Esmaspäev. Mother of all Gods! Palun tee nii, et meie lapsed saaksid kenasti magada ja läbi selle ka meie, lapsevanemad. Ma ei oska enam millestki kinni haarata. Algatuseks Kadi köhis pikalt ja palju, peale juua andmist rahunes maha. Siis hakkas Miia läbi une jaurama, läksin alla ja sain lõpuks röökimisega pahandada, et emmet tahetakse, aga siis jäi kohe vait ja magas edasi. Tähendab, kui hommikul oli veel enam-vähem olla, siis tööl hakkas enne lõunat ikka magamatus tundma andma: pea tuim, uni peal, elu läbi vati ja silmad valusad...
Tööl oleme kolmekesi ja üsna rahulik päev saab olema.
Õhtuste tavatoimetuste kõrvale käin jooksmas – pole ammu sellega tegelnud ja see hakkab juba tunda andma. Peaks ennast rohkem kehtestama ja enda eest rohkem hoolitsema hakkama. Näiteks hõrenev pealagi sai täna esimese nõiajoogi ja sellest tegevusest peaks nüüd saama igapäevane toiming...
Teisipäev. Kui eilne öö oli päris kole, siis tänane öö oli kui lillepidu. Küll ärkasin ise mitmeid kordi üles, aga seda iseenda pärast, mitte laste tõttu.
Tööl oleme taas Jaanusega kahekesi. Ei, Riho pole haige, tal on nüüd puhkus, lendas teine Maltale minema Kuna täna on vastlapäev, maiustame meie kontoris kukleid ja teeme selle kõrvale ka pisut tööd
Kajal on lühem päev ja ta seab asjad nii, et kui lasteaeda jõuan, on lapsed peaaegu valmis. Kodu sõidame põikega kesklinna, seal lähevad Kaja ja Kadi maha ning mina liigun Miiaga kodu. Sellise liigutuse peale Miia muidugi pahandab, aga kodu juures jään temaga õue ja vaatame kuidas voolavad lumesulaveed ja see Miiale väga meeldib. Lõpuks hakkab ta lund nendesse minijõgedesse loopima ja on ise väga rahul. Kui laps õnnelik, siis ka issi õnnelik
Mõne aja pärast saabuvad ka teised kodu ning teeme õhtusöögikese. Ülejäänud õhtut aitab sisustada Jenna. Hiljem teeme õnnitluskaardite loosimisvideo ja siis teised keeravad tuttu, mina kirjutan artiklit
Kae nalja, Ossinovski alkoteemad saavad järjest ja järjest õhku juurde Pühajõe pruulikoda andis välja vee nimega Jevgeni.
Kolmapäev. Ka tänane öö oli meeldivate killast – vaikne ja rahulik. Oleks eile mõistlikul ajal magama läinud, oleks ka välja puhanud Täna me lapsi hommikul üles ajada ei plaani, kuna teeme neile vaba päeva vanaemaga, aga nii kui Kaja alla läheb, on Miia juba kõps üleval ja ega Kadigi siis kauaks voodi jää...
Hommikul sõidan Kajaga Maximani, seal panen ära pakendi ja lähen jala tööle. Ilm on väga mõnus, hommik on valge ja rahulik, kohe näha, et kevad on saabumas.
Tööpäev on üldises mastaabis rahulik ja töövaene, aga mõned asjad siiski on ja need saavad kenasti ka tehtud.
Õhtul saadame Õnne bussile. Saame mõnusasti jalutada ja Miiat tassida Aga muidu ilmake oli mõnus, sadu jäi ka järele.
Neljapäev. Õhtul keerasin voodisse ja no ei saanud magama jäädud. Keerlesin ja oli kuidagi ebamugav olla, justkui oleks kohvi õhtul joonud. Lisaks oli voodi liiga sile Keerasin ette tuppa diivanile, see on kui künnivagudega põld, sobis väga hästi. Öösel korra Miia midagi pahandas, aga muidu laste poolt norm öö.
Tööpäev oma toimetamistega paneb juba hommikul ootele, et minna kliendi juurde suuremamahulist tööd tegema. Aeg aga muudkui läks ja läks kuni lõuna kätte sai, käisime söömas ja siis saime info, et võime minna. Jõuame kohale, kõik ilus ja kena, aga sellesse ruumi kus meil vaja minna, sinna täna ei saagi Ei jäänud muud üle kui homse peale uus aeg kokku leppida
Lapsed lasteaiast peale, tuleb Kaja mulle tööle järele. Käime ühe kliendi juurest läbi ja sõidame Lõunakeskusesse. Siin on plaanis kiire õhtusöök ja siis Bauhofist läbi ning kodu.
Reede. Taevas mis öö meil täna oli! Kaja magas vist lihtsalt halvasti ja minul oli ka kuidagi liiga palav olemine. Miia mitu korda öösel plärises ja Kadi samamoodi. Ma ei mäletagi kuna ma viimane kord neli korda laste pärast öö jooksul all olen käinud. Ja see polnud kõik, vastu hommikut ajab Kaja mu üles, kuna boiler köögis teeb selliseid hääli mis suisa eestoas magada ei lase... Ja suure osa ööst Kadi muudkui köhis, pisut Miia ka :S
Aga me oleme vaprad! Elame edasi! Uni väga ei kollitagi, lihtsalt täna õhtul tuleb normaalsel ajal magama minna, muidu on homme raske. Täna aga tööle kõik see värk, loodame, et Kadi lasteaias magamise ajal köhima ei hakka, kutsuvad veel järele...
Tööpäevahommik algab kahe kliendi juures ja mõlema juures jäävad plaanitud tööd ära. Edasine päev on kontoris - tuli üks masin sisse mis vajas tegemist.
Õhtul võtab Kaja mu peale, auto lapsi täis Nii kui kodu jõuame, saabub kohe lapsi lisa Lõpuks on meil lisaks neli last ja kaks lapsevanemat Elu käib
Mina aga liigun kuuest ära Sepa staadionile – täna mängib Tammeka FCI'ga. Mäng saab ülihea emotsiooni ja lõpptulemuse.
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Tammeka – IFC 2:0
- Üksikasjad
- -> 1736
Nähh, sääähherdune värk, et elus poleks uskunud ja ei usu siiani: JK Tammeka tegi FCI'le nii tuule alla, et seda räägitakse veel kaua. Kuna oli hooaja esimene mäng ja teisi mänge samal ajal polnud, läks Tammeka liidrina tabelit juhtima Vaadates kuidas FCI Florale superkarika mängus tuule alla tegi, kartsin mina 0:3 tulemus, Kaido samal ajal oli palju paremas meelestuses, tema pakkumine 2:1 tundus ikka kole ulme
Tõelisus oli siis see, et kahekümne teiseks minutiks juhtis Tammeka 2:0 Ulme, tõsine ulme, ma sel hetkel kartsin ikka veel, et FCI keerab kõik selle enda poolele tagasi. Õnneks seda ei juhtunud Tegelikult läks isegi paremini kui Kaido pakkus – tulemus jäigi 2:0, ehk siis valitsev Eesti Meister lahkus platsilt väravata ja saba sorgus. Tammeka samal ajal tegi Sepa staadionil igasugu positiivset ajalugu
Kes meil siis väravad lõid? Kiidron ja Lorenz. Ükski väravatest ei olnud mingi lihtne saak, kõik ikka korralikust ja organiseeritud mängust tulenevad. Üldse kiidaks kogu meeskonda kes mängib oluliselt paremini kui varematel aegadel. Ma loodan et see nii ka jääb. Üldiselt oli meil häid olukordi päris mitu veelgi kus aga see viimane sooritus väravaraamidest pisut üle kippus lendama...
Tähendab, võit on võetud ja hooaja avapauk igati lootusrikkalt kätte saadud. Kui nii jätkata, oleme ladvikuga konkurentsis terve hooaja Õigemini küsiks: miks on püstitatud liiga tabeli esikoht alles 2020 aastaks, ma juba täna näen, et nii jätkates võiks see sündida ka 2017!
Aga tasakaalu loogikast lähtudes, iga hea asja juures on alati ka midagi halba. Seekord oli halvaks ainult ilm Vahepeal sadas vihma ja lörtsi ning tuul tegi ka oma tööd, aga et riietus oli ilmale kohane, siis oli kõik elatav ja nauditav
Fänne oli esimeseks mänguks kohal omajagu, kokku pealtvaatajaid oli pisut alla viiesaja. Üldse oli mängu lõpuks nii, et kümmekond meetrit eemal tekkis teinegi fännigrupp: noored poisid laulsid ühte laulu vist suisa kümme minutit järjest Järgmises kodumängus tuleb nad endi juurde hiivata – tulevaid põlvi oleks ka fännisektorisse hädasti vaja
Lõppu mainin ära ka meie uue fännilipu. Sigmari küljeluu tegi meile kahe erineva hüüdlausega kavandid millele fännid omapoolseid hääli andsid. Võitis 'Anname tuld!' Suure kopika eest saime lipu kenasti esimeseks mänguks kätte ja üles, ning tule andmist sai nautida täie raha eest!
Üldiselt on nii, et kui sul on pisike fännipisik sees, siis ole hea ja tule liitu meiega. Ma luban, meiega on tore: iga mängu lõpuks saad hüvasti jätta oma lauluhäälega ja nii mõnigi kord võivad käed suurest plaksutamisest rakkus olla Ja kui sul veel pole, siis soovitan soetada hooajapileti, fännisärgi ja mine tea, äkki tahad muudki põnevat, kõike seda leiad klubi lehe poest. ANNAME TULD!
Laupäev. Öösel tegi Miia korra häält, muidu aga lasti meil magada. Hommikul magati ka pisut pikemalt
Eile hakkas trikke tegema boiler. Täna kakun ta siis lahti ja seest ei leia midagi – mõni kuu tagasi sai katlakivi alles puhastatud ka. Panen kõik kokku tagasi ja kütte. Mingi hetk hakkas jälle praksuma ja tundus, et kuskilt peksab midagi üle või midagi sellist. Täpselt aru ei saanudki, aga hetkel jääb asi nii nagu ta on...
Kui uurime millega päeva sisustada, käib Kaja välja mõtte minna ERMi. Ülihea mõte, mille ka teoks teeme Oleme seal mitu tundi, et lapsed lugeda ei oska ja ei viitsi ise ka, siis lihtsalt kauem polnud seal nendega midagi teha
Jüri ajaveeb, oma mõtted, tekstid ja pildid. Head ajaveetmist!
Eesti Rahva Muuseum
- Üksikasjad
- -> 1472
Nädalavahetusel oli meil selline tore perekondlik ettevõtmine, et külastasime meie oma Tartu linnas asuvat Eesti Rahva Muuseumi. Kui algselt arvasime pileti krõbeda olema, siis tänu laste vanusest tulenevat sooudust, ehk pileti mitte-vajalikkust, see enam nii kallis ei tundunudki. Pealegi, kõik räägivad, et seal võib vabalt terve päev ära sisustada Tervet päeva me selle alla ei plaaninud, lihtsalt et Miia veel kodus kenasti lõunaund saaks magada, siis seni võiks olla küll.
Parkla oli veel üsna tühi kui meie saabusime. Peaukseni on omajagu maad kõmpida, eriti arvestades kui oled juba katuse serva alla saanud Kaja arvas kohe, et milleks selline suur kasutamata pind on välisukse ette ehitatud, aga ma teadsin kohe valgustada, et see on mõeldud erinevate (väli-)ürituste tarbeks
Pisikesest uksest sisse saanuna võtavad vastu suured avarad heledad ruumid. Lunastame pileti, viime allkorrusele üleriided ja alustame uuringutega. Kohe algatuseks suunatakse meid püsinäitusele Uurali Kaja.
Uurali Kaja on siis sissejuhatus sellesse kust meie kauged esiisad alguse on saanud. Ekspositsioon on põnevalt üles ehitatud, ruumide liigendused on mugavad ja üldse on kõik igati tip-top. Isegi Miial ei hakanud siin igav, tema kartis vaid seda koridori mis kulges jõe peal ja kus kahelpool seintel olid inimeste täissuuruses fotod. Kadi uudistas samamoodi ringi, aga teda hirmutasid talu ja saun, tema neisse sisse tulla ei julenud, ma isegi ei tea miks, võibolla sellepärast, et ruumid olid üldises joones hämarad ja ta kartis majas päris pimedust olevat
Peale esimest ruumistikku liikusime suure saali peale. No siin oli kahele poole pikka ruumi erinevaid kambreid ja teemakäsitlusi seinast seina. Üldiselt peakoridor oli ajalugu tänasest kuni kauge eilseni. Siin oleks tõesti vaatamist-lugemist õhtuni välja, aga et lapsed purgiski paigal ei püsi, siis tegime selle pisut kiiremas korras läbi. Olen kindel, et nii mõndagi jäi ka nägemata ja kõike kogetut ei hakka kirjagi panema
Mis ma siis kokkuvõtteks kosta oskan? Kõik on suur ja uhke. Kunstnikud on saanud siin endid ikka korralikult välja elada Üldiselt selline avarus ja kohati omalaadne liigendus on head: ei hakka igav, ei teki ka info üleküllust ja erinevates stiilides ruumid aitavad nähtut-kogetut paremini meeles hoida. Minule seal meeldis, kindlasti külastan ERMi kunagi veel, ehk siis kui Miia ka juba lugeda oskab ja asjade mõttest/vajadusest ka aru juba saab
Mainin veel ära, et ERM ei ole vaid suur hoone vaid ka laiad alad ümber selle. Siia kuuluvad (piletiväliselt) veel Raadi mõisa alad ja Raadi järv – jalutamist oleks üsna palju, aga meie seda seekord veel ei teinud
Lõuna ajal saab pisut sõba silmale ja siis liigun aeda, et tegeleda puudega, et vahetada kuuris välja hooajaline kraam (kelgud-rattad) ja et koristada pisut õue. Ehk siis loeme nüüd talve lõppenuks
Õhtul tuleb Kaja vend Kaido oma pojaga meile külla. Meie Kajaga avame šampuse ja õhtu läheb kui lillepidu kohatise Eesti Laulu kuulamise saatel. Kui Kaido lahkub, saavad lapsed põhku ja meie naudime õhtut kuni südaööni edasi.
Pühapäev. No-mes-siis-nüid?! Peavalu, silmad valutavad ja kõrvus on vatt. Põhjuseid on mitu. Vahet pole, lähen teen pannkooke.
Lootuses, et õues tervislikud olud lahenevad, lähen lastega õue. Aga õues, tont võtaks, on külm. Väljas on -5 ja suur tuul. Päike piilub küll kenasti, aga tuuleke ei lase meil kaua üsna kevadist vaatepilti nautida.
Peale lõunasööki läheb Kaja tööle ja võtab Kadi ka kaasa. Kadi ise tahtis väga kaasa minna. Mulle sobis, panen Miia tuttu ja puhkan ise kah. Kolmest ajan lapse üles, tuleb ette tuppa ja viskab veel viieks minutiks silma kinni
Kui Kaja töölt tuleb, panen mina juba Miiaga end valmis ja sõidame siis kõik Prismasse. Kui kodus tagasi, toimetan pisut õuel ja siis juba saavad lapsed vanni ning õhtu ongi sealmaal kus kõik tahatuppa kaome ja elamine vaikseks jääb.