Esmaspäev. Öö oli täitsa OK 
Kui vastu hommikut oli vaja ära käia, siis peale seda hakkas Miia ka nihelema, aga kell oli juba pisut üle kuue. Hommik veereb kenasti nii kodus kui lasteaias, ei mingeid tagasilööke (Y)
Kui mina tööle jalutan, käib Kaja arstil. Tööpäev saab tegus ja toimetusi täis olema.
Õhtuks on plaanid, sisuliselt samad kui eelmiselgi esmaspäeval, ainult et täna need ka realiseeruvad Kaja läheb lastega Mirteli juurde ja mina sõidan Mustametsa.
Kahe raudtee vahel eramajade piirkonnas käib esmaspäeviti pool viis jäätiseauto. Seega olid lapsed kohal, et saaks lõbusast autost (minu jaoks küll jube auto) jäätist osta. Nii siis saigi igaüks oma.
Mina Mustametsas aga käisin sealset jahilossi vaatamas ja uurimas kas sealsel vanavaramüüjal ka midagi põnevat pakkuda on. Sain Kaja emale ühe kohvri ja pastakaid :P
Kuigi Mustametsa kaugel ei ole, siis poole sõiduajast võtab linnas liiklemine. Kodust Raadile saamine on juba paras ummikute jada – kõik tänavad sealkandis on kaevandusi täis. Tagasi sai juba lihtsamalt, kuna tipptund oli selleks ajaks möödas...
Teisipäev. Nonii, üle mõne öö siis taaskord selline kus palju segati: Miia säutsus öö läbi, kuigi sekkumist ei vajanud. Õhtul jäädi just väga kenasti ja kiiresti magama, aga öö oli ikkagi millestki häiritud. Õnneks aga nii hommik kui lasteaeda jäämine on üsna probleemivabad.
Jaanus on täna pool päeva linnast ära ja seega saab ise rohkem ringi liikuda. Hommik kohe algabki kliendikülastusega ja päeva peale saab neid külastusi veel mitu tükki olema.
Tänane õhtu on plaanitud aias toimetamisele. Kuigi Inna on puhkusel ja oma ringreisilt tagasi, on ta väsinud ja ei tahaks vanaema juurde haiglasse minna Õnnestub ta siiski ära rääkida, kuna mul tõesti oleks vaja üks õhtu lõpuks ka omade asjadega toimetada ja vanaema peaks üks meist ka külastama – kui ise haiglas olla, siis tahaks vähemalt korra päevas ikka mõnd oma inimest näha.
Mis siis aias toimetamist? Kuuri kallal saab nikerdatud. Siis lastevankri peseme ära, et saaks selle ära müüa. Settetünnid vaatan vastu talve üle, et ei tekiks mingeid ootamatusi... 
Kolmapäev. "Emme, issi, magasin ära!" saame teate altkorruselt pisut enne viite. Liigun alla, kohendan lapse ja tema teki paika ning olen mõni aeg kõrval, et pisike uuesti uinuks. Uinus. Et aga ülakorrusele ronimine on puidu naksumiste tõttu lärmakas, kolin ette tuppa. Jõuan uinuda kui Miia midagi läbi une sonib ja siis veel Kadi läbi une naerab :P Uinun pooleks tunniks veel.
Hommik on kena ja tore, ilma eriliste võngeteta. Miia küll süüa ei taha, aga ega peagi, lasteaias saab ju kohe nagunii hommikusööki.
Tööpäev on pisut rahulikum kui eile, aga tegemist on.
Õhtupoolikusse, peale söömist, jääb vanaema haiglakülastus. Kui Kadi läheb Jenna ja tolle sõbrannaga loodusmajja üritusele, siis mina võtan haiglasse kaasa Miia, ainult emme jääb üksi kodu.
Haiglas, õigemini nüüd juba taastusravihaiglas, läheb vanaemal üsna samamoodi: jalale on ikka valus astuda ja ise pikali visates jalgu voodile ei tõsta. Õdedel on veel kaheksa päeva aega teda taastada... Miia peab end kenasti üleval, kuigi tal igavavõitu ju siin on.
Kui rattaga kodu tagasi jõuame, on emme juba valmis, et jalutada loodusmajja lastele järele. Nii me siis käimegi kohapeal ja näeme ka üht-teist. Muuseas, me polegi siin varem sees käinud. Kuna aga aega on vähe, siis kõikjale ei jõua, ehk teisisõnu, tuleb kunagi taas-tulla
Neljapäev. Tänane öö oli kui kuld, ei mingeid segamisi ega häirimisi. Miia alustas pisut enne kella, aga see oli juba kõik OK. Hommik aga venib, Kadi on küll aktiivne, aga mitte riiete vahetamise osas ja nii saame kodust välja peale normaalaega. Kuna Kajal on vaja täpselt tööl telefoni valves olla, siis ta Kadit rühma saatma lihtsalt ei jõudnud ja Kadi muidugi hakkas seda silma-vihmasajuga välja näitama...
Jaanus vahetab kodus radiaatoreid ja Rihol on kõhuprobleemid, ehk siis olen täna täitsa üksi (küll Jaanuse toega). Igatahes saan ringi lennelda ja ka kontoris toimetada – kõik saab kenasti tehtud.
Enne lõunat hakkas pea valutama, vaikselt ja hiilivalt, kuniks peale lõunat asi üsna kesiseks läks. Kuna endal kuskilt tabletti ei leidnud, käisin kohvikunaiste käest küsimas – aidati hädast välja (Y)
Tööpäeva lõpus lasteaia hoovil otsin Miiat. Ma ju tolle rühma kasvatajatest tean vaid ühte, aga täna on just teine ja seega ei oska ka küsida kelleltki 
Õnneks asjad laabuvad, Kadi aitab välja Ja siis kuulengi, et ega Miiaga ikka see elu päris lill ei olegi, et vahepeal ikka isekuse tujud, ja harva ka emme igatsused, peal käivad. 
Poest kodu liikudes on küsimus, et mis õhtusöögiks teeme. Lapsed on kidakeelsed. Siis aga, arvestades ilma, otsustame aias grillida. Nii ka läheb: enamuse õhtust veedame õuel, naudime sööki ja ilusat ilma. 
Õhtul vaatan Kreeka – Eesti jalgpallikohtumist, aga et uni murrab igast otsast peale, ma teist poolaega enam ei vaata... Ja ega polnudki midagi vaadata, kuna jäi nulline viik
Reede. Normaalsel ajal magama minek oli õige tegu. Miia ärkas pool üks – tal tutu valutas. Jah, oli õhtul juba punane, aga pestud ta sai ja kreem sai ka peale ja ei kurdetud. Nüüd öösel siis aga hakkas jälle kipitama. Panime taaskord kreemi ja emme võttis ta enda juurde. Mina kolisin ette tuppa. Magan kenasti kui ärkan selle peale, et keegi jalutab toas ringi. Kadi. Temal üks nina pool kinni ja seepärast halb magada, käis korduvalt köögis nuuskamas. Palusin tal siis minu juurde magama tulla, et ehk on parem. Paistab et oligi, kuna rohkem öiseid häirijaid ei kuulnud.
Täna on tarkusepäev ja lapsed lähevad kooli. Selle toreda päeva puhul, kuigi ma teda toredaks just ei peaks kui ise veel koolis käiks, viime kasvatajatele lilli. Kaja võtab lillepoest päevalilli! Kuna ühes rühmas on kaks õpetajat ja üks abi ning rühmasid on meil kaks, siis kokku kuus lille mis vallutasid terve auto Igatahes olid ka õpetajad elevil taolise suure lille puhul Ja kuna oli tähelepanu eemale viimist, siis lapsed jäid rõõmuga rühma. Muuseas, neil on täna ka mingi aktus lasteaias kus Kadi rühm ka laulu esitab 
Tööpäev on täna Rihota – tal on Võrus autosõidueksam mille ta edukalt sooritab. Nii me siis jamame Jaanusega koos
Õhtul. Mis toimus õhtul? Ei mäletagi enam.
Laupäev. Lapsed magasid öö põrandal – vaheldus rikastab. Miia aga ärkas kuuest ja enam magama ei jäänudki, ajas kõik teised ka üles. Emme oleks tahtnud seitsmeni magada, kuna tal nagunii täna tööpäev...
Toimetame lastega kodus, et panna endid soojalt riidesse välja minekuks. Ja kui juba peaaegu valmis oleme, jookseb Griffin tuppa, endal pikk julk persekarvade küljes! Esimese hooga tuli kass kinni püüda ja ära pesta, siis sai hakata põrandaid küürima... Noh, ja siis saime lõpuks lastega ka õue :P
Lapsed tahtsid metsa jalutama minna (Y) Seega sõitsime Peedule matkarajale. Ja metsas jalutada on mõnus, vaatasime ja korjasime seeni ning uudistasime nii puid kui soid. Seal rajal on korralikud tõusud ja langused, seega väsitasin lapsed mõnuga ära Tagasiteel tahtsime ka Peedu loodusmajast läbi käia, aga see oli sel nädalavahetusel kahjuks kinni. 
Kodus tagasi tegime lõunasöögi ja siis on mänguaeg. Ühe paiku käin emmel järel, et lapsed olid mägimisega ametis, siis kumbki kaasa ei kippunud ja nii sain nad esimest korda päris üksi kodu jätta. Küll andsin naabrinaisele teada, et hoidku vaikselt silm peal kui lärmiks peaks minema 
Täna plaanime perega ratastega sõitma minna enne kui sajule läheb. Emmel on aga rehvid üsna tühjad, seega liigume Alexela tanklasse. Siin selgub, et emme rattal on mingid veidrad ventiilid mida hea tahtmisegi korral auto-otsikuga täis ei lase. Taandume tagasi koduõuele ja just siis läheb ka sajule. Majandame aga kuuri ees ja avastame ventiilitehnoloogia maailma Tänu Kanni rattapumbale saame pisut pussu rehvidesse, et kannataks sõita. Hiljem saame naabrimehelt ka täpsemad vastused kus/mis/kuidas (Y)
Kummipumpamise saaga järgselt suurem sadu taandub ja me saame siiski minna sõidule. Kadi vahetab ratta tõukeratta vastu, aga vahet pole. Sõidame Riia tänava äärtpidi raudteeni ja selle kõrvalt kulgevat uut kergliiklusteed pidi võtame suuna Aardla tänava poole. Kergelt tibutab, aga tee on hea ja mugav. Sõidamegi kuni Aardla tänavani ja tagasi – kõik on rahul Aga kui tagasi jõuame, hakkab taas sadama ja jääbki sajule.
Saame natuke kodus mängida kui Jenna helistab. Lubame tal meiega liituda ja siis juba kutsume ka Jaanika ja Hugo külla – nagunii väljas midagi teha pole ja lapsed saavad (peaaegu) kenasti omavahel mängitud.
Mingi hetk helistab Kanni, et saun on vaba ja leil paras. Lendangi sauna ja täna on tõesti hea leil! Ma peale esimest leilitamist olin ikka üsna sodi, jalutasin õues vihma käes ja no kurrat – mõnus oli! Teise treti tegin kah, aga seda enam nii pikalt vastu ei pidanud. Kolmandal korral aga avastasin, et tuli on ahjust otsa saanud ja nüüd enam nii head leili kätte ei saanud. Kallasin kapajagu vett ära, naha sain soojaks, ja siis lõpetasin tänase leilitamise, lendasin tuppa ja pesin enda puhtaks.
Pühapäev. Lapsed magavad taas koos toa põrandal madratsil. Miia hakkab öösel nihelema ja vääksuma – kohe aru saada, et tal on nina kinni. Lõpuks laseme talle vurtsu ninna ja Kaja on mõnda aega temaga, kuniks laps maha rahuneb. Ja siis magame poole üheksani välja. Õigemini lapsed lähevad varem üles, Kadi kusjuures oli vist esimene ja kui kuulis, et Miia ka ärkab, tõi ta enda juurde ette tuppa ja nii nad seal siis koos mängisid ja meil magada lasid (Y)
Päev on hämar ja sombune, jahe kah. Aga ka täna läheme ratastega sõitma. Sel korral sõidame kuni postimajani välja – Kajal on ikka väga mõnus tee tööle rattaga sõitmiseks! Kahju, et me autoga peame käima :P Tagasiteel külastame Fastersit – Kadi väsis ära ja Miial kippusid käed külmaks minema (istub ju tema rattatoolis). 
Kodus toimetades käib Kaja poes ja siis lähen mina vanaema külastama. Miia tahab minuga kaasa ja ma pole sellele vastu, võtame ratta ja kihutame kohale. 
Vanaemaga on kõik OK. Jalutame ja jutustame, naerame Miia totruste üle Miia on julge, üritab mammaga ka juttu puhuda, lahe kohe. Küll on ta väsinud ja mingil hetkel hakkab kodu nõudma
Ja siis lähevad lapsed vanni. Meie teame, nemad aga mitte, et homme nad lasteaeda ei lähe – Miial nohuke ja siis jääb ka Kadi kodu. Samal ajal käib jalgpalli maavõistlus Tallinna ja Viljandi vahel. Näen sellest viimast kümmet minutit ja vaatepilt on masendav. Noh, saan aru, et vanemad mehed mängivad, no aga see oli ikka nigel mängupilt Ja üsna peale seda hakkas Eesti – Küprose valiksarja mäng - asi kohe teisest puust ja mäng ka kena, kirsiks tordile värav üleminutitel mis meile võidu tõi (Y) Sel korral võis meie koondisega täitsa rahule jääda!