Esmaspäev. Huvitav, eestoas oli kehvem uni kui tagatoas Miiaga 
Kuidagi tihti ärkasin üles ja nagu ebamugav oli ja üldse nigel...
Viin Kadi lasteaeda ja võtan suuna Elvasse kliendi juurde. Siis aga märkan, et mulle on saadetud SMS, et klient jõuab oma kontorisse üheksast. Õnneks aga ootama ei pidanud, ta jõudis peaaegu samal ajal kui minagi 
Tegin töö ära ja tulin Tartusse tagasi. Nüüd jäin kontorirotiks, päeval korra käisin Inna töö juures ära.
Ilm on täna suurepärane. Toon lapse lasteaiast ära, sööme ja puhkame natuke, ning siis läheme jalutuskäigule. Vaja oleks ka poest läbi hüpata, seega võtame suuna Maximasse. Maximas on aga mega-järjekorrad, seega me siit midagi võtma ei hakka, jalutame hoopis Konsumisse. Teel, Tamme staadionil, tuli Triin lastega vastu. Ajasime natuke juttu ja läksime edasi. Konsumis polnud Maximaga võrreldes üldse järjekordi :P
Maja juures jäi Miia natukeseks magama, emme jalutas Kadiga veel pisut ja mina tulin pisikesega tuppa ning ajasin ta üles, muidu ei jää ta normaalsel ajal ööunele.
Pisut toimetamisi ja oligi unele minek. Ja kes magada ei tahtnud? Miia loomulikult! Kaja nägi temaga kurja vaeva...
Teisipäev. Ei olnud taaskord mugav öö. Ka emmel oli raskusi, Miia oli rahutu. Hiljem selgus, et Miial on arvatavasti rohu tõttu tekkinud seen tutu vahele ja see pidada pisut kibe asi olema...
Sest kehvast ööst on Kajal terve päev tugev peavalu mida ka tabletid maha võtta ei taha. Lisaks, et sadama hakkas väljas, ei saanud ta eriti värskes õhus viibida ja toas magab Miia vaid lühiajalisi, pooletunniseid lõike...
Kadi ei kurda õnneks millegi üle. Ei hommikul, ei õhtul. Tal on üldse täna hea päev kuidagi, sööb ja saab ka maiustusi. Õhtul on nõus isegi emmega jope ja muude riiete lukkude kinni panemist õppima.
Mina käin tööl, teeme Jaanusega ära ühe pooleli jäänud asja ja ülejäänud aja võitlen krüptoviirusega ning üritan VirtueMarti e-poe lisale Omniva pakiautomaadi moodulit tekitada.
Ootame emmet, et poodi sõita. Autoraadiost tuleb Avandi sisse loetud reklaam passiivsest joomisest. Vaatan Kadile otsa ja küsin: „Kas sina kannatad ka passiivse joomise all?” „Jah,” saan suure noogutusega vastuseks. Uurin siis: „Kes siis joovad?” „Emme ja issi” „Mida nad joovad?” „Piima ja kohvi,” - mida oligi tore kuulda
Poes käime Annelinna Prismas. Lihtsalt märja ilma tõttu jalutama ei saanud, seega tegime suurema autosõidu. Prismas proovin Kadiga rattasõitu mis tal kenasti välja tuleb. Seega meil on vaja lapsele mugavat ratast, kahjuks poest osta ei tahaks, pisut liiga kallis. Aga eks uurime teemat mujalt ka.
Kolmapäev. Vihmane ja pisut jahe ilm jätkub. Eile pealelõunal keeras ära ja senimaani on ära keeranud :P
Päeval on toimetamisi siia ja sinna. Õhtul käime Miia ja Kajaga perearstil. Peale Miia üle vaatamist ja vaktsiinide saamist kurtsin ka omad hädad ära ja lähen nüüd mõningastele analüüsidele tuleval nädalal.
Igatahes kui arsti juurest välja saime, helistas Jaanus ja palus mul ühe kliendi juures käia kus mingi elektrik oma arvates midagi testis ja sellega kogu maja elektrisüsteemi häiris. Minu jõupingutused vea otsingul viisid lõpuks nii kaugele, et Jaanus pidi ikka ise asjale ligi ronima. Nimelt lendas serveril üks võrgukaartidest ja mina Linuxi all seda ümber seadistada ei oska.
Ja siis läheme perega Lõunakeksusesse, jättes tööauto Aardla risti parklasse. Kadi seal mängumaale ja meie tuuseldasime niisama ringi.
Neljapäev. Tänase päeva üks tipphetki oli Jaanuse teises firmas väikene sünnipäeva tähistamine (mis muidu homme on).
Kadil on täna lasteaias nõidade pidu. Kaja nägi paar päeva vaeva, tegi lapsele kostüümi ja mütsigi, mina käisin ainult aias ja tõin vitsarao Pidu olla väga vahva olnud ja Kadi räägib sellest ovatsioonidega
Täna on peas tiirelnud Kadile ratta ostmise teema. Et järelturult on hetkel nigel midagi head leida ja tutvusringkonnast ka nagu ei leidnud, siis lähen ikkagi uue ostmise peale välja. Käin linnas turul rattapoes, aga need ei meeldi. Zeppelinis käime vaatamas, aga ka sealt ei leia midagi head. Seega läheme Annelinna Prismase kus viimane hea isend veel alles on ja ostamegi selle ära. Maksab, võrreldes isegi netipoodidega, üsna mõistlikult: 99€. Samas Kadi sõidab sellega veel kindlasti kaks aastat ja siis tuleb juba teine tütreke vanusega peale Seega loodan, et igati mõistlik ost sai.
Reede. Püha. Olen öösel lapsega. Öö on nagu on, aga hommikul kuidagi ei taha Miiaga vara üles minna. Ja siis tuleb emme, kui päästeingel, võtab vaikselt lapse ära ja laseb mul edasi magada! Õnnis olemine!
Juba hommik tervitab ilusa ilmaga ja ma lähen välja toimetama. Täna saab siis alguse mängumaja ehitamine aeda. Ka teised tulevad kõik välja. Miia magab, Kadi askeldab ja Kaja toimetab peenarde kallal.
Lõuna ajal tuleb teha autoga hüpe Taskusse. Nimelt viin oma auto pesulase suurpuhastusele. Et see töö aga mitu tundi aega võtab, jalutasin kodu tagasi. Vahepeal aga suurt midagi ei toimeta ja siis on juba aeg tagasi linna minna, autole järele. Läheme koos perega. Nüüd on nii, et auto on küll puhas, aga rooste on igalt poolt kurjavaimu hästi näha... :S
Linnas on täna mingi Enduro tsiklivõistlus. Mind nagu kuidagi ei tõmba, Kaja aga tahaks näha. Nii ma siis jalutan lastega kodu, et minna uuesti aeda toimetama. Miia jääb aga kodu juures tuttu ja nii me siis oleme küll maja lähistel, aga peale lapsehoidmise suurt miskit teha ei saa. Ahjaa, Kadi saab küll, tema naudib uue rattaga sõitmist
Emme üritust lõpuni ei vaadanud – all linnas hakkas jahe. Muidu nagu päikeseline ilm, aga tuul on jah tugev ja vilus kipub tõesti kiirelt jahedaks minema. Igatahes, kui ta kodu tuleb, lähen mina Kadiga aeda ja teen lõpuni mängumajale mõeldud tugipostid. Nüüd on siis nö vundament tehtud
Et järgmisele ehitusastmele on mõningaid vidinaid vaja, käime Bauhofis. Peale seda aga sõidame linna, kuna seal peaks algama eelpool mainitud Enduro sõitude finaalid.
Ja nii oligi, finaalid algasid. Vaatasin siis ka neid natuke, noh, oli pisut huvitav ka, aga ilma Kaja õhutuseta ma vaevalt seda väga vaatama oleksin tulnud
Laupäev. Sajab vihma. Vahepeal on ka vaikseid hetki, aga üldiselt sajab. Vaatamata kõigele lähen Kadiga alla linna. Täna on siin tudengipäevade raames Laste Rattatuur ja Kadi tahtis väga oma uue rattaga võistlustele minna Saime stardinumbri ja jäime ootele. Hakkas aga jahe ja aega oli veel palju, seega läksime kohe sinna kõrvale Pihlaka kondiitriärisse kohvile ja saiakestele. Siin oli mõnus ja soe oodata 
Võistluste alguseks jäi vihm üle. Kaks esimest vanusegruppi tegid oma sõidud ära ja siis tuligi meie kord. Kadi tahtis, et ma kaasa jookseks, no jooksin siis. Õigemini enamasti kõndisin. Kui enne tagasipööret vaatasin, et lepime viimase kohaga, siis peale pööret tekkisid seal mingid ummikud ja jõudsime teistele järele ning spurtisime nii mõnestki lõpuks mööda Kui teised lapsevanemad üritasid oma maha jääma kippuvaid võsukesi lükata, siis minul oli sott selge: sõidab täiesti ise otsast lõpuni! Sõitiski. Ise oli Kadi väga rahul ja tema positiivsus lõi välja igast nurgast Küll oli tema jaoks „äge” ja „lahe” ja üldse, tema tahab kunagi veel võistelda
Tagasitee oli vihmane. Üldse paistis, et ilm ongi enamuses sajune ja meie Kaidoga plaanitud veinitamine linnas läheb siseruumide peale üle. Kui Kaido viieks minu juurde jõudis, tuli väljas suisa paduvihma. Sai siis soojalt riidesse pandud ja paks jopegi selga.
Tuterdasime erinevate haakidega kesklinna. Ilm lubas kuivemaid hetki ikka ka. Vabaduse Puiesteel toimus tudengipäevade raames Tudengilaulu Finaal. Helid mis lavalt kostusid, meile meeltmööda ei olnud. Seega käisime Ruunipizzas söömas. Nüüd liitusid meiega ka Kaja ja Miia, Kadi läks Inna juurde öömajale. Üritus aga sakkis ikka veel. Seega tegelesime kõrvaliste asjadega. Nimelt olid mingid osavnäpud püsti löönud võimlemiskangi ja teenisid seal raha. Teema siis selline, et annad viieka, ripud lihtsalt kangil kaks minutit ja võidad viiekümneka. Nägin kohe ära milles point on – nimelt kang on laagrite peal ja käib ringi. Et kui sa muidu suudad läbi tõsise enesekehtestamise tavakangil kaks minutit vastu pidada, siis siin kindlasti mitte. Käisime eemal isegi proovimas: minul oli raskusi minutitki tavakangil hakkama saada, Kaido oleks aga kaks vist isegi ära rippunud. Seal muidugi oleksid tingimused hoopis teisemad...
Üritus oli jätkuvalt lahja. Kaja läks Miiaga koduteele ja meie Kaidoga suundusime üle Toomemäe Püssirohukeldrisse praeleivakeste järele. Muuseas, leivakesed saime, aga nad olid heledast leivast ja ilma soolata, seega rõhusime küüslaugu peale, mis aga soolatust ei leevendanud ja lõpuks me nendega isegi lõpuni ei jõudnud. Ehk siis leivakestega läksime alt... Ja muidugi, hingeõhk oli ka reostatud :S
Tagasi peoplatsil. Siin algas just võitjate väljaselgitamine. Esinejad kutsuti puntide kaupa lavale ja rahvas siis ovatsioonidega andis mõista kes parim oli. Absurd. Esimese bändi kuulajatest heal juhul kümme inimest lõpuni oli... Igatahes metsa läinud üritus, minumeelest, pealtvaatajaidki, kõik need ajajupid mis meie seal olime, oli ülivähe. Jalutasime veel veidi ringi.
Ja siis peale mõningast pausi saabus lavale Vennaskond. Elu platsil muutus aktiivseks, rahvast ronis igast nurgast aina juurde ja üritus sai nii teise mõõte kui olemuse. Terve tund aega korralikku kontserti! Mul hakkas siin isegi palav lõpuks
Peale Vennaskonda algas Öötantsupidu. Rahvast tekkis veel rohkem juurde ja seegi üritus läks laksust käima: kõik tantsisid ja pillerkaaritasid mõnuga! Mina aga trallitada ei viitsinud, peale Vennaskonda päris sellist hullamise tuju ei ole :P Jalutasime hoopis Genialistide klubi poole; meiega liitus ka Margaret.
Mida lähemale Genklubile, seda rohkem rahvast vastu tuli. Kohapeal selgus, et InBoil on tänaseks lõpetanud ja varsti tuleb lavale mingi teine bänd. Seda teist me aga vaatama tulla ei plaaninud. Seega jalutasime üle Toomemäe raudteejaama, siis Filosoofi ja siis ma saatsin teised Maxima juurde ja tulin kodu ära. Tuju oli hea, alkoholitase madal, ja oli lootus, et hommikul jääknähte ei ole.
Pühapäev. Kaja saabub kaheksa paiku Miiaga ette tuppa ja kuulutab, et ma võin tagatuppa magama kolida. Huvitav, aga mul polegi väga und. Ja mis kõige tähtsam: tervis ongi korras! Vaat see on tore, ei mingit põdemist ja jama
Ilm paistab ka ilus olevat, kuigi on jahe. Hommikuvirgutuseks käin rattaga Inna juures, vaatan tal elektrisüsteemi üle ja võtan Kadi kodu kaasa
Täna tulevad meile Õnne, Kaido ja Cristofer külla. Kui nüüd võiks arvata, et lapsed saavad omavahel mängida, siis tegelikkus läks sinna, et Cristofer rääkis papalt telefonimängud välja ja siis sai ka Kadi mängida. Ehk kõik täpselt nii nagu ei peaks olema. Kannatasin ära.
Vahepeal läksid külalised ja Kadi batuudikeskusesse, siis tuldi sööma ja edasi liikusid kõik kodused alla linna Karsummile. Vaid mina jäin kodu, tahtsin mängumaja alustalad ära immutada ja kuuris korda luua.
Õhtupoole, kui külalised lahkuvad, läheb Kadi magama ja mina Miiaga jalutama. Ka Kaja magab pisut. Jalutan Konsumisse ja siis ringiga maja juurde. Miia magab pikalt, isegi toas magab veel edasi.
Magama minemise aeg on ärev. Kadi magas pikalt ja nüüd ei paista tal und olevat, aga kell muudkui tiksub edasi. Mina kirjutan nädala kokkuvõtet. Miia ei taha magama jääda, alguses panin mina, aga siis röögiti ja emmele see ei meeldinud, võttis töö üle. Läks temalgi kaua. Hambad vist, aga kindel ei ole. Mingil hetkel panen asjad kokku, kustutan tule ja lähen tualetti. Äkki kuulen, et Kadi vist ulub. Kui tagasi jõudsin, oli emme juba lapse juures. Ei tea mis Kadil hakkas...
Superstaari saates, päris lõpus, kui antakse punkte, on kõik tulemust ootavad esinejad nagu puunukud. Kogu staarikus kaob nagu tina tuhka... Aga olgem ausad, see loll venitamine on üks üsna mõttetu asja üles puhumine, suisa halb on vaadata...