voodisse, enda kõrvale, ja magasime kenasti hommikuni.
Et eile palavik oli, siis täna last lasteaeda ei vii. Kellakeeramise tõttu oli ta aga juba seitsmest üleval 
Enne lõunat pidi Kaja arstile minema, aga et laps kodus oli, siis võtsin ta töökohustuste ringile kaasa. Käisime Ordis ja autotöökojas rehve vahetamas. Siis sai ka natuke kodus oldud enne kui Kaja tagasi jõudis. Õigemini mitte ei jõudnud tagasi, vaid saime Ekaubsi juures kokku ja käisime perega söömas 
Kajal mõõdeti arsti juures üleliia kõrge vererõhk ja kardetakse mingit haigust. Nüüd siis tehakse terve rida teste, et versioonile kinnitus saada. On seda siis nüüd vaja? Probleem pidada olema kahjulik Kajale, mitte lapsele. No loodame, et pole midagi hullu.
Õhtul käime perega poes ja oleme rahulikult kodus. Kui teised tuttu lähevad, kirjutan mina eelmise nädala kokkuvõtte ära, nüüd siis jääb veel piltidega toimetamine ja üle lugemine
Hommikul kuulan Kuku raadiost teemat USA koolitulistajast kes terve rea klassikaaslasi maha kõmmutas. Peale lõunat aga rabas teema meid palju lähemalt: Viljandi 15 aastane koolipoiss tulistas saksakeele õpetajat kes vigastustesse suri. Et kokkuvõtet kirjutan mitu päeva hiljem, siis nüüdseks on seda teemat lahatud juba nii kaugele, et ka üks minu sugulastest on mängu tõmmatud, kasutatud tema kontekstiväliseid Facebooki postitusi ja tehtud sellest selline koogel-moogel, et ma tahaks seda ajakirjanikku ... (täpselt ei kirjuta, et mõni munnist leheneeger seda kunagi minu vastu ei kasutaks). Ehk siis kui teema polnud varemalt isiklik, siis nüüd juba on. Omadest mõtetest ka sel teemal. Ma olen juba ammu mõelnud, et huvitav, meie pooleteise miljoni kohta polegi ühtegi imbetsilli relvaga koolis kõmmutanud, et ju siis on ennetustöö ja moraali tase meie vabariigis väga head. Arvan, et nad on head siiamaani, lihtsalt lõpuks käis ikka üks sähvatus ära. Võin teile oraaklit mängida ja lubada, et viimaseks see nagunii ei jää, küll sünnib kunagi veel samasugune tola.
Teisipäev. Kajal on öösel peavalud, õnneks laps magab kenasti, no ja minugi magamisega probleeme polnud, sain ju üsna hilja magama.
Viin lapse lasteada ja kohe varahommikul läheb tööpäev täie rauaga käima – klient ootab juba parklas Päeva peale käin ka taaskord Ordis, muidu aga tegelen kodulehtede ja Facebooki Open Graph lahenduste õppimise ja tööle panemisega. Päris põnev maailm 
Kaja kirjutab: "kõigepealt jäi akna all seisma suur kaubik ja mingi vanamees astus sealt välja ja siis täpselt meie akna all sai ta härra politseinikuga kokku. järelt võeti maha.. kõigepealt sai taat pahandada, et kunagi ei tohi autost väljuda, kui on antud märguanne peatumiseks... politseinik oli vääga kuri. siis oli see taat ületanud kiirust ja viimase kollasega Filosoofi peale keeranud... sai korraliku loengu osaliseks, aga lubati ikka minema.”
Peale lõunat käib Kaja taas arsti vastuvõtul – talle anti eile aeg. Selgus, et kõrge vererõhi haigust ei ole! Taevale tänu! Aga jama on ikkagi. Kirjutatakse vererõhutabletid ja õhtul toome Jaanuse käest ka vererõhu mõõtmise aparaadi kuniks teema õhus on. Üldse juba poole aasta jagu ma Kajale räägin, et peaks äkki soetama ja tema pole erilist aktiivsust üles näidanud, nüüd siis ikkagi ostan ära.
Õhtul käime Lõunakeskuses. Kadi pool-talvised kindad on väikeseks jäänud ja käisime uusi otsimas. Kahjuks ei leidnud...
Kolmapäev. Täna kuidagi asjad sujuvad. Nii hommikul kodus kui ka töö juures. On asjatamist kodulehtedega ja lisaks ühe ürituse eelkorraldamisega. Päeva teises pooles lähebki Jaanus juba üritusele kontorist ära ja mina olen tööpäeva lõpuni majas.
Lõuna tegime üle pika aja Entris. Mõtlesin, et tervet praadi ei taha, võtan pool. Pool aga oli nii naeruväärselt väike, et kõht jäi tühjaks Võtsin siis ka magustoidu, aga ega see eriti midagi juurde ei andnud :P
Kodus saab niisama ringi toimetatud, alati on mida teha, lihtsalt viitsimist peab olema Täna oli viitsimist ahi peaaegu lõpuni ära pesta :P Ja siis sai laps ka ära vannitatud. Vastu ööd käisin veel Taskus ja aitasin Jaanusel seal kola kokku tõsta ning ära viia. Ja siis saabuski öökene.
Neljapäev. Kontori päev. Õpin ja majandan taaskord kodulehtede metainfo lainel. Ikkagi siis veel teen selgeks og:image teemat ja lisaks Google Author teemat. Katsete tulemused aga jäävad alla minu soovitule, seega tuleb veel süveneda.
Päeva teises pooles käin Kajal haigla juures järel. Kajale ja kõhutitale tehti erinevaid uuringuid ja oodatakse siis nüüd kuna sünnitegevus peale hakkab. Hetkel pole veel märkigi. Kaja ise arvab, et kõik tuleb äkki, aga ma pole veel kuulnud, et kellelgi midagi äkki oleks, ei tule maavärin ilma eelväristamisteta ja ei tule äikesetorm ilma paugutamata :P
Käime Kajaga ka Lembitu Konsumist läbi enne kui ta kodu viin. Siin on kui pereleivakate kokkutulek Kõigepealt juhtusime Ingega kokku ja siis Andresega (kes teab, see teab).
Õhtu kulges seinte vahel. Võtsin lapse ja läksime kodu. Kui Kadi templitega mängis ja joonistas, oli mul hull unekas peal ja ma lihtsalt vedelesin ning puhkasin. Sügis hakkab rusuma vist.
Laula Mu Laulu saates oli täna Voldemar Kuslapi õhtu. Tore ja lõbus õhtu, eriti hästi kõlasid Kasar ja Lepland
Reede. Täna öösel magasime kõik hästi, Kadi kuni viimse hetkeni ja meie Kajaga kuniks vastastehase tänavaid lehepuhuriga tuldi peale kuut suure mürina saatel ära puhuma. Mõnus.
Tööpäev on rahulik ja midagi erilist siit välja tuua polegi.
Ilm on täna ilus, hiiglama ilus! Päikest on, soojakraadid, kuiv – mõnus sügis. Ainult värvilisi puulehti pole.
Täna tuleb Lille meile, teeb lapsel tuju rõõmsaks. Täna pole ta ka õnneks nii väsinud kui eelmine kord ja lollitab lapsega ringi. Mina aga otsustan minna üle kole pika aja jooksma, ja et mingi kaks-kolm kilomeetrit ei päästa, jooksen kuus :P Panen otsejoones pereleivani välja, täpselt kolm kilomeetrit. Jooksen sellise tuhinaga, et tuleks viis minutit kilomeetri kohta, aga ei tulnud, tuli 16:30 kolme kilomeetri kohta... Tagasi jooksen rahulikult.
Et jooks kere ja riided mõnuga märjaks tegid, otsustasin vanni minna. Jah, üle pika aja vanni, mitte dušši alla. Vannitegevuseks on pereliikmete anagrammide moodustamine. Ja kui need tehtud, loen luuletusi. Luulekoguks on Voldemar Kiinoja "Ilu ja valu" ja see on pisut liiga sõjateemaline ning pole oma luulelisuse koha pealt nii haarav kui ma oodanud oleks.
Laupäev. Öö oli nagu oli. Et Kadi tahtis just Lillega magada, siis panin nad tagatuppa, Kaja ette tuppa ja ise kolisin siis teisele korrusele Kadi voodisse
Peale hommikutoimetusi läheb Lille trenni ja meie Eedenisse. Kadile on vaja talvekindaid ja -mütsi. Kindad leiame, aga mütsi koha pealt jääb asi lahti. Kõnnime mööda mängumaast ja Kadi tahab sinna. Et meil on veel soovi ringi uidata, siis otsustame Kadi sinna jätta. Loeme veel sõnad peale, et kui midagi on, siis laua juures oleva tädi juurde ja tädi helistab meile. Aga ei olnud vaja midagi helistada, pisut enne tunnikese möödumist läksime väsinud plikatirtsule järele
Siis käisime sealsamas söömas. Kadi oskas siin piima ümber ajada ja pidime kasutama teenindajaid selle ära koristamiseks.
Kodus Kadi tuttu ei tahtnud ja ega me sundinud ka. Emme aga tahtis. Et emme siis ka magada saaks, läksime Kadiga õue. Lõhkusime ahju ja kamina jaoks puid ning siis käisime Tiigi pargis kaladele saia viimas.
Kalu me Tiigi pargi veesilmas ei näinudki. Kohe mitte ühtegi liikumas! Huvitav, kus nad kadunud on? Aga parte oli palju. Tean, et pardid peaks ära lendama ja neid väga toita ei tohiks, seega viskasime saia ka tihastele ja varestele.
Kui kodu tagasi jõudsime, vedasime ahjupuid tuppa ja siis jäime tubaseks. Vahtisin telekast Meistriliiga jalgpallikohtumist.
Kui hommikul Eedenist kodu jõudsime, avastasime, et Kadi müts on kadunud. Algselt arvasin, et teen jooksu Eedenisse ja tagasi koos mütsi otsimisega Eedenis. Kadi aga tahtis hirmsasti kaasa jooksma tulla. Kaja siis arvas, et võtku ma laps kaasa ja käigu autoga ära, tegimegi siis nii.
Käime kõik poed läbi – mütsi keegi leidnud ei ole ja ise ka ei leia. Asi oli nii lootusetu, et käisime ühes poes kus ma lubasin, et enne välja ei tule, kui uus talvemüts on ostetud. Ja ostsimegi. Siis aga mõtlesin, et lähen vaatan esimeses poes asjade vahel ringi, et äkki leiame. No ei leia, vaatasin ka sinna kus Kaja ringi jalutas, et äkki oli müts ikkagi tema käes, aga ei leidnud. Hakkame Kadiga siis poest lahkuma kui Kadi mõmina saatel seisma jääb ja oma silmade kõrgusele sõrmega näitab. Seal tema müts oligi, arvatavasti tema enda pandud Nüüd on siis nii, et vana müts on leitud ja ka uus talvemüts on meil kenasti olemas Võisime kodu tagasi sõita.
Ja siis jooksma. Taaskord sama tee: Filosoofi – pereleib – Filosoofi. Täna taaskord tahan esimest kolmekat viis minutit kilomeeter joosta, aga täna panen 30 sekundit üle... Deem! Tagasiteel valgusid säärelihased piimhapet täis, arvatavasti eilsest jooksust. Täna oli muidu väga kena joosta. Ilm oli mõnus ja tekkis kerge udu. Eriti ilus oli Ringtee uues liiklussõlmes kus laternate valgusvihud udu sisse kenasid koonuseid joonistasid; pilti oleks tahtnud teha
Õhtusse mahuvad Šhrek ja Byerni ning Borussia 2:1 jalgpallikohtumine. Muuseas, ka Tammeka saabus täna Paidest võiduga ja see viis meid tabelis seitsmendale kohale! Näis, üks mäng on veel, aga tundub, et tollest mängust ei saa nii meie kui ka meiega samal punktireal olev Trans midagi lisa.
Õhtul tuli tuju tünga teha. Helistasin Innale, et arvaku miks ma helistan. Inna aga õnge ei läinud. Siis helistasin emale sama küsimusega ja ema läks elevile Automaatselt arvas, et me oleme lapsega maha saanud :P Et kell oli palju, siis vanaema ei traumeerinud, aga netis Gerlyle tegin laksu ära ja ka tema läks loomulikult õnge :P
Pühapäev. Sajab. Mul oli aias puulehtede riisumise plaan, aga nüüd sajab. Jah, teadsin et täna on sajune, aga nii sajust ei oodanud. Seega läksime Innale külla, et lapsed saaksid hullata ja siis saaks nad lõunaunele panna. Inna juures tegime ka lõunasöögi.
Tagasi jõudes siis keerasimegi magama. Kadi temale omasel moel muidugi magada ju ei tahtnud, aga minu kõrval magas viieteistkümne minutiga :P Mina ajasin enda üles läpaka taha, Kaja samal ajal magas. Nii lasti kolmeni välja kuni Kadi tagatoast tuli
Kuigi ma arvan, et nüüd on õige aeg puulehti riisuma minna, vaatan kella, ja arvasin ümber, et tuleks hoopis jooksmas käia. Kuigi lihased on hirmus kanged, teen sama ringi ja seda rahulikus tempos. Tagasitee on kuidagi eriti raske, kuidagi nagu ei jaks ja ei viitsi ka. Jooksu ajal tuleb hirmus praeleivakeste isu, kohe nii suur, et ainult selle soovi najal jooksin kodu poole. Filosoofi otsas siiski kustusin ära ja jalutasin kodu.
Kodus siis loomulikult leivad pannile, lisaks vorstikesed ja munad :P Just õige asi! Siis dušši alla, end korda tegema.
Kuueks läheme Mäng Ja Rõõm mängumaale Cristoferi sünnipäevapeole. Lapsi on siin kuus väiksemat ja kolm suuremat, kummasti vanuserühmas üks tüdruk. Aga Kadi sai siin mängida küllaga. Mina samal ajal istusin enamasti läpaka taga ja kirjutasin nädala kokkuvõtet Seda kõike kuni poole üheksani, siis tulime meie ära.
Kodus enam suurt midagi ei toimunud, Su Nägu Kõlab Tuttavalt, nädala kokkuvõte ja asi mutt.