Esmaspäev. Öö oli rahulik, lasti magada. Küll tuli Miia üles pool seitse, kuigi tema võiks kümme enne seitset alles ärgata. Aga kui nii, siis nii. Hommikusöögi kõrvale sai lauldud sünnipäevalaulu ja üle antud kingitus. Kadi oli aga sellisest tähelepanust Miiale niivõrd endast väljas, et kukkus suisa nutma – tema tahab ka kingitust! Novot siis, sellised kadedust täis meie tüdrukud muudkui ongi...
Lasteaeda jäi Miia nii kenastu kui ta kunagi jäänud ei ole. Suisa rõõmuga mindi, kuigi rühmas oli esimeseks lapseks just kõige kaku-kullim poiss 
Ju siis hommikune sünnipäevalaul mõjus temale nii hästi, et ta sai selle päeva erilisusest aru ja jäigi hea meelega lasteaeda.
Tööpäev läheb meil kiirelt käima. Jaanus on nädalavahetusel mitu serverit paigaldanud ja seadistanud, et nüüd oli siis aeg kasutajate masinaid üle käima hakata. Nii põrutasimegi esimese kliendi juurde, tegime asjad ära, võtsime Riho peale ja kuni lõunani olime teise kliendi juures. Teine pool päevast olime enamasti kontoris.
Lähen poole viiest lasteaeda. Kajaga kokkulepe, et tema võtab Miia, mina Kadi. Saan Kadi rühma kui õpetaja Anne tuleb juttu puhuma ja küsib, et kas ma hoolekogu koosolekule ei lähegi No nagu labidaga anti – ma ju unustasin, loomulikult, selle ära. Kõne Kajale ja ise hoolekogu koosolekule.
Peale koosolekut viskasin jala kodu. Kodus aga oli üllatus: kaks last elamises juures 
Kadi rühmakaaslane Mirtel oma õe Lisettega meil külas. Emme läks neil vahepeal kodu ja naases pisut hiljem.
Teisipäev. Rahulik öö. Ainult enne majast väljumist keeras Kadi ära – tema tahtis hunniku mänguasju kaasa võtta. Lasteaias on aga reegel: vaid kaks asja. Ja siis ta tujutses mul seni kuni ma lasteaiast lahkusin.
Tööpäev oli toimetusi täis, erinevaid töid ja mitmeid külalisigi.
Õhtul võtab Kaja lapsed, siis minu, käime Rimist läbi ja läheme Inna juurde. Innal on täna sünnipäev ja me siis läheme teda õnnitlema.
Söögid-joogid-maiustused, nagu ikka. Sinna sekka lastega majandamist ja kassiga toimetamist. Kass pole ikka veel harjunud. Ja paistis, et nälg on tal ka, lihtsalt pole leidnud midagi mida hea meelega sööks. Täna siis leidsime selle: ahjukana. Kaja ostis Rimist sooja kana, pakkusin kassile seda peo pealt. Lõppkokkuvõttes hammustas ta mind suisa kolm korda – kõht oli nii tühi, et ta hammustas ka sealt kus lihtsalt lõhn küljes oli Loodame, et nüüd hakkab loomake kosuma ja tuju ning aktiivsus tõusevad
Ja siis kodu: kütmine, lapsed, tuttu.
Kolmapäev. Ärkasin öösel vastu hommikut üles, tundus et Kaja ka ei maganud. Siis aga hakkas Miia lärmama ja ronis suisa voodist välja. Panin ta siis voodisse tagasi ja üritasime edasi magada. Kui kuuldus, et Miia uinus, läks Kaja üles, mina vähkresin voodis edasi. Lõpuks õnnestus uinuda, aga siis tuli juba Kaja meid üles ajama...
Pilvine tööpäev oma olemuselt nii pilvine pole. Üldiselt täna väga tihe tööpäev pole, aga mõningast tegemist on.
Õhtul kui kodu jõuame, algab kibekiire koristamine. Siis tulevad Keiu ja Gerly lastega külla Miia sünnipäeva tähistama. Kõigil paistis tore olevat ja erilisi kiskumisi laste vahel polnud (Y)
Neljapäev. Hommik on üsna tavapärane käesolevale nädalale: Kaja varem üleval, siis Miia, siis mina ja lõpuks Kadi.
Tööl on täna väljasõit Põltsamaale ja Jõgevale – hooldusring. Tee Põltsamaale on pilvine, aga sajuta. Enne Põltsamaad läks aga kõik ilm hallist värvist kollaseks ja hakkas sadama. Ja siit edasi sadas kuni Tartu tagasi jõudsin. Poolel teel külastasin ka Lustivere mõisa. Muidu aga sai kõik kenasti tehtud ja hooldatud.
Nii nagu enne minekut sai kontoris oldud, nii ka peale tagasi saabumist.
Peale tööd korjame lapsed peale ja siis käime Kaubamajas Kaja uute prillide järel ära. Kodu sõites mõtleme teha väikese jalutuskäigu, vaataks kas Jaanuse kohvik lahti on. Seal aga polnud kedagi.
Ühel hetkel mõtlen jooksma minna ja Kadi tahab ka kaasa tulla. Siis aga helistab kohviku-Jaanus ja kutsub mu kohvikusse appi (ta on sinna vahepeal jõudnud). Kasutamegi siis Kadiga võimaluse enne sinna minna ja sealt siis jookseme juba ringiga kodu.
ERGO Kindlustus saadab uudiskirja pealkirjaga „Ohutult talvele vastu.” Vaatan aknast välja – vihma sajab, lumi sulab. Ma ütleks, et talv sai just läbi, pole enam millele vastu minna
Reede. Öösel Miia midagi jahus, aga olin üsna sügava unega et täpsemalt aru saada Olin isegi nii sügava unega, et ei pannud Kaja ja laste üles minekutki tähele. Üks hetk hüppas Kadi selga, et mul oleks aeg üles tulla
Innal on kass haige, oksendab. Nüüd siis vaja medikamente soetada ja neid manustama ka hakata. Kahju kohe kassipojast. Sai teine vist liiga vara pansionaadist välja 
Õhtul, kuigi ma puruväsinud olin, lubasin Toomasele, et lähen temaga koos kontserdile. No me pole juba üle aasta kokkugi saanud, veel vähem siis mõnel kontserdil käinud.
Saime Kuperjanovi tänava Feenoksi juures kokku. Mõtlesin, et võtaks õlle, kuna palju juua homse tõttu ei saa ja ausalt ei taha ka. Tema aga võttis taskust välja 350 ml Jägermeister'i. Kuna ürituseni oli aega, tegin ettepaneku minna alla linna ja võtta praeleivakesed ligi Toomas oli nõus. Nii siis jalutasime alla ja tipsutasime jäägrit. Üldse isu selle järgi ei olnud, seega ma pigem vaid lakkusin, ja ikka oli rõve :P Kui leivakesed ka ligi said, siis hakkas süda suisa läikima. Olemine läks nii nigelaks, et ma ei tahtnud enam leivakesi kah. Feenoksi juurde tagasi jõudnud, võtsin sealt jäätee olukorra leevendamiseks.
Üritusega liitusime kümnest. Rahvast oli küll vähem kui mõnel pungiüritusel, aga oligi pisut lahedam. Kahte pooltuttavat sai ka kohatud. Siis tuli aga esimene bänd: psühhobläkkmetal-rühmitus Langenu (Tartu). Noh, oli selline mitte eriti minu maitse, aga käras küll. Vähemalt olid lood põnevad, erinevate muutuste, käikude ja meloodiatega. Vaheajal jalutasime pisut õues ja siis sisse tagasi. Teiseks bändiks oli atmosfäärne black metal bänd Thou Shell of Death (Tallinn). See oli see muusika mille järele me rokikasse üldse tulime. Ja ausalt, ei pettunud. Kuigi süntesaatori kosmosekohin vahepeal ära tüütas, siis lõppkokkuvõttes oli päris tige ja mõnuselt raputav muusika.
Peale mõningast istumist tuli kolmas: speed thrash metal punt Tankist (Võru). Nii nagu iseloomustavad sõnad enne bändi nime lubasid, nii ta ka oli. Aga ma olin purukaine ja kaine peaga pole see minu muusika mida kuulata. Kuulasin Toomase rahustuseks mõned lood ära ja tulime tulema, nii et ühest sai kodus põhku pugeda. 
Laupäev. Emme läheb täna tööle, mina aga lastega magan. Miia vahepeal jalutab ringi, siis tuleb magama tagasi. Kaua aga ei maga ja ajab Kadi ka üles. Lähen siis neile järele, aitan nad riidesse ja panen söögi ette, ise aga viskan kõrvale diivanile pikali ja üritan veel puhata.
Pool üheksa tulen siis päris üles ära – nagunii ronivad seljas ja olla ei lase :P Majandame kuniks kell läheneb kümnele ja siis läheme liikvele. Võtame Inna Reijoga peale ja sõidame Tõrva. Poolel teel, Pühastes, teeme peatuse. Tahtsin Innale näidata üht majakest. Selgus aga, et majakene on saanud uued elanikud ja ehitustööd juba käivad...
Kuna Kaja ema on haige, siis sinna me täna lastega ei lähe. Maandume kohe meie ema juures. Teeme lõunasöögi ja liigume surnuaeda.
Kuna lumi ära sulas, saime platsid veelkord üle puhastada. Lapsed jalutasid ja möllasid meiega kaasa. Tükk tegu, et neile seletad kuidas surnuaial käitutakse. Ja nagu ikka, ühest kõrvast sisse, teisest välja...
Kui ma Miia ema juures magama panin, käisid teised Maximas. Kui nad tagasi jõudsid, käisin jälle keldrit koristamas. Peale Miia ärkamist käime vanaema juures. Tal oli nädala sees sünnipäev, seega siis käime kooki söömas.
Ja siis veel korra KEKi – Inna lõikab emal juukseid ja paneb ka värvi pähe. Siis viskame asjad kokku ja sõidame läbi pilkase pimeduse Tartusse tagasi.
Kaja läks peale tööd sõbrannadega linna ja kinno. Seega jõudsime me kodu enne teda. Algselt pidi Reijo meile ööbima tulema, aga et ta päeval ei maganud, olid ta õhtuks üle väsinud ja emmeigatsus murdis...
Panime vanaemale korterisse vinguanduri. Polnud jõudnud ahju tuldki teha, piisas vaid sellest kui vanaema nägi ja vinguandur midagi juba registreeris...
Järjekordne kütuseost: 47,43 liitrit hinnaga 47,19 ja selle juures läbitud kilomeetreid 460,8. Teeb siis 100 km hinnaks sisuliselt 10 eurot ja keskmiseks kütusekuluks sajale kilomeetrile 10 liitrit. Vaat mis siis tähendavad linnasõidud lumeoludes.
Pühapäev. Öö oli keeruline... Kui teised vastu hommikut üles läksid, vedasin mina poole üheksani veel välja. Aga selline unine suremine jätkus ka siit edasi.
Enne lõunat tuli Inna Reijoga külla. Poiss möllas teistega, mina Innaga aga vedelesime diivanil :P Kaja toimetas lõunasöögi kallal ja oli üldse aktiivne võrreldes meiega. Peale lõunat Inna poisiga lahkus, Kaja kolis Miiaga tagatuppa unele ja mina vedelesin eestoas diivanil, lootes, et Kadi ka magama tuleb. Vahepeal ta pisut pikutaski minu kõrval, aga magama ei jäänud.
Hiljem arutasime Kajaga köögi ümberehituse plaane. No arvuta kuidas tahad, ikka on kitsas. Mul on tunne, et mingist masinast tuleks loobuda, Kaja seda aga ei taha. Lõpuks vist leidsimegi mingid variandid: kui saaks kasutada kodumasinaid mis pole mitte 60 cm laiad vaid 45 cm (selliseid isegi on saadaval), tuleksime toime. Uurime veel.
Enne kuut lähen Tammekale. Teen mõned jooksuringid ja liitun Kaidoga. Läheme naudime pisut saunamõnusid. Sellest on juba tava saamas – kolmas pühapäev järjest (Y)
Õhtul lähevad teemad ärevaks. Inna kass Kaspar on haige, ei söö, ei joo ja „muneb” (nagu Reijo ütleb). Inna on ahastuse äärel ja Kaja siis üritab netist leida loomade EMO't vms. Lõpuks leitaksegi EMÜ oma, aga need teavitasid kohe ette ära et sellisel kellaajal tuleb miinimumarveks 170 eurot. Sellist raha aga naljalt lambist võtta pole, isegi mitme peale. Lepime siis ühe Annelinna loomakliinikuga kokku, et tuleme kohe hommikul. Kõik loodame, et kassipoeg sinnani vastu peaks (etteruttavalt mainin, et pidas küll).