Esmaspäev. Aasta viimane poolnädal. Enamusel algab see töiselt, mina aga isa-puhkan veel.
Vastu hommikut oli taaskord minu kord Miiaga tegeleda, et Kaja pisut magada saaks teises toas. Minu esialgsed ponnistused aga lähevad vett vedama ja Kaja tuleb pool tundi hiljem tagasi 
Aga, ta annab lapsele süüa, ja edasi juba saan Miiaga hakkama ja magame poolteist tundi jutti. Siis muidugi ajab Miia meid jälle üles – taaskord süüa tahab.
Täna siis põrutame Viljandisse. Öösel pole lund juurde sadanud, seega on teeolud üsna head. Ilm on kümne miinuskraadi ümber ja väljas paistab päike. Linnast väljas on paari meetri kõrguseni maapinnast kerge udu mis teeb vaated maaliliseks 
Viljandis läheme otseteed Matile külla. Meid võetakse taaskord heal sõnal ja naerulsui vastu Miia magab, Kadi aga istub enamasti minu süles – pisut nagu kardab Matit Mati naljad on kohati ehk liiga teravad ka nii väikese lapse suhtes, aga Kadi tuleb sellega üllatavalt hästi toime :P Hiljem kodus ütles: „Issi, ma ei taha onu Mati juurde jääda.” Selgitasingi siis, et ta ei peagi jääma, ja sellega oligi kõik rahulik.
Peale Mati juures olemist kolasime veidi ka linna kaubanduses. Anttila reklaamib end üle tänava, et esimene külastus peab algama selle kauplusega. Mul muidugi ükskõik, aga Antilasse tahtsin minna küll. Ja teate mis? See neetud kauplus oli täna kinni?! Nojah, käisime siis teistes poodides, vahtisime niisama, midagi ei ostnud, polnud nagu midagi vaja ka... 
Enne Viljandist ärasõitu tahtsin linna kuuske ka vaadata. Algselt oli tunne, et bussijaama juures autoparklas on linna kuusk, aga ei, üks kohalik papi suunas meid maavalitsuse hoone juurde, aga minul oli tunne, et linnapargis võiks ka kuusk olla ja nii sõitsime sinna ka Ehk siis leidsimegi kolmes kohas kuused, aga milline see peamine on, seda nüüd ei teagi :P
Tagasi jõudsime hilisvalges. Lapsed magasid terve tee.
Ööseks lubati kohati -20 kraadi, seega toon elamise ahju- ja kaminapuid täis. Miia õhtul muudkui karjub, nagu miski sees piinaks, aga no ei me saa aru! Rahustame last ja tegeleme koristamisega. Kõigest sellest tulenevalt me täna Inna ja lastega kelgumäele ei lähe. Üleüldse on päev pisut ära väsitanud.
Kinnisvaraportaal kv.ee saadab täna teavituse, et meie maakohas on üks talu müügil. Vaatan kuulutust ja seest läks kohe nukraks. Nimelt vanaonu järeltulijad müüvad sealse maakoha ära. Vanadest pole enam tolku midagi seal teha ja noortel on omad elud, nii sügavale maale ei taha enam keegi tulla... Kurat küll, kus mul on kahju!
Teisipäev. Eile õhtul juba tundus ja täna siis on kindel: Miial on silmapõletik. Huvitav, kas sellisel asjal on ka peiteaeg? Kadil siin oli paar nädalat tagasi, aga vahepeal nagu pole kontakti võõrastega olnud...
Kui Kaja juba varahommikust askeldab, siis mina ärkan Kadiga pisut peale kaheksat. Üheksast on Miia ultraheli aeg ja me Kadiga teeme üsna kiiresti, et emme ja titaga kaasa minna
Ultrahelil käis Kaja lastega. Ka pärast lastearstil käisid lapsed emmega sees kaasas. Ultraheli tulemused olid igati korras! Aga et meil oli ka verega sünni ajal pisut probleeme, siis saadeti meid ka vereproovile. Vaat siia läksin mina lastega Kadi vaatas nina püsti kuidas Miial verd võeti, ise hoidis kõrvu kinni Üsna apaatne tohtritädi Kadi igasugu huvitavalt naljakate küsimuste peale lõpuks sulas ja ikka muigas ka, muidu oli selline kidakeelne ja morn...
Et peale emme keegi hommikust söönud ei ole, mõtlesin algselt minna Wernerisse, seal on hommikutoitlustus igal hommikul. Kell aga oli juba üle kümne, seega läksime hoopis Lõunakeskusesse ja ei söönud enam ainult hommikut, vaid kohe lõunat ka Kadi muidugi põrutas jälle mängunurka ja meie siis jalutasime kaubanduses ringi.
Kodu jõudes tahtsin Kadi magama panna, aga tema ütles, et läheb ülakorrusele ja meie ülejäänud ei pea tulema Läks ja jäi magama ka, tubli tüdruk
Vatsu ööd käisime Inna ja lastega Kassitoomel kelgutamas. Kui alguses kõik kenasti läks, siis mingil hetkel hakkas Kadi mingit jonni ajama... Aga sellega panime kohe ka kelgutamisele punkti Muuseas, mäel oli miski papa kes muudkui seletas lastele kuidas kelgutama peab. No ikka muudkui näägutas ja kaagutas, rääkis kuidas peab ringi vaatama, et keegi otsa ei sõidaks, ja kuidas ise tuleb sõita nii et ohutu oleks jms. Ja siis, seesama papa hakkas oma lapsekesi all orus filmima ja seisis peavooluteel ees ja loomulikult sõideti talle otsa. Too laps sai veel haiget ka ja tolle vanemad isegi läksid kobisesid tüübiga. Ühesõnaga taaskord üks selge tolvan kes teab küll kuidas asjad käivad, aga ise teeb ristivastu – mis sa siis mölised laste kalla?
Õhtu on Miia igavesti jonniline olevus. No miski ei sobi ja kõik on paha, nagu valutaks tal mullid kõhus, aga no ei saa täpselt aru. Silmapõletik ka muudkui kollitab ja silmad jooksevad vett. Õlavarde tehtud vaktsiinisüsti täpike ka paisub ja pidavat varsti ka mädanema minema, mulle tundub, et ka see võib üks jonnilainete põhjusi olla...
Emme läheb Miiaga pool kümme tuttu, aga Miia on üsna rahutu ja emme eriti magada ei saa. Kümne ajal läheb ka Kadi magama, seekord taas ülakorrusele – ise tahtis, seega mina ei keela, loodame lihtsalt et Miia tal magada laseb... Ise saan unele keskööl. Et hiire klikkimine emmet teises toas segab, kolin ära WC'sse, siin panen ventika käima ning saan vaikuses oma pilte ja koduleheteemasid toimetada
Kolmapäev. Üheksa paiku saame üles. Väljas on sula! Isegi vihmakest sajab... Nii palju siis talvekesest, vähemalt jõulukesed olid valgekesed
Teeme jalutuskäigu Konsumisse. Panen Kadile algselt talvesaapad, aga need on juba Filosoofi otsa jõudes porilompides käimisest läbimärjad. Jooksen kodu kummikute järele. Muidu aga on poeskäik üsna viperusteta, arvestades et sõiduteed on totaalselt vesised aga kõnniteed just suure tee ääres :P
Konsumi juures oli mingi noorem tüüp, mingist haigusest ta seal värises ja kargud olid tal ka. Panime talle viieka, tänas vene keeles. Noh, loodan, et läks asja ette mitte teatrietendust andes...
Kodus tagasi hakkan maja eest lund ära lükkama. Naabrimees kaabib kõnniteed kõik tee äärde autode vahele. Ma ei saa aru millega ta mõtleb või mis probleem tal on. Mina olen siis see kes lume autode vahelt teisele poole teed toimetab... Algselt on ka Kadi väljas, aga et tal igav hakkas lume lükkamise ajal, siis läks ta tuppa. Miia jäi siis mulle seltsi kuniks lume ära lükkasin. Jalutasin pärast temaga mööda Filosoofit ja tegin telefonikõnesid.
Kui tuppa saan, otsustame Kadi magama panna. Kadi aga tahab magada oma toas ja lubab teistel tegeleda muude asjadega. Taaskord? Väga tubli!
Peale uinakuid käime Kadiga vannis. Mõnus kui laps sul selja peal mängib ja juukseid sasib
Ja siis, päeva ja aasta viimane etteaste: sõidame Kaja sõbranna Keiu juurde uut aastat vastu võtma.
Lauad on lookas, rahvas uitab ja suhtleb ringi, lapsed kohati lärmavad kui hullud, siis aga kaovad jälle omaette ära. Telekas käib taamal, aga ega seda eriti ei kuule. Ja nii kuni südaööni, siis liikusime õue ja nautisime nii naabrite kui meie oma tulevärki. HEAD UUT AASTAT kõigile!
Peale südaööd tegime kiire magustoiduringi ja siis asusime teise perena teele kodu poole. Linn oli üsna vaikne, isegi joomas peaga kakerdajaid oli väga vähe Saime kenasti kodu ja keerasime põhku, kes üleväsinud ja kellel peavalu. Nii see aasta alguse sai.
Neljapäev. Head Uut Aastat veelkord! Pool kümme tuleme alles üles! Ma juba kardan järgmist nädalat, et kuidas ma Kadi hommikuti maast lahti saan...
Hommik läheb uimerdades. Vaatame pisut telekat, tegeleme lastega ja molutame. Lõuna ajal magan veidike Kadiga tagatoas ja Kaja Miiaga eestoas. Selline aasta algus!
Prismas käime. Kui eile käisime ostmas kraami mis õhtusele üritusele kaasa võtta, siis täna täidame oma külmkappi.
Väljas on jätkuvalt märg ja vesine. Ka tuul on tõusnud, lubatakse homseks üldse tormi. Kraadid on muidugi plussi poolel...
Alustan aastat jooksuga. Kui Kaido tegi täna 14 km, siis mina 2 km! Hea seegi, ma ütlen!
Vaatan telekast Pohmakat ja Kadi muudkui keerleb voodis, magama ei jää. Lõpuks panen tele kinni, tuled surnuks ja istun laua taha läpaka ette.
Und nägin ka kohe aasta esimesel ööl. Algatuseks oli esimest korda selline uni kus mul oli pruut ja ma ei mõelnud sellele, et mul on ju Kaja ja lapsed ja nii. Ja üldse oli seal palju rahvast kes aga meelde ei jäänud ja tegevuskoht oli suur ning uhke mõisapalee. Ja teine lõik oli seotud fotoaparaatidega, et keegi soovitas osta Sony a6 kaamera mitte a5...
Reede. Hommikul võtsin taaskord Miia vaatamise üle. Kaja andis lapsele süüa ja ütles, et pooleteise kuni kahe tunni pärast peaks tal uuesti kõht tühjaks minema. Miia alguses vehkles ja punnitas, siis ma vajusin ära ja järgmine hetk oli see kui Miia nutujoru üles tõmbama hakkas. Kaks ja pool tundi oli vahepeal mööda saanud ja tal oli nüüd kõht tühi Kell oli ka sealmaal, et aeg oligi üles tõusta.
Hommik algas igasugu Kadi tujutsemiste ja jamadega. Jube hommik! Aga ma ei jätnud Kadi ka Tartusse, Kajal niigi tegemist Miiaga ja ma tundsin, et see ei saa Kaja jaoks hea olema...
Tõrva tulid kaasa ka Inna ja Reijo. Tee Tõrva oli igati hea, vihm ja soe tuul on kõik jää ja lume ära sulatanud, vaid neis kohtades kus teda paksemalt on kuhjatud, on seda veel alles...
Ema juures teeme lõunasöömise ja siis sikutame Innaga ema pesumasina autosse ning sõidame Valga linna. Pisut otsime parandust raudteejaama läheduses, aga üles leiame Masin võetakse vastu ja pakutakse vastuse saamise ajaks tundi aega. Otsustame selle aja täita lihtsalt kauplustes ringi uitamisega...
Algatuseks Valka. Üsna kauplustevaba linn, üks keskuse moodi asi ikka jääb ka linnaserva. Selles siis kulutame pea tunnikese (pesumasina parandaja lubas tunni jooksu ühendust võtta). Ja siis tagasi Valgasse. Kondame kaltsukates. Ühes poes kohtume ka kunagise lapsepõlvesõbra ja ema koolikaaslase tütre Ritaga. Ajame siis pikemalt juttu, mina pole teda ju kaua näinud. Ahjaa, vahepeal helistati, et pesumasinaga läheb kauem, et võetakse ühendust.
Ja siis, väljas läks juba hämaraks, tuul tõusis ja kaubandusest hakkas kõrini saama. Kui ema ja Inna turu kandis kauplusi lappasid, tegime meie Reijoga ringi Valga raudteetaguses väikemajade piirkonnas. Kahjuks oli küll pime, aga vahvaid maju ikka silma jäi
Kui kõik poed olid teistel läbi lapatud, polnud enam midagi peale hakata. Ema arvas, et sõidame kohapeale asja uurima. Sõitsimegi. Parandaja pani just masinat seina, ütles et tegi mootori korda, et vaatab kas käima läheb Läks. Aga et kell oli peaaegu viis, siis anti meile valida, kas tuleme esmaspäeval järgi, et ta jõuaks kõik lõpuni testida, või siis pakib kokku ja loodame, et asi toimib Valisime teise variandi ja seega saime viiest masina kätte ja parandaja kodu nädalavahetust pidama.
Meie aga veel Valgast jalga ei lasknud. Ema tahtis ka ehituspoed kiiresti läbi vaadata, et leida endale suurde tuppa uus laelamp.
Tõrvas tagasi, käisime Innaga vanaema juures. Tal oli mingi jama antenniga ja ma siis tegin asja korda.
Ema juures oli söömine. Ka Kadi tõime siia ja olime poole üheksani ema juures. Öömajale aga läksime Kadiga Õnne juurde.
Täna varahommikul oli Laekvere kandis majapõleng kus majja põles ema kahe lapsega. Vanemal lapsel käskis ema välja minna ja helistasi siis häirekeskuse asemel mehele töö juurde. Ma pole kohtumõistja, aga tundub üsna tahtliku teona...
Laupäev. Kuigi ma öösel magasin, magasin väga halvasti. Selgroog valutas, padi oli ebamugav ja vastu hommikut hakkas pea ka valutama. Olin kella peale ärgates nagu zombi. Aga tablett ja kohv turgutasid mu üles ning üheksast keerasime Innaga Lõve peale.
Väljas on küll niinimetatud torm, aga isegi puuoksi pole autotee peal Ka maal ei olnud tuul (veel) suurt midagi korda saatnud. Oli tugevam küll, aga mitte eriti tormi moodi. Igatahes tuul ja plusskraadid on ka maal kõik lume ära sulatanud. Külastasime siin keldriavarusi, vaatasime majapidamise üle, külastasime vana Kulli maja, jutlesime mõnda aega Endliga ja sõitsime Tõrva tagasi. Et Kaja ema ka meiega Tartu tuleb, siis poole üheteistkümne ajal sõitsimegi Tõrvast Tartusse.
Kui teised mõlgutasid kaubanduse mõtteid, siis minul oli kindel plaan mitte kuhugi minna. Pealegi, pea hakkas taaskord valutama - nagu pohmakas oleks! Pealegi selgus, et ka Kadi ei taha kuhugi minna, seega meie kahekesi jäime kodu toimetama.
Uneajaks läks Kadi üles ja mina olin all. Magama ta aga ei jäänud ja segas muudkui mind. Nii ei saanud ka mina magada... 
Kui söögiga alustasin, saabusid ka teised. Vahepeal käis ka Keiu külas kevadeks lennukipileteid ostmas. Siis oligi õhtusöök ja varsti juba läks Õnne bussile ja mina käisin lumelörtsis jooksmas. Enne magama minekut oli Kadiga väike tragöödia magamiskoha oas ja siis saigi lõpuks maja vaikseks...
Kaks päeva väldanud torm ei tõusnudki eriliseks tormiks. Meedia suuresti üles haibitud aastatetagune Pärnu uputus ei päädinud millegagi. Üldse kuidagi tambiti hirmu rahvasse, oodati nagu aasta 2000 vahetust :P Haapsalus natuke ujutas, ja loomulikult on ka elektrita piirkondi, aga ikkagi, ei midagi tõsist.
Pühapäev. Hommikul tegelen puudega. Väljas on mõnus ilmake, paar kraadi külma ja kerge lumekiht mis loob mõnusalt talvise meeleolu. Ehk siis ideaalne ilm kuuri all puid lõhkuda ja neid tuppa tassida
Ja siis jalutame perega kesklinna raeplatsile. Kaja lootis, et lodi on veel alles ja ehk ma saan lapsega siis seal sees ka uudistamas käia, aga viimaste päevade tormide suurveega on see mürakas platsilt ära uhutud :P Seega ronisime suure lumehunniku otsa ja lollitasime lapsega niisama. Pisikese peatuse tegime Pihlaka kohvikus. Kohv ja paar snäkki, käisime Kaubamaja toidupoest ka läbi ja liikusime tagasi kodu poole.
Kui hommikul oli mõnus ilm, siis nüüd enam nii väga ei olnud. Tekkis tuul ja lumekribenaid sadas juurde. Kõik see käis kuidagi jahedalt üle küüru...
Ekraani juures hakkas Kadi undama, et tema tahab kinno. Ma küll algselt ei viitsi, aga lapse pärast siiski jään nõusse. Ostame piletid ära, teeme väikese jalutuskäigu ja siis lähemegi kinno.
Kadi alguses suurde saali minna ei taha. Tema kardab! Lõpuks kui rahvast ka juba tekib, on ka tema nõus saali astuma. Algselt istume niisama, siis hakatakse reklaame näitama. Ja siis Kadi kipub kogu aeg sõrmi kõrva toppima. Ma ikka hullu moodi näen vaeva, et ta seda ei teeks. Lõpuks hakkab aru saama, et nii kõvasti ikka reklaam ei ole. Õnneks polnud kõvasti ka film ise. Vaatasime Mesilane Maia multikat. Selline ilus, hele ja armas multikas. Päris ükskõikseks mind ei jätnud, aga no lastekas siiski :P Kadile väidetavalt väga meeldis.
Kodus on meil siis lõpuks eeskava. Tänase, õigemini juba eilse päeva plaanis on likvideerida kuusk elamisest. Võtame Kadiga ehted maha, siis hakin oksad ja tüve ning asetan kõik ahju. Tuli aga otsa sellele värgile väga hakata ei taha – puu polnud ju kuivanud vaid hoopis haljas, ajas suisa pungi... Ehk siis tänane ahju tegemine läks lihtsalt aia taha. 
Täna magame Kadiga eestoas kuna kardan, et homme on lapse üles ajamine üsna keeruline, ja siis ta võib oma jonnimisega Miia üles ajada...
Saaremaad kollitavad taas parafiinikamakad. Inimestele kahju ei tekita, aga mereloomadele küll. Kust see kraam tuleb, selgusetu...
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) soovib taastada sõjaväestatud piirivalvet ja tahab luua suisa kahte tankidivisjoni! Valmistuvad vist sõdima...
Nädala üles panemisel tekkis küsimus, et kas see on nüüd 2014 aasta 53 nädal või 2015 aasta esimene. Netist leidsin Henn Sarve ehk sarviktaat blogist järgmist: „...esimene nädal on, see, kus üle poole on uue aasta päevad. St meil kui aasta alguspäev esmaspäevast neljapäevani, on see ka esimene nädal, kui aasta algab reede, laupäeva või pühapäevaga, siis esimene on esmaspäevaga algav nädal...” Seda siis nii meil kui mujal Euroopas.