Esmaspäev. Täna tulevad kõik hommikul üles. Asjad sujuvad üsna kenasti ja lapsed jäävad lasteaeda üsna probleemivabalt. Olen aga kindel, et mida nädala lõpu poole, seda raskemaks lasteaeda jäämine olema saab.
Oleks tahtnud tegelikult lapsi veel nädala/kaks kodus hoida, aga no midagi pole teha. Igatahes on neid kuidagi väga raske viia ja terve päeva on mõtted neil, et kuidas nad teistes rühmades võõraste õpetajate ja võõraste lastega hakkama saavad. Ainult Kadil on rühmas üks omarühma poiss, Miial pole mitte kedagi...
Päev on päikeseline. Riho on meil puhkusel, seega väljasõidu linnast välja kliendi juurde teen üksi, muidu oleks arvatavasti Rihole õppesõidu õpetajaks olnud.
Õhtul lasteaeda minnes selgub, et päev on neil üsna hästi läinud. Mõlemad on söönud ja ainult Kadil oli paar korda päevas koduigatsus tulnud. Kõige selle rõõmu taustal käime kodust läbi ja läheme Supilinna taha randa ujuma.
Rannas on palju rahvast, päike lõõmab, tuuleke puhub ja vees on 19 kraadi. Meie jaoks vähe, seega meie Kajaga ujuma ei lähe, küll aga lapsed lasevad traavi ja sulistavad ringi (Y)
Ja siis käime poes ning läheme kodu sööma. Kui teised põhku poevad, vaatan TV6’st filmi Limitless 2011 (Kõrvalnähud). Film ühest arutust tüübist kes imetablette süües ajuhiiglaseks saab, ainult et neist tablettidest kipuvad kõrvalnähud tekkima...
Teisipäev. Kui ma õhtul magama keerasin, tuli kass koos minuga magama. Kukkus teine nii kurruma, et ajas ka emme üles ja istus emmel seljas 
Tänane lasteaeda jäämine on juba keerukam: Kadi kergelt ulub, Miia õnneks mitte.
Peale tööpäeva neile järele minnes selgub, et polnud neil päeval häda midagi. Kadil oli rühmakaaslaseks Kaja vennapoeg Cristofer. Lisaks Kadi oma jutu järgi leidis ka ühe tüdruku kellega mängida. Miial küsimusele kuidas läks, tuleb tema tavaline ’ätsti’ 
Täna on küll päikeseline ilm, aga suure tuulega, seega ujuma me ei lähe. Sööme kodus ja oleme õuel. Saen ära viimase hunniku vana kuuri laudu ja talasid.
Õhtusse aitab minna TV6 oma filmiga The Last Stand 2013 (Viimane Võitlus). Selline humoorikas päti kinni püüdmise stoori. Ega ma nüüd 100% filmi ei vaadanud ka, toimetasin oma artiklitega samal ajal
Kolmapäev. Eile sai Miia põrandale magama ja Kadi Miia voodisse. Mina magasin eestoas. Lootsin head ja magatavat ööd. Saime aga üsna kesise öö... Miia sahmis end põrandal madratsilt korduvalt maha ja vajas kolm korda sekkumist enne kui ta enda kõrvale ette tuppa ära tõin. Ja iga käigu peale lõi kass nurru lahti ning ei lasknud ka Kajal magada :P
Kuna Kadil oli eile üsna hea päev lasteaias, jääb tema ilma probleemita rühma. Küll aga Kaja räägib, et Miia suisa röökis... Nii et Kaja sai kerge šoki.
Hommikul tööl avastan, et mälupulka pole. Meenub, et kasutasin seda eile ühe kliendi juures. Loodan, et päeval on liikumisi ja et saan siis seal ka järel ära käia. Kohe varsti aga helistab Jaanus, et vaja väljasõit teha just selle sama kliendi juurde Seega vedas.
Peale kliendiringe olen kontoris ja toimetan. Mingi hetk tuleb kliendilt email ja ma tahan talle helistada. Telefoni aga pole. Selge, jälle jäi autosse! Ma pidevalt kipun unustama oma telefoni autoklaasi külge hoidikusse, seda nii tööl kui kodus! Ja pealik oli selle ajaga mulle juba mitu kõnet teinud. Õnneks aga laabusid kõik asjad sujuvalt.
Õhtul võtame lapsed, lisaks ka Cristoferi. Kõigil oli olnud hea päev, või kui nuriseda, siis Miia oli pisut isetsenud vahepeal Igatahes käime kodust läbi ja suundume Supilinna taha ujuma.
Täna on vesi 21 kraadi. Ehk siis täna ujub ka Kaja, isegi mina käin ujumas ära Seega esimene ujumine sel aastal mis pole saunajärgne ujumine Ka lastel oli tore.
Sööme kodus ja liigume siis aeda. Lapsed mängivad ja mina tassin ära eile saetud puud. Need lähevad kõik sauna seina äärde, et kasutada neid sauna kütmiseks. Cristofer on ka meil kuni tal emme töölt tuleb, ehk kuskil poole kümneni.
Õues aga läheb Miia jonni täis. Segab teistel mängimist, võtab neilt asju käest ära ja röögib. Minu manitsused aga tulu ei kanna ja seega viin lapse tuppa emme juurde ära.
Õhtul vaatan taas läpaka kõrvale TV6’st filmi: Machete Kills 2013 (Machete Tapab). Jessas milline mõttetus...
Neljapäev. Ka täna magasin eestoas, et saada üks rahulik öö. Ei antud seda ööd. Kadi käis öösel pissil ja keeras oma voodisse ning lihtsalt nuttis seal. Tema kardab. Arvasime, et võib ka olla lihtsalt kapriis, et saaks teiste kõrvale magama, seega lasime tal seal üsna pikalt huilata, lootes et ta väsib ja magama jääb. Ei jäänud. Kaja võttis ta end ajuurde ära.
Täna on siis see päev kus mõlemad lapsed näitavad oma vastumeelsust lasteaia osas. Miial on juba hommikul kodus mitu nututuuri. Kohapeal oli ikka paras röökimine, aga teha pole midagi. Ka Kadi viskas ikka pisara välja ja ei teinud meil olemist mitte karvavõrragi mugavamaks. Tunneme Kajaga endid koledal kombel süüdi, no nii kahju kohe!
Tööl tegelen probleemidega mis on väga vastikud ja milledel kõigil konkreetset lahendust polegi. Üks probleem laheneb Jaanuse abiga, aga ma olin kindel milles tegelik põhjus on. Teine probleem laheneb minu välja mõeldud lahendusega ja kasutaja abiga, kuna kasutaja ise on pealinnas; ehk siis koostöö kandis vilja. Kolmas probleem öeldi mulle ära, et Tele2 ei osanud, ühel teisel sama asi ei saanudki lahendust, et vaevalt miskit saab. Sai. Poolt undi toimetamist ja korras oligi. Kuigi aktiivset tööd nagu väga palju polnud, said kõik asjad oma lahenduse, nagu oleks reedene päev Lisaks sai Mikrotiki ruuterit ka pisut sügavamalt õpitud, ise tulemusega veel rahul pole, aga eks ma teen veel sel suunal tööd.
Kaja saab täna pisut varem, võtab lapsed lasteaiast ja tuleb mulle järele. Lastega olla täna kõik väga kenasti olnud, seega meie süütunne on asjatu olnud. Käime Prismas ja suundume kodu sööma.
Ilm on uduvihmane, soe ja niiske. Kui kõhud täis pargitud, käime Step Up’is külas. Seal testitakse erinevaid teesid, aga meil pole täis kõhuga seal miskit peale hakata
Hiljem käin ja teen väikese jooksuringikese ning nii võibki päeva lõppenuks lugeda. Või noh, enne und vaatan filmi The Drop 2014 (Raha), kuid lõpuni ei jõua vaadata, ei tõmmanud...
Kaja otsis hommikul Miia eilseid lasteaia retuuse taga. Kodust ei leia, lasteaiast ka mitte. Mina laiutan ka käsi. Tööl avan oma seljakoti ja asjad on kõik siin, eile juba lasteaiast võetuna pandud... No ei mäletanud noh! Ja seoses sellega meenus Ostrovast selline lugu, et käisime ringi nii, et mul oli telefon taskus. Mingil juba üsna nokastanud hetkel oli meil kõne Kajaga. Räägime maast ja ilmast, teine käsi läheb püksitaskule ja esimene ehmatus on, et telefon on kadunud Ütlen seda telefonis ka Kajale ja siis hakkame mõlemad suure häälega naerma No ma ei tea, seniilistumine käib.
Reede. Kopp on ees juba sellest, et magada ei saa. Kell kaks ärkas Miia, et tema tahab pissile, OK, selge, loodusjõud. Aga miks ta kell viis ärkas ja teavitas, et tema magas ära? Ronis meie juurde üles, aga kukkus vehklema ja kassi togima. Siis vaatasin kella ja avastasingi, et alles viis on, võtsin lapse sülle ja vedasin voodisse tagasi. Poole kuuest ta magas taas ja sain ise tunnikeseks ette tuppa diivanile keerata.
Kui hommikul räägivad lapsed lasteaiast veel kenasti, siis mida lähemale lasteaiale, seda kõvemaks läheb Miia hädakisa. Lõpuks ka Kadi üritab nukrat nägu teha, silmad pisaraid täis. Kui trepist alla tulen, enam Miia rühmast kisa ei kuule ja Kadi vaatab teise korruse aknast ka juba oluliselt pehmema näoilmega (Y)
Tööpäev viib meid linnast välja kliendi juurde. Huvitav klient, kõik paroolid erinevatele asjadele genereerib spetsiaal-äpiga kus need ka salvestuvad. Ma pole elu sees näinud nii keerulisi emaili kontode paroole kui tolles firmas on!
Lõuna tegime Verevi motellis. Ma isegi ei teadnud, et seal ka süüa saab (buffee). Kui miljöö just eriti kaasaegne pole, siis toidud olid head.
Tööl on meil laoruumis konditsioneer. Õhk on toas kogu aeg sama, aga ööpäevas imeme me üle kümne liitri konditsioonivett kokku. Ruumis on suhteline õhuniiskus ligi 50% - üldiselt ei saa me aru kust kurjavaimu kohast seda vett nii palju tuleb!
Tegeleme parasjagu kontoris kui saan võõralt numbrilt kõne. Helistati lasteaiast, Miia olla terve päeva pisut jonniline ja kogu aeg seelikusabas kinni, lõpuks teda kraaditi ja tõdeti 38 kraadine palavik. Jaanus viis mu pereleiba, võtsin sealt auto ja sõitsin lastele järele.
Miia on kuum tõesti, aga ta jutustab asjalikult ja on minu tuleku üle rõõmus. Võtame asjad, toome ka Kadi ja sõidame kodu.
Annan Miiale rohtu ja vedeleme diivanil vaadates telekat. Tund hiljem oli lapsel juba parem ja varsti saabus ka emme. Üldiselt olimegi tubased. Ilm oli aga väljas imeilus, seega käisin ja niitsin vahepeal muru ära.
Laupäev. Kaja magab öösel Miia voodi ees, aga öösel Miia putitamist ei vajagi. Kadi magab minu kõrval. Öö, võiks öelda, oli OK, kuigi Miia pisut liiga vara üles tuli.
Kaja valmistub ülemuse sünnipäeva väljasõiduks. Minul on aga plaan sõita lastega Võru lastefestivalile. Miial aga kisub hommikul palavikukese 37 peale, seega otsustan teda mitte tuulutada, et tegeleme pigem kodusemate asjadega.
Peale lõunasööki viime emme töö juurde ja ise sõidame kodu kus Miia magama panen. Pikutan pisut ise ka, Kadi samal ajal mängib kõrvaltoas.
Kui Miia ärkab, otsustame jätkata siseruumideliste tegevustega. Pealegi, Võrus sajab juba kümnest saati ja lõppu enne õhtut sel ei näe, seega oli hea, et Võrusse minema ei hakanud. Tähendab, läheme lastega kinno multifilmi Autod 3 vaatama. Kõige mugavama kinoaja pakub meile Apollo Kino Lõunakeskuses.
Peale kino käisime kotlette söömas. Jah, need on asjad mis on kuidagi kindel kraam mida nad söövad. Et lõuna aja vahele on jäänud nii lõunauni kui ka filmielamus, võib kindel olla, et süüakse kenasti Ja nii ka oli. Väikese poeskäigu tiiruga liigume nüüd kodu.
Ülejäänud õhtu tegelesime telgi ja tema sisustamisega õuele Plaan on lastega ööd telgis veeta. Enne üheksat käisime pereleivas emmel töö juures järel ja siis keerasimegi lastega põhku. Miia on õhevil: „Lahe!” Kadi on ka väga rahul. Ise aga loodan, et kõik läheb kenasti ja ilma suuremate vahejuhtumiteta Aga kui juba mõnda aega pikali olime ja lastel magamiskotis palav hakkas, kippus Miia jonnima ja lõpuks nõudis emme juurde. Viisin. Kadiga aga jäime magama.
Pühapäev. Kuidas öö oli? Super! Või noh, kui välja arvata 3x kassi telgi külje all kräunumist, 2x kajakateparve ülelendu, siis külm ei hakanud ja Kadi magas kenasti. Vastu hommikut tuleb Kaja Miiaga, sest Miia oli õhtu pikalt kräununud, et tahab telki, ja hommikul kohe taas alustanud sama jutuga. Nii nad siis tulid, aga et meid üles aeti, siis lõppkokkuvõttes sai nii, et läksin lastega tuppa ja Kaja jäi telki magama
Täna on Luunjas laat. Paneme mitu masinatäit pesu ja telgisisustuse kuivama ning läheme seda vaatama.
Inimesi on veel vähe, ilm ilus ja laval show käib. Jalutame ringi, lapsed saavad mängida, jalutame veel ringi ja lapsed saavad laval teisi lapsi laulmas kuulata. Neile meeldib siin, aga kõhud lähevad tühjaks ja seega plaanime hoopis lahkumist.
Miia on lühikesest ööst küll väsinud, aga magama jääma ei kipu ja ega me sellel suunal vaeva ka ei näe. Kolime hoopis õue, ajame grilli kuumaks ja Kaja maitsestab kana mida kõpsetada. Lõpuks saab mõnus suutäis ja meil Kajaga on kõhud kindlasti täis, laste osas ma nii kindel ei ole.
Ja siis keeras pilve. Teised läksid tuppa, mina jäin õuele, tõmbasin kitarri ja nautisin ilma. Vahepeal läks jahedamaks ja piserdas vihmakestki, aga mul vahet ei olnud.
Vahepeal suutis Kaja mul tuju ära rikkuda, tõega küll (eterniitide teemal), ja siis olin ma pisut nõutu ja ei osanud muhvigi peale hakata. Kadi aga nurus, et tal on igav ja nii läksin lastega jalutama kuni Kaja toas koristas.
Jalutasime Riia äärest kuni raudteeni. Seal ehitatakse kergliiklusteed ja neile meeldis seal liivahunnikutega mängida. Taustale saime vaadata kuidas vedur vaguneid edasi-tagasi vedas.
Hiljem said lapsed vanni ja siis keerasime kõik põhku. Kadi leidis ka täna oma voodi kohalt ämbliku (see on tal nüüd igaõhtune kohustus), selle tassisime õue ja siis olin lastega kuniks nad magama jäid. Kaja magas kassiga eestoas ja mina keerasin ülakorrusele