Esmaspäev. Kell on üks läbi nelikümmend minutit kui Miia hakkab virisema, keerlema, sügama, nihelema... Ootan viisteist minutit ja lähen siis alla – ta kaanis õhtul väga palju vett, seega on arvata, et tahab nagunii pissile. Tahtiski. Järgmine äratus on 6:20, aga see on juba see aeg kus saabki ära üles minna, vastu algavale päevale.
Päev algab üldises joones libedalt. Laste riietamisega läheb ehk rohkem vaeva, aga muidu jõuame kõik normaalsel ajal nii lasteaeda kui tööle.
Pealik on pealinnas, aga nimekiri erinevate töödega on juba teada. Seega saab kohe härjal sarvist haaratud. Algatuseks nö virgutusvõimlemine kontoris ja siis juba ringreis Põltsamaa – Jõgeva. Sel ringil siis kahe kliendi arvutite vahetused. Asjad sujuvad ludinal (Y) Kolmest olen juba kontorilainel tagasi.
Lasteaias võtan Kadi kaasa ja läheme Miiale järele. Miia rühma aknast näen, et ka nemad on õuel ja Kaja just on ta ära võtnud ning hakkab maja teisele poolele minema 
Saadan Kadi neile jooksuga järele
Täna tuleb palju külalisi: Margit, Sigrid, Lisandra, Mirtel, Kaja vend Kaido, Cristofer ja Jenna. Sööme, ja kes saab, see ka maiustab. Tore õhtuke saab kokku.
Õhtu lapsi magama pannes, avastame, et Miial on täpid jalalabadel ja kätel. Tuleb hakata uurima mis jama see nüüd on. Avastame ka Miia käel hambajäljed – Karl olla teda hammustanud...
Teisipäev. Magan just eestoas kui äkki käib kolakas ja miski veereb kõrisedes mööda põrandat. Ärkan üles ja tundub, et kogu action käis köögis. Ääriveeri liigun kööki. Siin aga ei suuda midagi tuvastada. Siis mõtted selginevad, et see mis mööda põrandat veeres oli veeklaas ja arvatavasti kukkus see tagatoas. Ja nii ka oli. Ju siis Miia kuidagi üle voodiääre lükkas klaasi maha...
Hommikuks on Miial täpid kätel-jalgadel hullemad. Tähendab, helistame arstile ja paneme aja mille saame homseks. Täna aga lähevad lapsed lasteaeda ja ise tööle.
Õhtul on Kadil lasteaias etendus kuhu on kõik lapsevanemad kutsutud. Ellinor on peaosas ja teistel kõigil on kõrvalosad. Kadi on lilleke ja näeb oma lillelises peapaelas rõõmsameelne välja, kuigi ta ise üsna unine ja hajevil on 
Samas teeb ta kõik kenasti ära ja on tubli.
Peale etendust tuleb meile hulga külalisi, lisaks veel Kaido ja Cristofer. Hiljem oleme lastega õuel, kuna õhtu on üsna soe ja mõnus. Saab isegi Hugo rulaga kõnniteel harjutada Noorepõlv tuli suisa meelde
Kaja loeb Miia täppide kohta netist ja leiab, et võiks katsetada tsingikreemi. Etteruttavalt ütlen, et hommikuks oli pilt tänu sellele palju parem...
Kolmapäev. Miia ärkas 2:10 ja tegi meil terve tunnikese jama. Algatuseks pissis ja siis sügas oma täpikesi ning arvas, et tema rohkem magada ei taha. Ei aidanud isegi enda juurde võtmine, sest tema tahtis oma voodisse. Lõpuks ikka jäi oma voodis magama ja saime edasi magada, ainult et mina keerasin ette tuppa...
Hommikul seisan kaalule ja ehmatusega näen, et olen 3 kg alla võtnud – 68,7 kg on ikka vähevõitu. Tuleb rohkem korraga ja tihedamini süüa, see FODMAP dieet annab mulle ikka liiga vähe vajaminevat...
Kuna Miial täpid jalgadel ja kätel pole just kenad, tuleb Õnne täna lapsi hoidma. Seega viib Kaja mu tööle ja läheb ka ise.
Tööpäev lennutab ringi, aga toimetada saab ka kontoris. Joomlale tuleb õhtul üks oluline turvaparandus ja nii ma teen kõik meie hallatavad veebid viimase vindini välja, et siis homme panna ka see kriitiline 3.7.1 paik peale.
Kaja on täna tööl kaheni ja ta vahetab Õnne välja. Lapsed olid päris head olnud, vaid ei söö midagi. Kui mina kodu jõuan, sööme õhtust ja siis läheme Miiaga perearstile.
Perearst vaatab Miia täppe ja justkui oleks ’suu ja sõrataudi’ moodi, aga nagu päris pole ka. Igatahes soovitatakse laps nädala lõpuni kodus hoida ja järgmisel nädalal võiks vereproovi teha.
Õhtusse mahub veel Anne sülearvuti, Lõunakeskuse külastus, laste vannitamine ja oma lehtedele Joomla 3.7.1 lapi laadimine.
Neljapäev. Eile läksin kell üksteist magama ja kohe Kadi ärkas ning tahtis juua. Et ka Miia õhtul palju vedelikku tarbis, olin kindel, et täna öösel tuleb taaskord üles ärgata. Läks aga hoopis teistpidi – ma ei kuulnud öösel midagi, järelikult ka keegi ei häirinud
Kuna Miial soovitati nädalal lõpuni kodus olla, tuleb taas Õnne last hoidma. Jääb küll selle klausliga, et ta peab kolmesele bussile minema ja seega olen sunnitud varem kodu minema.
Kontoris on enamasti maisnate install. Sajab suisa mitu masinat sisse ja läbi jookseb ka käputäis hädalisi oma masinatega. Tööd on (Y)
Täna lahkun töölt varem, aga võtan tööd kodu kaasa, et seda siis õhtupoole edasi teha. Kui Miia ärkab, sõidame tööautoga töö juurde ja jalutame sealt lasteaia juurde Kadile järele. Kajal läheb aga pisut pikemalt, nii oleme lasteaia hoovil viieni. Iseenesest väga hea, lapsed saavad mõnusasti mängida, pealegi ilm soosib mängimist õues
Peale lasteaeda läheme Siriuse juurde friikartuleid tooma. Siin juhtub aga õnnetus: Kadi lükkab autoust kinni ja Miia hoiab samal ajal ukse teisest servast, nii et neli sõrme saavad muljuda ja kohati tuleb isegi nahka maha. Üsna õudne vaatepilt. Õnneks luud kannatada ei saa ja Miia väga pikalt ei nutagi. Kadi nutab aga kauem, ta tunneb ennast sellest väga süüdi, kuigi me teda ei süüdistanud ja isegi ei pahandanud temaga. Aga oli mis oli, endal oli ka väga kahju ja kurb sellisest jamast osa saada 
Ja ülejäänud õhtu on Miia üsna jonniline. Kindlasti on osalt põhjuseks sõrmed, teisalt aga lühike lõunauni.
Reede. Segamata öö! Ja lapsed magavad pikemalt kui tavaliselt, sest täna tuleb taas Õnne neid hoidma ja kodu jääb ka Kadi.
Tööpäev on sisuliselt täisduuridel, lõuna on just tehtud kui helistab Jaanus: vaja oleks sõita Keilasse Kuna õhtu on vaba, siis aega kaua ei viida vaid võtan kõik vajaliku ning keeran Tallinna poole.
Adaveres teen tankimise. Seal selgub, et Statoili kaart on kehtivuse kaotanud. OK, maksan siis ise. Ja siis uus jama, tšekiprinter ei tööta! Käisin siis sees, sest tean, et nad saavad sealt ka tšeki välja lasta. Ja nii oligi, võtsin tšeki ja lendasin tagasi teele.
Päike paistab, väljas on soe ja autos on palav. Konditsioneer ei toimi – ehk siis veel üks probleem auto probleemide nimekirja juurde... Keeran siis ventikad põhja ja aegajalt lasen ka aknaid alla. Elab üle.
Keilas vähemalt asjad sujuvad. Kuigi, kui tahan neile seal ka wifi-pulgaga tagavaravõrku tekitada, siis see neetud pulk näitab mulle keskmist sõrme. Aga et see polnud peamine vajadus, saadan ta kukele...
Keilast lahkudes saab jälgida kahe hävitaja rahulikku lendu madalalt. Külastan ka Circle K’d ja siis juba tulen peatusteta Tartusse ära.
Tartus sõidan kesklinna, kuna mul pole ju koduvõtmeid ja Kaja on lastega just vanaema bussile saatmas. Ka Inna on poisiga bussile minemas. Üldiselt on õues ilus ja rahvas kõik hängib jõe ääres. Kui teel oli tunne, et tahaks kodus magama keerata, siis nüüd tahaks hoopis paari pitsi viina, istuks jõe ääres murul ja lihtsalt itsitaks endamisi Aga ei saa midagi, sõidan hoopis töö juurde autot viima ja Kaja võtab mu sealt peale, et kodu sõita.
Kodus oleme lastega õues. Ka Aix tuleb enda lastega meilt läbi. Ajame juttu ja üks hetk märkan, et Miia on mööda tänavat üksi üsna kaugele jalutanud. Kurrat, tuleb ikka tõsisemalt jälgida...
Öömajale jääb ka Jenna, on Kadiga eestoas diivanil. Aga jutustavad kaua ja lõpuks ma vist vajun enne neid ära. Miia tahtis ka eestoas magada ja panime talle voodi ette isegi aseme, aga ta jalutas ringi ja ronis teistele selga, seega tõime ta ikka oma voodisse. Nuttis ja ulgus mul kaua, lõpuks Kaja vahetas mu välja ja laps rahunes kohe maha Lõpp hea, kõik hea.
Laupäev. Öö oli jällegi vaikne, aga tüdrukud eestoas ärkasid vara, vist pisut peale kuut. Nad pole harjunud nii valges toas magama – päike tõuseb vara ja eestoas pole eriti paksud rulood.
Hommikul Kadi isetseb ja nõuab oma. Kui pahandada, siis lihtsalt edvistab ja naerab näkku – esineb Jenna ees. Selline asi aga lõpetatakse meie majas kiiresti ära, emme räägib temaga tualetis. Tagasi tulles on asjad taas korras, isegi hommikuhelbed süüakse ära millest muidu keelduti.
Hommikul käime täikal ja taaskasutustes. Ega suurt käega katsutavat ei leiagi, aga mõtteid saame omajagu.
Peale lõunasööki läheb Kaja Miiaga magama, uinuvad hetkega. Mina aga hakkan vaatama Levadia ja Tammeka vahelist Meistriliiga kaotus-kohtumist.
Kui jalka läbi saab, teised veel magavad. Lähen ja hakkan välja mõõtma uue kuuri kahte viimast posti. Vahepeal tulevad teised ka üles ja õue. Lõpuks teeme suurema grilli, käin isegi krundil olevas saunas leili võtmas elus esimest korda ja siis saamegi öömajale sättida.
Kui teised juba magavad, vaatan mina filmi Paberlinnad. Selline tore noortefilm kus nii nalja, kirge kui ka armastust.
Täna oli üks palavamaid ilmasid sel aastal. Täiesti vabalt võis väga suvises riietuses ringi lipata. Õhtu läks veidi jahedamaks, aga see kõik on ju veel arusaadav – hetkel on meil veel kevad
Pühapäev. Järjekordne öö mis on laste poolt segamata. Ma tänan kõiki kes selles osalised on.
Hommiku kulutame kodustele töödele ja siis liigume Lõunakeskusesse. Vaja oleks meile Kajaga õhemaid kampsuneid. Kahjuks midagi meeldivat ei leia, või õigem oleks öelda, et ei jõudnud kõigesse ka kenasti süüvida. Mis ma endale sain, oli suvisem nokamüts – sääselennuväli vajab eredamatel päevadel kaitset.
Kodus panen Miia magama, Kaja läheb tööle ja Kadi teiste lastega õuele mängima. Miia magab kolmeni, mina samal ajal kirjutan ja saan ka veidi ise pikutada.
Peale Miia ärkamist läheme õue. Lapsed kõik mängivad kenasti, seega saan tegeleda uue kuuri ehitamisega. Valmis saavad peamised tugipostid. Siit edasi on juba karkassi ehitus ja kuur peaks hakkama oma vormi võtma
Igatahes väsin ma lõpuks ära, korjan asjad kokku ja kolin tuppa, teised jäävad õuele. Kui Kaja aga tuppa tuleb, kurdab Miia õlavalu ja ette tuleb võtta tee EMO’sse.
Peale EMO’t saab Miia vanni, sööb pisut ja emme paneb ta magama. Valu segab teda tublisti, seega on karta üsna nigelat ööd...