Esmaspäev. Täna algab minu viimane töönädal sel aastal. Siis lähen isapuhkusele, et uuel aastal tööga taas jätkata 
Kontoris on täna mage päev. Paar korda tuleb ka väljasõite teha, aga minu tööpanus on täna nigel, seda küll mitte minust sõltuvalt. Kaks tööotsa ootavad ees, aga teiste taga, ja nii ma lihtsalt enamuse ajast ootan. Ausalt, see ei mõju hästi, tunnen end üleliigsena.
Mütofesti festivali leht sai täna õhtuks uue kuue ja ümber tegemise. Kunagi saab ka üles :P
KUKU raadios räägitakse naistest sõjaväes, rahvas avaldab arvamust. Vanad mehed helistavad ja kiruvad kuis saavad, et sest asjast ei tule midagi välja, igasugu armu-kolmnurki ja hulknurki tuleb. Eks see kõik sõltu sisemisest distsipliinist ja naistest endist kah, meestest ei sõltu, need on nagunii keel ripakil :P
Magama minemise ajal Kadi suudab omal käe peal haavakooriku nurga lahti tõmmata. Ossamalla milline paanika ja jama sellest! Ähib, puhib, oi-oi-oi'tab ja kräunub mis hirmus. Tema ei saa käega enam midagi teha... Ka magama jäämisel oli tükk aega tegu, enne kui unele jäi.
Meil on taas põranda all hiired. Kurat, kust nad tulevad?! Aeg on nädalavahetusel raskerelvastus välja tuua ja lahingusse minna.
Teisipäev. Öö oli kuidagi rahutu, Kaja ei saanud täna öösel vist üldse magada. Enne kuut ta palus, et ma vahetuse üle võtaks, ta proovib magada. Aga magamisest ei tulnud midagi välja kuna Miia minuga hirmsasti lärmata tahtis... Nii palju siis abist.
Jaanus on täna Tallinna ringil. Kui minul tööpäev tõotas tulla tihe, siis tegelikkuses sain asjad üsna kiiresti valmis ja midagi üle mõistuse polnudki.
Õhtul käime Taskus ja siis Prismas – vaja mõningaid asju ja siis ehk Miia ka magab.
.
Kolmapäev. Kuigi ma öösel paar korda ärkasin ja kuulsin, et tagatoas Miia kägiseb, ütles Kaja, et öö oli rahulik ja sai magada 
Hea kuulda! Kui naine on puhanud, on ka parem tuju, eksole
Jaanusele tuli täna Hong-Kongist pakk. See sisaldas LED pirne mida ta 50 tk tellis. Kontrollis kõik pirnid üle, üks ei töödanud ja teine töötas kuidagi imelikult, ülejäänud olid OK. Hakkas siis kotti neid kokku lugema ja avastas, et neid vaid 25 tükki Kiire kirjavahetus müüjaga ja kõik on õige, teised 25 pidadagi tulema teise pakiga ja siis lisatakse ka katkise asemele üks lisaks
Tööl sai majandatud ühe läpakaga ja selle kõrvale tõlgitud Webtrees sugupuu loomise tarkvara eesti keelset keelefaili. Keegi oli kunagi alguse teinud, ma siis täiendasin nii palju, et kogu kasutajapoolne leht on enam-vähem tõlgitud Aga loomulikult ei teinud ma seda niisama, vaid enda sugupuu lehe jaoks :P
Õhtul käime Taskus söömas, selles BBQ & Grill söömakohas, või mis iganes ta nimi on. Saime mingi voucheri ja käisime siis seda lahendamas. Söögid on siin jätkuvalt head, jätkuvalt väga kallid ka. Ja voucherit ei saanudki kasutada, kuna see laienes ainult laste söökide peale :P
Kui kõik magavad, vaatan mina ETV2'st filmi Katki. Väga meeldis, üle pika aja film, mille päris lõpuni vaatasin! Kava.ee'st kokkuvõte: „Draama. Film on inspireeritud Harper Lee romaanist Tappa laulurästast”. Kõrvuti majades elab kolm väga erinevat perekonda. Advokaadist üksikisa Archie kasvatab teismelist poega ja raskekujulist diabeeti põdevat tütart, keda kutsutakse hellitavalt Skunkiks. Skunk on tunnistajaks naabrimehe Bobi seletamatule ja vägivaldsele kallaletungile kõrvalpere vaimse puudega pojale Rick’ile. Käivitub sündmusteahel, mis ei jäta puudutamata ühtki perekonda. Vaoshoitud pinge ja väljenduslaadiga film Katki” on karmusest ja traagilisusest hoolimata liigutav, õrn ning läbinisti elujaatav, ja seda ehivad suurepärased näitlejatööd. Kui ongi elud katki või purunemisohus, ei vannu tegelased ometi alla. Illusioonide kadumine ei too veel kaasa lootusetust.”
Neljapäev. Kuigi mina magasin üsna hästi ja teisest toast midagi ei kuulnud, siis laps oli enamuse ööst ägisenud ja Kaja seega välja puhata pole saanud...
Tööl teen valmis kaks läpakat ja muudki tsirkust. Homme ka veel tööle ja siis kaks nädalat isapuhkust!
Kaja annab päeval teada, olles ise üsna endast väljas, et tal on palavik. Käsen jalamaid arstile helistada. Sealt aga midagi erilist vastuseks ei tule. Ehk siis tuleb lihtsalt läbi põdeda. Eks Miia ei lase tal väga puhata, organism on nüüd nõrgenenud ja võtnud endale haiguse külge... Kaja kurdab, et peale öö pole ta ka päeval magada saanud, Miia magab kümne minuti kaupa...
Jaanuse oma auto läheb kaheks päevaks hooldusesse, seega olen nüüd ilma autota. Kuigi Kaja palavikus on, ei lase ta meil lapsega jala käia, vaid tuleb mulle tööle järele :P Käime esmalt Lõunaka juures, Kaja käib kiirel ostul ja siis sõidame Jõe keskusesse uue köögilaua järele. Ülejäänud õhtu kulub Miia kräunumisi taltsutades.
Mõtlema panevad pildid.
Haaa, haa, haa, teeme enekaid ja selfiesid mugavamalt. Idiootide maailm...
Ja teiselt poolt midagi üsna ilusat ja omalaadset: Eiko Ojala kunstiteosed.
Reede. Südaöö paiku Miia lärmas ja läksin Kajale appi. Mina tegelesin lapsega ja Kaja siis üritas magada. Kaja magas, Miia magas ja ägises, mina aga magada ei saanud – kitsas oli Pisut peale poolt tundi see asi kestis meil. Järgmine öö igatahes on nii, et nui neljaks, Kaja teise tuppa :P
Töö juures enne Jaanuse tulekut sai kuuseke nö ära ehitud. Ühe korra käis kogu krempel kummuli ja põrand ujus veest :P Kõik sai aga kenasti korda ja kingi-šampus Jaanusele kuuse alla.
Päeva teises pooles peab Jaanus tavaks saanud jõululauda truffe's. Sööme kõik kõhud korralikult täis ja tuleme kontorisse tagasi.
Õhtul teeme, planeerimatult, piparkooke. Mina teen valmis, teised kaunistavad.
Kui kõik voodisse poevad, vahin Eurospordist Saksa liiga jalkat
Laupäev. Viie paiku öösel ajab Kadi mu üles ja küsib, et mis see oli. Ja kohe lööb tuuleke taaskord jäitest vihma aknaklaasidele. Seletan siis et lumi lendab vastu akent ja kõik rahunes maha. Samas aga kaua magada ei lastud. Kadi arvas pool kaheksa, et temal unest küll ja läks üles. Poole tunni pärast tõi Kaja mulle lapse ja läks ise tagasi magama
Hommikupooliku kasutan uue köögilaua kokku panemiseks. Sellisele lihtsale asjale on ikka kole palju mutikaid kaasa pandud! :P Laua sain küll valmis, aga paika panna ja vana lammutada veel ei jõudnud.
Keskpäevaks läksime Koidu tänavale päevakodusse Kadi rühmakaaslase Mirteli sünnipäevale. Ka Lovely ja Kristiina tema rühmast olid siin. Lisaks tuli ka vanast lasteaiast Tii oma emmega. Kadi väga mänguhuviline ei olnud, ega siin polnud ka suurt midagi sellist lõbustavat atraktsiooni. Mina siis ajasin teistega juttu ja vahepeal tuli ka Kadiga tegeleda. Aeg läks kiiresti ja peale tordi söömist tulimegi kodu.
Kadi lõunaunele jääda ei taha. Vaatan siis kella ja imestan: neli, aga väljas juba pime. Konstateerisin siis fakti, et kui me nüüd kuhugi minema ei hakka, siis tuleb väsimus peale ja vedelemegi kodus. Kaja oli siiski välja minemise poolt. Kuna aga Kadil enamus üleriideid pessu said, siis Raeplatsi külastus tuli asendada tubasema tegevusega. Nii käisime Lõunakas. Kadi tahtis mängunurka, mina Photopointi ja Kaja Rimisse Kõigil olid omad ringid
Ja siis õhtu kodus paneme laua paika, demonteerime vana ja teeme toa korda ning paneme elamise kütma. Miia on täna õhtul rahulikum kui tavaliselt ja läheb emmega isegi normaalsel ajal magama. Magama jääb ka üsna ära väsinud Kadi Mina aga nuusutan veel mõnda aega läpakas ringi
Mina läpa taga, Kadi magab, keerab end voodis ringi ja ütleb: „Jänku sai haiget.” Huvitav, mida ta unes nägi?
Tammeka fännid tegid ajalugu! Aastalõpu turniir pandi kinni! Eks selleks sinna mindigi ja asjad laabusid!
Pühapäev. Hommikul lähen Kaja asemel Miiaga tegelema ja emme läheb teise tuppa tuttu. Mingi tunnike jaman ära, hakkab Miia lärmama, emme tuleb ja annab tissis ning siis magame kõik rahulikult edasi. Siis Miia ärkab ja lärmab, mina aru ei saa mis jama on. Keerutan, masseerin, üritan puuksut välja saada. Kaja tuleb ja teatab, et kaks ja pool tundi oleme maganud, laps ju lihtsalt näljas
Tegelen hommikul ahjupuudega. Ilm on veel tuuletu, ei saja ja õu pole ka porine, on kergelt jääs. Ja kui juba õue sai tuldud, tegin majale ringi peale. Otsisin üles kõik võimalikud hiirte sissetungimise kohad ning lappisin nad kinni. Ka keldris sai käidud ning pööningule kola viidud.
Ja siis käime Taskust läbi. Ostame Lillelel jõuluks Cinamoni kinkekaarti, võtame poest külakosti ja sõidame Kambjasse külla. Kui Tartus midagi ei saja, siis mida lähemale Kambjale, seda lumisemaks sadu läks ja Kambjas sadas ikka nii tihedalt, et nähtavus oli mõnikümmend meetrit.
Kambjakad olid kõik kohal, pluss üks mehehakatis. Kui kõik titte näppida soovisid, siis titt üles tulla ei kavatsenud Kaja küll üritas teda üles saada, aga ürituseks see jäigi.
Noored istuvad diivanil ja kergelt miilustavad. Kadi vaatab teiselt poolt lauda ja küsib armsalt: „Kas te armastate üksteist?” Seega ei saa alahinnata lapse arvamust armastusest, teab küll mis see on ja kuidas kõrvalistele isikutele asi paistab 
Kadi käib Lillega õues lume sees möllamas ja kelgutamas. Lapsele hirmsasti meeldis. Tahtsid ka lumememme teha, aga lumi ei kippunud kokku jääma ja seega tuli sellest elukast minivariant.
Teel Kambjasse Kadi seletab, et tema enam koera ei karda. Me ei uskunud teda ja oli ka põhjust :P Kui hakkasime ära tulema, siis koer oli eeskojas ja Kadi pandi toas riidesse. Seisab siis plikatirts ukse juures ja küsib: „Mis plaan koeraga?” :P Sõna PLAAN on tema suust päris põnev kuulda
Selle ajaga mis Kambjas olime jäi lumesadu üle ja hakkas külmetama. Lumi oli kõik klaasidel kinni ja uksed ei tahtnud autol lahti tulla
Tartus tagasi, saabus meile varsti külla Kaido Cristoferiga. Lapsed mängivad ja meie oleme niisama mõnusasti. Mulle ikka hirmsasti meeldib kui keegi vahepeal lapsele külla tuleb, nii on tal kohe palju parem tuju ja ta ei tunne end Miia kõrvalt kadedana (Y).
Muuseas, kui Kambjas oli lumi maas, siis Tartus on täiesti lumevaba ja miinus ühe asemel hoopis pluss üks kraad...
Õhtul vaatan Kääbiku triloogia esimest osa telekast. Selgub, et seda ma varem näinud ei olegi. Teist osa aga käisime kunagi Kaja, Pireti ja Kaidoga vaatamas küll.