Esmaspäev. Nii, nädal algab siis nii, et poolest ööst tulin mina ette tuppa ära, kuna Miia nii köhis, et me Kajaga nagunii kumbki magada ei saanud. Hiljem vist asi paranes. Minu eile trennis viga saanud õlavarre-lihas (arvatavasti) küll otseselt ei valuta, aga teeb suurt valu kui kätt liigutada või kui kõndides põrutada. Ma nüüd ei teagi kas peaks EMO'st läbi käima.
Lapsed ärkavad hommikul kenasti üles, asjad sujuvad. Reijo lasteaeda ja siis Kadi ka, ise kontorisse.
Kontoris kaua ei ole (Y) Jaanus võtab mu Truffe'sse ehitusele kaasa. Tema asjatab serverikapiga ja mina kolimiste ning muude tegemist vajavate teemadega. Paneme igatahes üheni välja, aga tulemusega võib rahule jääda (Y) Päeva teine pool oleme kontoris.
Kuna Miial on jätkuvalt väike palavik, saab Kaja talle kella viieks aja. Mulle sobi see igati, kuna siis saan ka oma käe teemad ära kurta 
Võtan Kadi lasteaiast peale ja liigun alla linna kus emme ja Miiaga kokku saame.
Arstil vaadatakse Miia üle – kõrvad punetavad ja kurk ka kergelt, et ei midagi head. Saab rohud peale, taaskord. Minu õlga ja käsivart muditakse ning vaadatakse kuidas ta üldse liigub. Arst pakub samamoodi nihestuse olevat. Seega saan ka mina rohud peale. Emme ja Kadi on õnneks korras
Tänase õhtu plaanid jooksevad rappa. Nimelt on täna Tammekal Infonetiga mäng, aga et vanaema toodi haiglasse jala veresoonte uuringusse, siis on vaja teda külastada. Ausalt, ega mul täna kuidagi jalkaisu polnud ka, väsimus on peal ja tujutus kah. Igatahes, Inna tuleb poisiga meile, poiss jääb Filosoofi ja meie Innaga läheme kahekesi vanaema vaatama.
Vanaemal on tuba kuhu paistab vaid pisut õhtupäikest. Nii ta siis istus tooliga akna all ja lasi päikese palel oma üle paista 
Lõpuks ajasime tunnikese juttu ja siis hakkasid helistama kord Riina ja siis meie ema. Nii jätsime vanaema telefoniga jutlema ja tulime ise ära.
Miia läheb täna õhtul hiljem magama ja vaatamata sellele uinub väga kaua... Ehk siis eelseisev öö ei tõota vist midagi head...
Sain enne ära mainida, et Kadi ja Kaja on terved. Õhtuks hakkas Kajal igalt poolt valutama, kurk läks punetama ja tervis käest ära. Vot sellised lood meil.
Teisipäev. Vaatamata eilse päeva lõputeemale, oli öö üsna hea! Erilist köhatuuri polnud, suurt luti otsimis ei olnud ja lihtsalt üles ka ei ärgatud. Hoolitsesin, et tal kogu aeg tekk peal oleks, sest paistab, et see on üks rahulikuma öö eelduseks. Igatahes, öö oli hea. Hommikupoolik läks aga valgeks ja mingi hetk vaatasin, et kohe annab äratus märku. Ajasin end püsti ja evakueerusin teise tuppa. Seal aga avastasin, et olen tund aega varem üles tulnud Aga ei hakanud tagatuppa tagasi kolistama minema, keerasin ette tuppa magama. Kartsin, et ega uni nagunii ei tule, aga tuli, tuli veel nii, et ma äratust ei kuulnudki vaid ärkasin kümme minutit peale äratust Miia jorina peale :P Aga kõik läks kenasti. Miia magas edasi ja Kadi jõudis õigeks ajaks lasteaeda ning mina tööle.
Tööl on täna kontori päev. Hommikupooliku toimetame Jaanusega koos, siis tema läheb linnaringile ja mina peale söömist Kajale korraks appi. Kajal on aeg arstile.
Saame Kaja ja magava Miiaga polikliiniku juures kokku. Jalutan vankriga haigla aladel ringi kuniks Kaja ära on ja siis tööle tagasi.
Peale õhtusööki läheme kõik välja, et olla lihtsalt värskes õus. Lapsed mängivad, Kaja loeb raamatut ja mina songin peenarde ning muru sees, et juurida välja sirelikasve...
Kolmapäev. Tänane öö oli puhas kuld: kõik magasid! Kõik ideaalne uue päeva alguseks
Jaanus on täna enamuse päevast eemal, isegi Tartust Samas aga nagu midagi tõsist linnas tööasjus toimumas ei olnud.
Täna teeme õhtusöögi õues. Kajal on selleks juba kõik paika pandud, ainult asjade välja vedu ja mõnus ning maitsev õhtusöök värskes õhus võis alata
.
Neljapäev. Kuna viimased ööd on rahulikumad olnud ja Kajal on tervis pisut paranenud, magan eestoas, et võtta ööst maksimumi. Kell üks öösel aga kostub tõsine hädakisa tagatoast, nii et ajan enda ka üles. Miia tahab midagi, aga lutt see ei ole. Toon siis kiirelt vett lutipudeliga – õnneks see kustutas kogu tulekahju ja edasi said juba kõik üsna hästi magada.
Tööpäev sõidutab täna ka pisut ringi. Päeva parim pala: suure raha eest poest kliendi poolt ostetud sitt arvuti mida poes siis nö tavakasutaja tarkvaraga täiendati: SpyBot, Google Chrome, VLC ja mingid imeasjad veel mis küll nuhkvara pidid eemal hoidma ja mis registreid puhastama jne... Taevas, ma rookisin pool tundi seda sitta välja...
Õhtul käime peale sööki Lõunakeskuses. Ostame tüdrukutele suveks ühesugused kleidid No ja vaatame niisama ringi. Kõik oleks OK, kui Kadi täna selline vastik jonnipunn ei oleks. Ta juba kodus ulus ja vingus, siis poes ja pärast kodus veel. Probleem on lihtne: sööki ei sööda ja maiustusi nõutakse ning unnatakse siis. Vahepeal saame tuurid maha, aga mingil hetkel algab kõik otsast peale...
Reede. Mõtlesin võtta öö Miiaga enda peale. Võtsin ka. Pool kaks aga löödi lamenti, justkui taaskord nõuti midagi, aga vesi see polnud. Ei saanudki aru mis teda häiris. Lõpuks saatis Kaja mu teise tuppa puhkama – siiski tööle vaja minna. Aga nii kui lahkusin jäi ka laps rahulikuks ära...
Hommik oli igatahes raske üles tulemisega. Täitsa pekkis, peale kella vajusid silmad mõne minuti jooksul mitu korda kinni ja siis ajasin enda üles ära enne kui päris uinun...
Lõuna ajal käin toon Kadi lasteaiast ära – lubasime talle lühema päeva. Viin ta emme juurde Gildi tänavale kuna neil on seal parasjagu arstile aeg. Linn on igatahes igati umbes eeloleva rattavõistluse pärast. Üldse, linn räägib kui spordisõbralik ta on, aga kui paljusid inimesi see tegelikult puudutab? Ma arvan, et oluliselt vähemaid kui neid, kellele ta on pigem nuhtluseks. OK, mina pole ürituse vastu, aga näen, et on kohti mida võiks paremini korraldada et linnas sellist umb-tupikut ei tekiks. Näiteks tuleks tööle jätta Turu-Soola ja Turu-Aida foorid, pisut vaja vaid ümber programmeerida ja kogu liiklus oleks sujuv ka kõrvalteedelt tulijatel. Aga seda millegipärast ei tehta. Või pangu siis vähemalt politseinikud keset ristmikku vehkima.
Õhtul käin kodust läbi ja lähen vanaema juurde haiglasse. Vanaema, nagu ikka, kõbus Istus voodiserval ja säras kui päikene Järjekordne uuring läbitud ja ootab mis edasi saab. Aitasin tal peaaegu kaks tundi aega veeta.
Kui kodu jõudsin olid kõik aias. Lisaks Kaja vend ja temapoolsed kaaskondlased ning tagamaja Jaanika lastega. Tõin veini välja ja naised said veinitada. Mõnus õhtuke. Õpetasime isegi lapse ilma abiratasteta sõitma! Kahjuks seekord küll mitte oma last. Hugo, kolmene, võtsin abirattad ära ja hakkas sõitma. Alguses loomulikult ei tahtnud, aga avalikkuse surve oli suur, proovis, ja läkski. Kadil proovisime sama teha aga ei õnnestunud...
Laupäev. Öösel vahetasime Kajaga kohad – Miia ei soostunud minuga leppima. Aga üldiselt oli rahulik öös.
Hommiku oleme kodused. Mõtleme, et millega võiks tegelda, aga ega erilisi plaane nagu pole. Ema käib ka eilsest saati juba kanna peale, et tulgu me sinna. Lõpuks siis otsustangi, et lähen lastega Tõrva ja Kaja saab kodus ehk midagi suuremat ära teha.
Plaan Tõrva sõiduga on nii, et Miia võimalikult kaua magada saaks, lähen ringiga. Elvas jäi Miia magama ja just Elvast sõidame läbi, et minna Hellenurme – Palupera – Puka teed pidi. Siis aga juhtus see, mis ikka, kui plaane teha :P Nii kui kruusatee Puka poole liikudes läbi sai, ärkas Miia üles! Magaski mul ainult pool tundi 
No ma ei tea... Aga oli mis oli, see tee Elvast Pukani mulle meeldib
Tõrvas teeme ema juures hilise lõunasöögi (või varajase õhtusöögi) ja kuulan ära ema soovid. Plaan siis täna surnuaia ja homme Milvi tädi külastus ja Lõvel kastmine. Et aega aga on, siis teen ettepaneku surnuaed ja kastmine täna ära teha.
Surnuaias oleme siis mina, ema, Miia ja Kadi. Kui Kadiga saaks veel piirid paika, siis Miiaga on see täiesti võimatu. Pisike muudkui kippus ronima teiste haudade peale, kakkuma lilli ja puistama liiva sinna kuhu pole vaja... Lõpuks ka ema nägi, et lastekarjaga koos ikka suurt midagi ei tee :P 
Lõvel juhtus nii, et kuna võtmed jäid Tartusse maha, tuli ronida tagavara sissepääsust Aga kui sealt sisse saada, on kõik ressursid peo peal. Seega vedasime vooliku välja ja tegime kastmistöid. Miia seisis voolik käes ja lasi vett nii ämbritesse kui vanni, nii kuis tal parasjagu soovi oli Kui Kadi ka seda tööd teha tahtis, siis loomulikult oli sõda. Üldse oli pidevalt mingi jama, mõlemad pidevalt ulusid ja vingusid, seda siis nii üksteise peale kui ka minu ja ema suunas. Paras hullumaja, ema juba vahepeal arvaski, et meil lapsed kogu aeg sellised Aga ei, nad lihtsalt olid väsinud...
Õhtul on näha, et Kadi tahaks nagu minu ema juurde öömajale jääda, aga et Miia kogu aeg temaga kakleb, siis ta otsustab ikkagi kiisumana kasuks. Nii teeme kõik koos jalustuskäigu Õnne juurde ja tuleme kodu tagasi.
Miia jääb üsna kaua magama, et kui ma suurde tuppa tagasi jõuan, siis Meistrite liiga finaalis tulevad mängijad just platsile Vaatame emaga mängu ja samal ajal kirjutame tal lasteaia aastaaruannet. Lõpuks läheb aga mäng lisaajale. Kell on kole palju ja kartes, et Miia vara ärkab, suundun ära magama.
Pühapäev. Nagu ma arvasin, siis eilse mängu võitiski Real Madrid. Hea, et lisaaega lõpuni vaatama ei jäänud, sest mäng läks penaltidele...
Öö Miiaga oli üsna hea. Kuni poole seitsmeni ei kuulnud ma temast midagi Pool seitse aga oli toas valge ja Miial silm lahti, kartsin, et nüüd jääbki üles, aga panin talle luti suhu ja keerasin ise teise külje. Õnn seekord soosis ja Miia jäi veel magama, et tulla üles poole kaheksast. Ajas end üles, sehkendas, jõi, ja läks ema juurde. Nii sain mina veel tunnikese magada.
Miia on terve hommik nagu puuga pähe saanud ja loid. Kraadin – 37. Ei tea kas nüüd hakkab miski jama jälle peale? Korraks lööb kõik jalge all kõikuma, aga jääme siiski esialgse plaani juurde. Ehk siis võtame Kadi Õnne juurest kaasa ja sõidame Milvi tädile sünnipäeva puhul õnne soovima.
Koputame kõik uksed kuni sisse pääsemiseni läbi ja huigume. Lõpuks kuuleme Milvi tädi üsna hädist häält. Kartsime juba, et midagi on juhtunud. Ideeliselt oligi, aga seda juba kümme päeva tagasi. Nimelt on tal probleeme tasakaaluga ja oli sellepärast vahepeal isegi haiglas. Aga kui ta liikuma läks, siis kõrvalt küll aru ei saanud, et midagi viga oleks Seni kuni ema Milvi tädiga sees juttu ajas, olin mina lastega õues. Vaatasime kasse ja kanu ning ulasime ringi. Ilm on tulemas soe ja särav 
Lõuna paiku jõudsime KEKi tagasi. Linnas on täna lastekaitsepäeva üritused mida algselt plaanisime külastada. Aga et kõik olid väsinud, keerasime magama. Kui üles saime, oli kell juba kolm... Ideeliselt oli käes aeg kodu sõitma hakata Seega sõime, tõime Õnne juurest asjad, käisime emaga korraks vanaema korteris lilli kastmas ja suundusimegi tagasiteele.
Emmega kohtusime Tartus Lembitu Konsumis. Tegime sisseoste ja võtsime vanaemale ajalehe. Maksime automaatkassas. Juhtus aga selline asi, et kui Kaja oli väikesed lapsetoidupakid, õlle ja kaks piimapakki kilekotti saanud, kukkus kott katki... Paistab, et kotid on nüüd õhemast materjalist kui varem, seega ettevaatust. Me kaotasime selle tulemusel õlle ja ühe piima...
Vanaema juures läks kõik libedalt. Andsime ajalehe ja ajasime juttu. Siis selgus, et selline ajaleht tal juba on, et see on eilne. Muidugi, täna on ju pühapäev ja lehti ei ilmu! Oleme meie vast alles naljatilgad :P
Kodus suundusime kohe aeda. Ilm on ju soe ja lapsed peavad endid väsitama :P Inna tõi ka Reijo siia ja läks ise vanaema külastama. Kuni ta seal oli, olime meie aias.
Vastu und said lapsed vanni. Nemad mängisid, ise saime lihtsalt puhata. Kui teised magama läksid, jäin vahtima Bondi filmi ja kirjutasin samal ajal nädalakokkuvõtet. Südaööl vaatasin, et aitab, ja suundusin teiste juurde